3-2-1-95-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-95-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. oktoober 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja J. Luik

Kohtuasi

AS Slaider hagi AS Karikum (pankrotis) ja AS Landeste

vastu nõuete tunnustamiseks AS Karikum (pankrotis)

pankrotimenetluses.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2002. a otsus

tsiviilasjas nr II-2-33/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Slaider kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

9. september 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 21. märtsi 2002. a otsus,

millega tühistati Ida-Viru Maakohtu 12. septembri 2001. a

otsus täies ulatuses ja saadeti samale kohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

3. Rahuldada AS Slaider kassatsioonkaebus.

4. Tagastada AS-le Slaider 19. aprillil 2002. a tasutud kautsjon

20 000 (kakskümmend tuhat) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida-Viru Maakohtu 3. aprilli 2000. a otsusega kuulutati välja AS Karikum pankrot. AS Slaider

esitas pankrotimenetluses tunnustamiseks kaks nõuet kogusummaga 6 511 463 krooni 75 senti. Nõue

koosnes hagi kohaselt AS Karikum (pankrotis) poolt tööettevõtulepingu alusel maksmata jäänud

tagatisrahast 1 202 323 krooni 95 senti ja viivisest 5 309 139 krooni 80 senti. Nimetatud summadest

palus AS Slaider tunnustada pankrotimenetluses 1 600 000 krooni esimese järgu nõudena, kuna selles

ulatuses tagas tema tööettevõtulepingust tulenevaid nõudeid hüpoteek AS Landeste kinnistule.

Ülejäänud nõude osa, 4 911 463 krooni 75 sendi ulatuses, palus AS Slaider tunnustada viienda järgu

nõudena. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul vaidles pankrotihaldur vastu AS Slaider

nõudele tervikuna 5 309 139 krooni ulatuses ja 1 600 000 krooni suuruse nõude tunnustamisele

esimeses järgus. AS Landeste vaidles AS Slaider nõude tunnustamisele vastu tervikuna, s.o 6 511 463

krooni 75 sendi ulatuses. AS Slaider esitas nõude tunnustamiseks hagid nii AS Landeste kui AS

Karikum (pankrotis) vastu. AS Landeste vastu esitas ta nõude tunnustamise hagi 2. oktoobril 2000. a

Tallinna Linnakohtusse ja AS Karikum (pankrotis) vastu 3. oktoobril 2000. a Ida-Viru Maakohtusse.

AS Landeste vastu esitatud hagis palus hageja tunnustada oma nõuet 6 511 463 krooni 75 senti. AS

Karikum (pankrotis) vastu esitatud hagis palus hageja tunnustada viivisenõuet 5 309 139 krooni

pankrotimenetluses ja 1 600 000 krooni suurust nõuet esimese järgu nõudena, jättes märkimata, kas

tegemist on iseseisvate või osaliselt kattuvate nõuetega.

Hagiavalduste põhjenduste kohaselt tuleneb hageja nõue AS Karikum (pankrotis) vastu poolte vahel

10. veebruaril 1999. a sõlmitud tööettevõtulepingust ja selle lisadest, sh 13. aprillil 1999. a sõlmitud

tööettevõtulepingu muutmise kokkuleppest. AS Karikum (pankrotis) jättis hagejale tasumata

tagatisraha lepingu p 7.5 järgi summas 1 202 323 krooni 95 senti ja viivise. Nõue summas 1 600 000

krooni on eesõigusnõue, mis kuulub rahuldamisele esimeses järgus, kuna AS Landeste seadis

23. aprillil 1999. a hageja kasuks hüpoteegi, millega tagas hageja nõuded AS Karikum (pankrotis)

vastu. Tallinna Linnakohtu 16. veebruari 2001. a määrusega anti AS Slaider hagi AS Landeste vastu

lahendamiseks Ida-Viru Maakohtule. Ida-Viru Maakohtu 15. märtsi 2001. a määrusega liideti AS

Slaider hagid AS Karikum (pankrotis) ja AS Landeste vastu ühte menetlusse.

2. Ida-Viru Maakohtu 12. septembri 2001. a otsusega rahuldati AS Slaider hagi AS Karikum

(pankrotis) ja AS Landeste vastu. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt tunnustati AS Slaider

viivisenõuet 5 309 139 krooni 80 senti AS Karikum (pankrotis) pankrotimenetluses ja nõuet

1 600 000 krooni saamiseks samas pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena, jättes

seejuures märkimata, kas tegemist on osaliselt kattuvate või iseseisvate nõuetega. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt on tõendatud tööettevõtulepingust tulenevate hageja kohustuste täitmine, AS

Karikum võttis tehtud tööd vastu ning oli TsK § 355 kohaselt kohustatud nende eest tasuma. Hageja

on õigustatud nõudma leppetrahvi vastavalt tööettevõtulepingu tingimustele ning TsK § 173 lg-le 1,

§-dele 174 ja 190-192. PankrS § 86 lg 1 p 1 alusel on hageja 1 600 000 krooni nõue esimese

rahuldamisjärgu nõue, kuna see on tagatud hüpoteegiga.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Viru Ringkonnakohtu 21. märtsi 2002. a otsusega tühistati maakohtu otsus TsMS § 333 lg-le 2

tuginedes protsessiõiguse normide rikkumise tõttu ja asi saadeti samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus oma otsuses AS Slaideri poolt

hagetud tagatisraha 1 202 323 krooni 95 sendi osas otsuse tegemata. Asja materjalidest ei nähtu, et

hageja oleks oma nõuetest mingis osas loobunud või et kohus oleks mõne nõude osas menetluse

lõpetanud teistel TsMS §-s 217 toodud alustel. Tuvastamata põhivõlgnevuse nõude olemasolu, ei ole

kohtul võimalik tuvastada viivisenõude põhjendatust. Maakohus rikkus eelnevaga oluliselt

protsessiõiguse norme ning seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

Maakohus rikkus ka poolte võrdse kohtlemise printsiipi, kui jättis rahuldamata AS Landeste

seadusliku taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Apellatsioonikohus ei ole TsMS § 227 lg 1 rikkudes

põhjendanud, milliseid protsessiõiguse norme maakohus oluliselt rikkus ning miks ei ole nimetatud

rikkumisi võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus tuvastas põhivõla võlgnevuse.

Maakohtu otsuse resolutsioonis nõude summa, 6 511 463 krooni, eraldi välja toomata jätmine ei ole

selline protsessiõiguse normi rikkumine, mis tingiks asja tagasisaatmise esimese astme kohtusse. Asja

kiiremaks ja õigemaks lahendamiseks pidanuks apellatsioonikohus TsMS § 334 lg 1 p 2 kohaselt ise

selle nõude kohta otsuse tegema.

Põhjendatud on maakohtu (samuti käitus ka apellatsioonikohus) otsus jätta tunnistajana üle

kuulamata Toonart Rääsk, kes on AS Landeste juhatuse liikmena äriühingu seaduslik esindaja ÄS

§ 306 lg 1 kohaselt ning seega protsessiosaline TsMS § 72 lg 3 ja § 84 lg 3 järgi. Lähtudes TsMS

§ 101 lg-st 1 ei või T. Rääski tunnistajana üle kuulata. Taotlust tunnistaja Ülo Lainsalu

ülekuulamiseks ei põhjendanud AS Landeste TsMS § 104 lg 2 kohaselt.

5. Vastuses kassatsioonkaebusele märkis kostja, et apellatsioonikohtu otsus on nii sisuliselt kui

protsessuaalselt seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kohus ei saanud teha

otsust pea viiekordselt põhivõlga ületava viivisenõude tunnustamise kohta, kui jättis põhivõla ehk

viivise tekkimise õigusliku eelduse tuvastamata ja vastava nõude rahuldamata. Protsessuaalse

rikkumise kõrvaldamine tähendab antud juhul kõigi tõendite uut hindamist ja asja uut sisulist

läbivaatamist, mis on esimese astme kohtu ülesanne; apellatsioonikohus peab kontrollima esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust.

AS Landeste taotlus tunnistajate ülekuulamiseks vastas TsMS § 185 lg 1 nõuetele ning oli vajalik

vastuolude kõrvaldamiseks tõendite hindamisel. Vastupidisel juhul oleks rikutud ka protsessiosaliste

võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kostjana ei saanud AS Landeste ennast kohtuistungil esmakordselt

esitatud ja sisuliselt uuritud tõendi ja sellel tuginenud väite vastu kaitsta.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Ringkonnakohus on otsustanud asja Ida-Viru Maakohtule uueks arutamiseks saata eelkõige

põhjusel, et maakohus jättis tegemata otsuse AS Landeste vastu esitatud tagatisraha 1 202 323 krooni

95 senti tunnustamise nõudes. Ringkonnakohus on leidnud, et maakohus on tuvastanud viivisenõude

põhjendatuse, ilma et põhivõlgnevuse nõue oleks tuvastatud. Seepärast on ringkonnakohus leidnud, et

maakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi ja seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada

apellatsioonimenetluses. Kolleegiumi leiab, et maakohus on sisuliselt käsitlenud kõiki haginõudeid.

Maakohus on käsitlenud nii AS Karikum (pankrotis) kui AS Landeste vastu esitatud haginõudeid.

Rahuldades AS Slaider hagi 1 600 000 suuruse nõude tunnustamiseks esimese järgu nõudena, ei ole

kohus seda küll selgesõnaliselt märkinud, kuid otsusest selgub, et tegemist on summaga, mis koosneb

põhivõlgnevusest (tagatisrahast) ja viivisest. Maakohus on tuvastanud, et tagatisraha maksmise

tingimused on täidetud. Vastasel juhul tähendaks ringkonnakohtu otsuse seisukoht, et lisaks

tunnustamisele esitatud nõudele tuleb lahendada veel 1 202 323 krooni 95 sendi suurune täiendav

nõue, mida aga pole tunnustamisele esitatud. Asja materjalidest nähtuvalt palus hageja AS Landeste

vastu esitatud hagis tunnustada oma nõuet AS Karikum (pankrotis) pankrotimenetluses summas 6

511 463 krooni 75 senti. AS Karikum (pankrotis) vastu esitatud hagis palus hageja tunnustada

pankrotimenetluses oma viivisenõuet 5 309 139 krooni ja esimese järgu nõudena 1 600 000 krooni.

On tõsi, et kohus ei ole otsuses nimetatud nõudeid selgelt eristanud. Seda ei ole oma hagides teinud

ka hageja, samuti pole sellele tähelepanu juhtinud kostjad. Nimelt on AS Slaider esitanud

pankrotimenetluses tunnustamiseks kaks nõuet kogusummaga 6 511 463 krooni 75 senti. Nõue

koosnes hagi kohaselt materiaalõiguslikult AS Karikum poolt tööettevõtulepingu alusel maksmata

jäänud tagatisrahast 1 202 323 krooni 95 senti ja viivisest 5 309 139 krooni 80 senti. Nimetatud

summadest palus AS Slaider tunnustada 1 600 000 krooni esimese järgu nõudena, kuna selles

ulatuses tagas tema tööettevõtulepingust tulenevaid nõudeid hüpoteek AS Landeste kinnistule.

Ülejäänud nõude osa, 4 911 463 krooni 75 sendi ulatuses, palus AS Slaider tunnustada viienda järgu

nõudena. Segadus algab nõuete osas juba võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul. Nimelt vaidles

AS Landeste vastu AS Slaider nõude tunnustamisele tervikuna, s.o 6 511 463 krooni 75 sendi

ulatuses (seega nii nõude kui selle rahuldamisjärgu osas). Samal ajal on haldur ühekorraga vastu

vaielnud AS Slaider nõudele 5 309 139 krooni ulatuses (viiviste osas) ja 1 600 000 krooni suuruse

nõude tunnustamisele esimeses järgus, nõustudes viimase summa tunnustamisega pankrotimenetluses

viienda järgu nõudena. Samas ei ole ei pooled ega kohus pööranud tähelepanu halduri sellisele

vastuolulisele käitumisele, mis võimaldab 397 676 krooni 5 sendi ulatuses lugeda viivisenõuet nii

halduri poolt tunnustatuks kui tunnustamata jäetuks. Samal eksitusel põhineb ilmselt nii hagi kui

maakohtu otsus, mille kohaselt võib lugeda, et kokku on tunnustatud AS Slaider nõuet 6 909 139

krooni 80 sendi ulatuses (1 600 000 krooni esimese järgu nõudena ja 5 309 139 krooni 80 senti

viienda järgu nõudena), mis on suurem tunnustamisele esitatud 6 511 463 krooni suurusest

kogunõudest. Lisaks on AS Karikum (pankrotis) vastu esitatud hagis viivisesummana märgitud 5 309

139 krooni, kuid kohus on välja mõistnud viivisena 5 309 139 krooni 80 senti. Kuigi tegelikult on

lahendatud mõlemast hagist tulenevad nõuded, võib maakohtu otsust mõista nii, et nõuet AS

Landeste vastu on tunnustatud suuremas ulatuses, kui hageja tegelikult taotles. Hageja ei taotlenud

oma nõude tunnustamist tema suhtes erinevate rahuldamisjärkudega ning ka nõude kogusumma oli

väiksem AS Karikum (pankrotis) vastu esitatud hagis nõutust. Samas ei ole eelnimetatud vastuolud ja

lahknevused sellised, mida ringkonnakohus poleks saanud asja lahendamisel ise kõrvaldada.

Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus võib kasutada TsMS § 333 lg-s 2 sätestatud õigust

saata asi esimese astme kohtule tagasi üksnes juhul, kui tõepoolest ei ole võimalik rikkumisi

apellatsiooniastmes kõrvaldada ja kohus seda ka otsuses põhjendab. Tulenevalt TsMS §-st 3 on kohtu

ülesandeks tagada tsiviilasja võimalikult kiire lahendamine. Käesoleval juhul ei tuvastanud

kolleegium maakohtu otsuses sellist rikkumist, mis takistanuks ringkonnakohtul endal otsuse

tegemist. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus nõuded täpselt välja selgitama.

8. Teise protsessinormi rikkumisena leidis ringkonnakohus, et maakohus rikkus protsessiõiguse

norme ka siis, kui jättis kohtuistungil rahuldamata AS Landeste esindaja taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks, vastusena hageja taotletud tunnistaja Olev Kraag`i ülekuulamisele. Kostja taotles

tunnistajate ülekuulamist alles kohtuistungil ja pärast hagejapoolse tunnistaja ülekuulamist.

Maakohtu toimikust (lk 167) nähtub, et kostjatele tehti eelistungil teatavaks, et hageja taotles

tunnistaja ülekuulamisega asjaolu tõendamist, et hageja andis AS-le Karikum (pankrotis) üle tööde

vastuvõtu akti ja garantiikirja. AS Landeste kassatsioonkaebusele esitatud vastuses on väidetud, et ta

võis eeldada, et tunnistaja räägib tõtt ega osanud ette näha tema ütluste sisu. Samas on AS Landeste

esindaja juba eelistungil (maakohtu toimiku lk 167) avaldanud kahtlusi tunnistaja objektiivsuse

suhtes. Pidades ise tunnistajat juba eelnevalt ebausaldusväärseks, ei taotlenud ta ometi omapoolsete

tunnistajate ülekuulamist ega esitanud eelmenetluses muid tõendeid. Seda ei saa aga pidada

kaalukaks põhjuseks TsMS § 185 lg 2 tähenduses, mis õigustaks uue tõendi esitamist. Kui

ringkonnakohus leidis, et uue tõendi esitamine on põhjendatud, võinuks ringkonnakohus tunnistajad

ise üle kuulata TsMS § 308 alusel. Samas on ringkonnakohtu istungil jäetud vastavasisuline kostjate

taotlus rahuldamata (ringkonnakohtu toimiku lk 69).

J. Odar, V. Kõve, J. Luik