3-3-1-46-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-46-02

Otsuse kuupäev

8. oktoober 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

Kohtuasi

Kuuno Kanni kaebus Rõuge Vallavolikogu otsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2002. a otsus haldusasjas nr 2-

3-85/2002

Menetluse alus Riigikohtus

Rõuge Vallavolikogu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

12. september 2002

Kohtuistungil osalenud isikud

Kuuno Kanni esindaja vandeadvokaat Paul Varul

RESOLUTSIOON

Rahuldada Rõuge Vallavolikogu kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2002. a otsus haldusasjas nr 2-3-85/2002 ja jätta

jõusse Tartu Halduskohtu 8. veebruari 2002. a otsus haldusasjas nr 3-404/2001.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rõuge Vallavolikogu 3. mai 2000. a otsusega nr 21 kinnitati Rõuge valla vaba põllumajandus- ja

metsamaa erastajate nimekiri. Sellesse nimekirja oli märgitud Kuuno Kann vabade

põllumajandusmaatükkide nr 32 pindalaga 15 ha ja nr 61 pindalaga 8 ha ning vaba metsamaatüki

nr 18 pindalaga 8 ha erastajana.

Võru maavanema 21. veebruari 2001. a korraldusega nr 1-16/158 erastati K. Kannile Rõuge vallas

Taudsa külas asuv Narmiku maaüksus, s.o vaba metsamaatükk nr 18 pindalaga 7,97 ha, millest

metsamaa moodustab 6,95 ha. Nimetatud maatüki osas on sõlmitud maa ostu-müügi ja hüpoteegiga

koormamise leping ning asjaõigusleping 6. märtsil 2001.

2. Rõuge Vallavolikogu 24. oktoobri 2001. a otsusega nr 28 otsustati Maareformi seaduse §-de 23¹

lõike 5 ja 23² lõike 5 ning Võru Maavalitsuse maaosakonna 7. septembri 2001. a kirja nr 831 alusel

K. Kann välja arvata vaba põllumajandusmaa erastajate nimekirjast Sänna külas asuva Metsla

maaüksuse (maaüksus nr 61) pindalaga 8 ha, mille koosseisu kuulub 3,5 ha metsamaad, osas

põhjusel, et ühele isikule erastatava metsamaa pindala ei või ületada 10 ha.

3. K. Kann esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Rõuge Vallavolikogu

24. oktoobri 2001. a otsuse nr 28. Kaebuse kohaselt võis vallavolikogu 3. mai 2000. a otsuse nr 21

vastuvõtmise ajal kehtinud MRS § 23¹ lõike 5 järgi üks isik erastada kuni 200 ha põllumaad,

kusjuures põllumajandusmaa koosseisus olevat metsamaad ei arvatud MRS § 23² lõikes 5 sätestatud

piirmäära hulka. Õiguskindluse printsiibist lähtudes on isikul õigus eeldada, et tulevased

seadusemuudatused ei mõjuta tagasiulatuvalt tema õigusi ja kohustusi. 13. juunil 2000. a vastu

võetud Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse rakendussätetest ei tulene, et MRS

§-de 231 ja 23² muudatused eviksid tagasiulatuvat jõudu. MRS § 23² lõike 5 järgi võib maakorralduse

nõuetest tulenevalt erastatava metsamaa pindala olla kehtestatud piirmäärast kuni 5 ha suurem. Antud

juhtumil ületab kaebaja poolt erastatava metsamaa pindala lubatud piirmäära vaid 0,45 ha võrra,

kusjuures piirmäära ületav metsamaa tükk kuulub põllumajandusmaa koosseisu.

4. Tartu Halduskohtu 8. veebruari 2002. a otsusega jäeti K. Kanni kaebus rahuldamata.

Halduskohtu otsuse kohaselt on ekslik kaebaja seisukoht, et enne 13. juunil 2000 tehtud

seadusemuudatust oli vaba põllumajandusmaa erastamise korral võimalik erastada selle hulka

kuuluvat metsamaad piiramatult. Ka enne nimetatud seadusemuudatust kehtis MRS § 23² lg 5, mille

järgi võib üks isik erastada metsamaad kuni 10 ha. Antud juhtumil ei kuulu kohaldamisele ka MRS

§ 23² lg 5 sättest see osa, mis lubab maakorralduse nõuetest tulenevalt erastatava maa pindala

suurendada kuni 5 ha. Seadus lubab piirmäärast suuremat metsamaad erastada ainult maakorralduse

nõuetest tulenevalt. Maakorralduse nõuded saavad kehtida ainult ühe maatüki suhtes, mitte eraldi

asuvate maatükkide suhtes kokku ja ka mitte erastamist taotlevate isikute suhtes.

5. Apellatsioonkaebuses palus K. Kann halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega

tühistada Rõuge Vallavolikogu 24. oktoobri 2001. a otsus nr 28. Apellant leidis muuhulgas, et

halduskohus kohaldas MRS § 23² lg 5 vääralt.

6. Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2002. a otsusega rahuldati K. Kanni apellatsioonkaebus,

tühistati Tartu Halduskohtu 8. veebruari 2002. a otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati Rõuge

Vallavolikogu 24. oktoobri 2001. a otsus nr 28. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaõige

halduskohtu seisukoht, et MRS § 23² lõikes 5 märgitud maakorralduse nõuded saavad kehtida ainult

ühe, mitte eraldi asuvate maatükkide suhtes kokku ja ka mitte erastamist taotlevate isikute suhtes.

MRS § 231 lõike 1 kohaselt selgitab vallavalitsus välja vaba põllumajandusmaa pindala ning,

arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritleb plaanil

erastamisele kuuluvad või kasutusvaldusse antavad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse

ja tähistatakse plaanil numbriga. Sellest sättest tulenevalt pidi vallavalitsus järgima maakorralduse

nõudeid iga maatüki piiritlemisel, sealhulgas ka maatüki nr 61 puhul. Maakorralduse nõuded

kehtivad maa, mitte aga isikute suhtes, seega kehtivad need nõuded sõltumata sellest, mitmes tükis

või mitmele isikule maad erastatakse. Vaba põllumajandusmaa erastamisel on ühel isikul õigus

erastada 10 ha metsamaad ja maakorralduse nõuetest tulenevalt võib metsa osa suureneda 5 ha võrra.

Metsamaa suurenemine saab toimuda üksnes maakorralduse nõuetest tulenevalt ja see ei sõltu sellest,

mitmes tükis maad erastatakse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Rõuge Vallavolikogu esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu

24. aprilli 2002. a otsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi.

Vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamisel tuleb lähtuda MRS § 23 lõikest 1, mille kohaselt maa

erastatakse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Maa erastamiseks moodustatakse

katastriüksus. Sama paragrahvi lõike 4¹ kohaselt maa erastamisel MRS §-de 23¹ ja 23² alusel

erastatakse maa piiritletud maatükkide või erastamiseks moodustatud katastriüksuse kaupa, mitte

nende kogumina. Seega ei saa kuidagi nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et "metsamaa

suurenemine saab toimuda üksnes maakorralduse nõuetest tulenevalt ning ei ole sõltuv sellest,

mitmes tükis maa erastatakse". Kui maa erastamine toimub katastriüksuste kaupa, mitte nende

kogumina, siis ei saa ka maakorralduse nõudeid laiendada korraga mitmele erinevale maaüksusele.

Sellist Maa-ameti poolt antud tõlgendust on Rõuge Vallavalitsus järginud vabade maade erastamise

läbiviimisel. Kassaator leiab, et maakorraldusnõuete tõlgendust ei ole otstarbekas muuta, sest see

tekitaks hulgaliselt probleeme. Analoogiliste vaidluste vältimiseks oleks otstarbekas vastu võtta MRS

§ 23² lõike 5 muutmise seadus.

8. K. Kanni vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu.

Ringkonnakohus ei ole kohaldanud materiaalõiguse normi vääralt. Kassaatori väitega saab nõustuda

üksnes juhul, kui isik on juba erastanud 10 ha vaba metsamaad. Sellisel juhul ei ole tal õigust erastada

täiendavalt 5 ha metsamaad. Antud juhtumil tuleb hinnata seda, kas 8,49 ha suuruse maatüki nr 61

koosseisu kuuluvast 3,5 ha suurusest metsamaast on õige eraldada 0,45 ha.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Rõuge Vallavolikogu 3. mai 2000. a otsusega nr 21 kinnitati MRS §-de 231 ja 23² alusel valla vaba

põllumajandus- ja metsamaa erastajate nimekiri, milles K. Kann oli märgitud nii vaba

põllumajandusmaa kui ka vaba metsamaa erastajana.

10. Maareformi seaduse § 231, mis reguleerib vaba põllumajandusmaa erastamist või kasutusvaldusse

andmist, lõikes 1 sätestatakse, et vallavalitsus selgitab välja selle seaduse paragrahv 22 2. lõikes

nimetatud vaba põllumajandusmaa pindala ning, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja

maakorralduse nõudeid, piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad või kasutusvaldusse antavad

maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani

ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine

esitatakse maavanemale.

Vaba metsamaa erastamist reguleerib MRS § 23², mille lõikes 1 sätestatakse, et vallavalitsus selgitab

välja selle seaduse § 22 2. lõikes nimetatud vaba metsamaa pindala ja piiritleb plaanil erastamisele

kuuluvad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga.

Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks

tutvumiseks ja teine esitatakse maavanemale. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vaba metsamaa

erastamiseks omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes

tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega,

või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on

põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, samuti

äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline

isik, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil metsamajandusega.

11. K. Kannile kui põllumajandusliku tootmisega tegelevale isikule erastati ostueesõigusega Võru

maavanema 21. veebruari 2001. a korraldusega nr 1-161/158 vaba metsamaatükk nr 18 (Narmiku

maaüksus), mis asub Rõuge vallas Taudsa külas. Selle maatüki pindala on 7,97 ha, millest metsamaa

moodustab 6,95 ha.

12. Rõuge Vallavolikogu 3. mai 2000. a otsuse nr 21 ja 24. oktoobri 2001. a otsuse nr 28

vastuvõtmise ajal kehtis MRS § 23² lg 5 redaktsioonis: "Üks isik võib erastada kuni 10 ha

metsamaad. Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 5 ha suurem.

Kui ühte maatükki taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks

kokku ei lepi, toimub nende vahel enampakkumine Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras." Sellest

järeldub, et seadus lubas vaid maakorraldusnõuetest tulenevalt erastada ühele isikule 10-hektarilisest

piirmäärast suuremat metsamaad, kuid samas erastatava vaba metsatüki kogupindala ei tohtinud

ületada 15 ha. Nii näiteks võis maakorralduse nõuetest tulenevalt osutuda otstarbekaks määratleda

erastatava maatüki suuruseks 15 ha, mis koosneb üksnes metsamaa kõlvikust.

Maakorralduse nõuded on Maakorraldusseaduse § 5 lõike 1 kohaselt seadusest, tehnilistest ja

majanduslikest teguritest tulenevad tingimused, mille täitmine tagab kinnisasja otstarbeka kasutamise

ja majandamise. Maakorralduse nõudeid järgitakse konkreetse katastriüksuse moodustamisel.

13. Vaidlustatud otsusega arvati K. Kann MRS § 23² lõike 5 alusel põllumajandusliku maa erastajate

nimekirjast välja maatüki nr 61 osas. Volikogu leidis, et seda maatükki ei saa temale erastada, kuna

"maakorralduse nõuetest tulenevalt põllumajandusmaa ja metsamaa koosseisu arvatud metsamaa

pindala ei või ületada 10 ha". Maatükk nr 61 (Metsla maatükk) asub Sänna külas ja selle pindala on

8,49 ha, millest metsamaa moodustab 3,50 ha. Volikogu leidis õigesti, et kuna K. Kannile oli

eelnevalt juba erastatud Taudsa külas 6,95 ha metsamaad, siis Sänna külas asuva Metsla maatüki

erastamise korral oleks temale erastatava metsamaa kõlvikute pindala ületanud 10 hektarit.

Halduskolleegium nõustub halduskohtu põhjendustega MRS § 23² lõike 5 kohaldamise osas. Antud

juhtumil ei moodusta Narmiku maaüksus ja Metsla maaüksus maatükkide kogumit, mille suhtes

saaks arvestada maakorralduse nõuetega.

14. 21. mail 2002 vastu võetud Maareformi seaduse § 23² lõike 5 muutmise seadusega muudeti

nimetatud sätet ja sõnastati see järgmiselt: "Üks isik võib erastada kuni 10 ha metsamaad.

Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 5 ha suurem. Kui isik

erastab vaba metsamaad mitme katastriüksusena, võib vaba metsamaa katastriüksuste pindala olla

kokku kuni 15 ha, sealhulgas metsamaa kõlvikute pindala kokku kuni 10 ha. Kui isik erastab nii vaba

metsamaa katastriüksuse (üksusi) kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksuse (üksusi), mille

koosseisu on maakorralduse nõuetest tulenevalt arvatud metsamaa kõlvikuid, võib isikule erastatava

vaba metsamaa katastriüksuse pindala ja põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa kõlviku

pindala olla kokku kuni 15 ha. Kui ühte maatükki taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku

omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, teeb kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse, kas

eelistada füüsilist isikust ettevõtjat või korraldada taotlejate vaheline enampakkumine."

Seega ka kehtiva redaktsiooni kohaselt on vaba metsamaa erastamisel mitme katastriüksusena ühele

isikule erastatava metsamaa piirmääraks 15 hektarit, mille koosseisus metsamaa kõlvikute pindala

kokku võib olla kuni 10 hektarit. Juhul, kui isik soovib erastada nii vaba metsamaa katastriüksust kui

ka vaba põllumajandusmaa katastriüksust, mille koosseisus on metsamaa kõlvik, siis võib isikule

erastatava metsamaa katastriüksuse pindala ja vaba põllumajandusmaa koosseisus erastatava

metsamaa kõlviku pindala olla kokku kuni 15 hektarit.

15. Kuna ringkonnakohus kohaldas vääralt vaidlustatud haldusakti andmise ajal MRS § 23² lg 5

kehtinud redaktsiooni, kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele. Halduskolleegium peab

võimalikuks jätta HKMS § 72 lg 1 p 6 alusel jõusse Tartu Halduskohtu 8. veebruari 2002. a otsus.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel