3-3-1-50-02 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-50-02

Määruse kuupäev

4. oktoober 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Saima Hansoni kaebus ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni

8. septembri 1994. a otsuse nr 71-33 tühistamiseks ja kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2002. a määrus haldusasjas nr 2-

3-172/2002

Menetluse alus Riigikohtus

Saima Hansoni erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Saima Hansoni erikaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2002. a määrus nr 2-3-172/2002 osas, milles leiti, et

kahjunõude esitamise tähtaeg on möödunud. Saata asi kahjunõude menetlemiseks Tartu

Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni 8. septembri 1994. a otsusega nr 71-33 tunnistati

omandireformi objektiks Jõgeva vallas Uuetoa nr A-34 talu 21,66 ha, kinnistu nr 999, mis kuulus

õigusvastase võõrandamise ajal Tõnu Rajale, ning õigustatud subjektiks selle vara suhtes omaniku

tütretütar Elga Õunmaa.

2. Saima Hanson esitas 1. aprillil 2002 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tühistada ÕVVTK

Jõgeva maakonnakomisjoni 8. septembri 1994. a otsus nr 71-33, sest ei olnud nõus E. Õunmaa

tunnistamisega õigustatud subjektiks. Ta leidis, et tegemist on vale subjektiga, mistõttu tagastati vara

valesti E. Õunmaale. Kaebaja leidis, et ta on jäänud ilma võimalusest erastada maad ning selle tõttu

tekitati talle moraalset ja varalist kahju, mille hüvitamist ta nõuab.

S. Hanson väitis, et ta sai teada andmed selle kohta, et E. Õunmaa on endine Olga Rumentsov

12. märtsil 2002, kui leidis need andmed Uuetoa talundilehelt. Asjaolust, et Uuetoa maa tagastamise

taotlus rahuldati, sai ta teada Jõgeva Maavalitsuses 22. veebruaril 2002. S. Hanson palus ennistada

kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg.

3. Tartu Halduskohtu 10. mai 2002. a määrusega haldusasjas nr 3-99/2002 jäeti S. Hansoni tähtaja

ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetati asjas menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohus leidis, et

HKMS § 9 lg 1 alusel võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul haldusakti

teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui haldusakti pole seaduses sätestatud

korras vaidlustatud, on hilisem võimalus selle vaidlustamiseks vaid juhul, kui kohus ennistab

mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja. S. Hanson on teadlik asjaolust, et

E. Õunmaa tunnistati õigustatud subjektiks Jõgeva vallas Uuetoa maa osas juba 1996. aastast. See

asjaolu nähtub S. Hansoni kirjalikust pöördumisest Jõgeva Vallavalitsuse poole 7. veebruaril 1996

maa erastamise küsimuses, kus ta märgib maa õigusjärgse omanikuna E. Õunmaa. Kaebuse esitamise

tähtaeg nimetatud haldusakti vaidlustamiseks on möödunud ja kaebaja ei ole toonud esile

objektiivseid asjaolusid, mis oleks tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud

tähtajal. Kohus asus veel seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine võiks rikkuda

kolmanda isiku huve.

4. S. Hanson esitas 21. mail 2002 erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles taotles halduskohtu

määruse tühistamist. Erikaebuse esitaja leidis, et kahju hüvitamiseks ei ole tema esitatud kaebuse

tähtaeg aegunud. Erikaebuse esitaja sai maa tagastamise otsusest teada alles 22. jaanuaril 2002, kui ta

kutsuti valda. Vallast sai ta 10. septembril 2001 infot maakorralduskava kohta ja esitas 9. oktoobril

2001 hagi Jõgeva Maakohtule. Pärast hagi tagastamist 25. jaanuaril 2002 ja tulenevalt

kohtumäärusest ning Uuetoa nr A-34 kinnistu tagastamisotsusest esitas ta 1. veebruaril 2002 kaebuse

Tartu Halduskohtusse. Seega ei ole ületatud kaebuse esitamise tähtaega ka selles osas. Maa

tagastamise korraldusele eelneva kirjavahetuse ja eeldokumentide kohtusse kaebamata jätmine ei

võta temalt õigust esitada kaebus ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni 8. septembri 1994. a otsuse

nr 71-33 ja Uuetoa nr A-34 kinnistu tagastamise otsuse peale alates nende aktide rakendamise

hetkest. Kaebus ei ole aegunud, kuna maa tagastamise protsess kestab.

5. Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2002. a määrusega haldusasjas nr 2-3-172/2002 jäeti S. Hansoni

erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu määrus on lõppjäreldustes õige, kuid

muutis selle põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitamise tähtaeg ÕVVTK Jõgeva

maakonnakomisjoni 8. septembri 1994. a otsuse nr 71-33 õigusvastasuse kindlakstegemise on

möödunud ning selle tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Halduskohus on õigesti

leidnud, et kaebuse esitaja sai vaidlustatud haldusaktist teada enne 7. veebruari 1996. Tollal kehtinud

HKS § 7 lg 1 järgi võis esitada kaebuse halduskohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kui aga

seadus sellist tähtaega ei sätestanud, siis ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi

teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Asjakohane ei ole erikaebuse esitaja väide, et ta

sai alles 21. veebruaril 2002 enda kätte Uuetoa nr A-34 talundilehe koopia.

Ringkonnakohus leidis veel, et ekslik on erikaebuse esitaja seisukoht, et kahju hüvitamiseks esitatava

kaebuse tähtaeg pole möödunud. Õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamiseks saab

kaebust esitada halduskohtusse alates 1. jaanuarist 2000, mil hakkas kehtima HKMS uus redaktsioon

(HKMS § 6 lg 3 p 2). Kahju hüvitamise kaebuse esitamise eelduseks on haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemine. Kuni 1. jaanuarini 2000 kehtinud HKS § 20 lg 1 p 1 kohaselt oli halduskohtu

pädevuses tunnistada kaevatud õigusakt kas täielikult või osaliselt seadusevastaseks.

Seadusevastaseks tunnistamine on sama, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemine kehtiva HKMS § 6 lg 3 p 1 järgi. Kuna vaidlustatud otsuse vaidlustamise tähtaeg

oli möödunud enne HKMS uue redaktsiooni jõustumist, siis ei saa kohaldada kehtiva HKMS sätteid,

mis reguleerivad kohtusse pöördumise tähtaega haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. S. Hansoni erikaebuses Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2002. a määruse peale ei

nõustuta ringkonnakohtu seisukohtadega, palutakse määrus tühistada ja saata asi tagasi sisuliseks

läbivaatamiseks. Erikaebuse esitaja leiab, et kaebuse esitamiseks on aega 10 aastat ja see tähtaeg pole

möödunud.

7. ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni vastuses erikaebusele vaieldakse kaebusele vastu ja leitakse,

et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud, mistõttu palutakse jätta see muutmata ja

erikaebus rahuldamata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. HKMS § 12 lg 3 järgi peab halduskohus kontrollima eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt ja lahendama pärast teiste protsessiosaliste arvamuste saamist kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotluse.

9. S. Hanson esitas halduskohtule kaebuse, milles sisaldus kaks taotlust: 1) tühistada ÕVVTK Jõgeva

maakonnakomisjoni 8. septembri 1994. a otsus nr 71-33 kui õigusvastane ja 2) hüvitada talle

nimetatud õigusvastase haldusaktiga tekitatud moraalne (mittevaraline) kahju ja varaline kahju.

10. Tartu Halduskohus kontrollis eelmenetluses kaebuse esitamise tähtaegsust maakonnakomisjoni

nimetatud otsuse tühistamise nõude osas ja tuvastas, et selles osas on tähtaeg mööda lastud ning

puuduvad mõjuvad põhjused selle tähtaja ennistamiseks. Seejuures viitas halduskohus 1. jaanuaril

2000 jõustunud HKMS §-le 9 lg 1. Tartu Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga selles, et tähtaeg

nimetatud haldusakti vaidlustamiseks on möödunud ja puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja

ennistamiseks. Erinevalt halduskohtust leidis ringkonnakohus, et viidata oleks tulnud seejuures

31. detsembrini 1999 kehtinud HKS §-le 7 lg 1. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtutega

selles, et tähtaeg nimetatud haldusakti vaidlustamiseks on möödunud ja puuduvad mõjuvad põhjused

tähtaja ennistamiseks ning juhinduda tuli kaebuse esitamisel HKS §-st 7 lg 1.

11. S. Hansoni kaebuses esitatud moraalse (mittevaralise) ja varalise kahju hüvitamise nõude

esitamise tähtaegsuse kontrolli on halduskohus jätnud eelmenetluses tegemata. Ringkonnakohus

leidis selle tähtaja kontrollimisel aga, et kahju hüvitamiseks esitatud nõude tähtaeg on möödunud,

sest S. Hanson pole esitanud õigel ajal kaebust nimetatud maakonnakomisjoni otsuse õigusvastaseks

tunnistamiseks. Ringkonnakohtu selline seisukoht on ebaõige. 1. jaanuarist 2002 jõustunud

Riigivastutuse seaduse §-st 17 lg 1 ja §-st 1 lg 1 tuleneb, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja

muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju

hüvitamiseks haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Sama seaduse § 17 lg 3 järgi tuleb taotlus

või kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust teada sai või pidi

teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud

sündmusest arvates. Sama seaduse rakendussätete § 31 lg 2 järgi võib enne Riigivastutuse seaduse

jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse või kaebuse esitada enne Riigivastutuse seaduse

jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul

(hagi aegumise tähtaeg 10 aastat), kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul Riigivastutuse seaduse

jõustumisest arvates (s.o kuni 1. jaanuarini 2005).

Nendest sätetest tulenevalt ei ole tähtaeg S. Hansoni kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõude osas

möödunud ja selles osas polnudki vaja taotleda tähtaja ennistamist.

12. Tartu Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada selles osas, milles ringkonnakohus leidis, et

kahjunõude esitamise tähtaeg on möödunud. HKMS § 72 lg 1 p 5 alusel tuleb saata asi kahjunõude

taotluse menetlemiseks Tartu Halduskohtule. S. Hansoni erikaebus kuulub rahuldamisele kahjunõude

esitamise tähtaja osas.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann