3-2-1-94-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-94-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. oktoober 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Neste Eesti AS hagi ERGO Kindlustuse AS vastu 6 055 154

krooni saamiseks ja ERGO Kindlustuse AS vastuhagi Neste

Eesti AS vastu 1 966 553 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. veebruari 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/227/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ERGO Kindlustuse AS kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

2. september 2002. a

Istungil osalenud isikud

Neste Eesti AS esindaja vandeadvokaat S. J. Mody, ERGO

Kindlustuse AS esindaja vandeadvokaat L. Glikman

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

26. veebruari 2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Neste Oil Eesti AS (Neste Eesti AS õiguseellane) ja Õliekspressi AS sõlmisid 22. oktoobril 1996. a

autokütuse ja õlitoodete ostu-müügilepingu nr 5. Õliekspressi AS kohustus kauba eest tasuma 10

kalendripäeva jooksul, arvates kauba kättesaamisest, ja viivitamisel maksma viivist. 1. oktoobril

1997. a esitas Õliekspressi AS hagejale Leks Kindlustuse AS (ERGO Kindlustuse AS õiguseellane)

kindlustuspoliisi nr 56530, mille kohaselt kindlustusandja kohustus tasuma Õliekspressi AS

maksevõimetuse korral lepingust nr 5 tuleneva võla Neste Eesti AS-le 10 miljoni krooni ulatuses 7

päeva jooksul, alates nõude esitamisest. 29. juuli 1998. a seisuga oli Õliekspressi AS lepingust

tulenev võlg Neste Eesti AS-le 13 206 852 krooni 60 senti. Neste Eesti AS lõpetas ostu-müügilepingu

5. augustil 1998. a ja teavitas sellest ka kindlustusandjat. 1. septembril 1998. a tasus kindlustusandja

Neste Eesti AS-le 1 966 553 krooni 35 senti. 22. detsembril 1998. a kuulutati välja Õliekspressi AS

pankrot. Kuna kindlustusandja keeldus ülejäänud võla tasumisest, palus Neste Eesti AS 6 055 154

krooni 60 senti ERGO Kindlustuse AS-lt välja mõista.

2. ERGO Kindlustuse AS esitas vastuhagi ja palus Neste Eesti AS-lt TsK § 477 lg 1 alusel välja

mõista viimasele alusetult makstud 1 966 553 krooni 35 senti. Kostja leidis, et kindlustusjuhtumist ei

ole nõuetekohasel viisil kindlustusandjale teatatud. Tegemist on garantiikindlustuse lepinguga.

Kindlustusjuhtum ei ole saabunud. Kindlustuspoliisi järgi kohustus kindlustusandja tasuma garantii

objektiks olevad summad vastavalt ostu-müügilepingule, kui garant on maksuvõimetu. Ostu-

müügilepingu järgi garanteeris maksmise AS Eesti Ühispank, kes on hagejale tasunud 5 miljonit

krooni. Kuna garant oli oma kohustuse täitnud, puudus kindlustusandjal alus väljamakse tegemiseks.

3. oktoobril 1997. a sõlmis kostja kuue kindlustusandjaga kokkuleppe, mille kohaselt läksid teistele

kindlustusandjatele üle kostja 1. oktoobri 1997. a kindlustuslepingust tulenevad kohustused hageja

ees kokku 75% ulatuses.

3. Tallinna Linnakohtu 26. oktoobri 2001. a otsusega hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kindlustatud kindlustusvõtja kohustus tasuda garantii objektiks

olevad summad vastavalt ostu-müügilepingule nr 5. Ostu-müügilepingu p 6 kohaselt kohustus ostja

tasuma kauba eest 10 kalendripäeva jooksul, arvates kauba kättesaamisest. Maksetähtpäev on

saabunud. Õliekspressi AS (pankrotis) on võlgnevust 13 206 852 krooni 60 senti kinnitanud, kuid ta

on maksejõuetu. Seega on kindlustusjuhtum saabunud ja hagejal kui kindlustuslepingu järgi

soodustatud isikul on tekkinud nõudeõigus kostja kui kindlustusandja vastu. Saabunud

kindlustusjuhtumi tõttu on hageja nõue põhjendatud ning kostjal tuleb hüvitis hagejale

garantiikindlustuse tingimuste p 8.1 alusel välja maksta. Samal põhjusel tuleb jätta vastuhagi

rahuldamata.

4. 3. oktoobri 1997. a leping on kostja, Nordika Kindlustuse AS, Eesti Varakindlustuse AS, ASA

Kindlustuse AS, ETAS Kindlustuse AS, Balti Kindlustuse AS ja AS Polaris kokkulepe, millega

määratleti nende osalus kindlustusriskis, tasumisele kuuluv kindlustusmakse ja provisionitasu ning

seda 1. oktoobril 1997. a ERGO Kindlustuse AS ja Õliekspressi AS (pankrotis) vahel sõlmitud

kindlustuslepingu suhtes. Kindlustusseaduse (KS) § 14 kohaselt on kaaskindlustamine, kui kaks või

enam kindlustusandjat sõlmivad kindlustusvõtjaga ühise kindlustuslepingu, jaotades õigused ja

kohustused kindlustusvõtja suhtes vastavalt temaga sõlmitud lepingule. Kindlustusvõtja Õliekspressi

AS (pankrotis) on 1. oktoobri 1997. a kindlustuslepingu sõlminud kostjaga. 3. oktoobri 1997. a

kokkulepe on kostja ja teiste kindlustusandjate vaheline suhe, mitte kaaskindlustusleping. Hageja on

õigustatud nõudma hüvitist kostjalt kui lepingust tulenevalt kindlustusandjalt.

Kuna hageja nõue ei hõlmanud AS Eesti Ühispank poolt välja makstud summat, on asjakohatu kostja

vastuväide garandi lepingulise kohustuse täitmisest hageja ees.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja kohtuotsuse osas, millega hagi rahuldati. Tallinna

Ringkonnakohtu 26. veebruari 2002. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt asus linnakohus tõendeid hinnates põhjendatud seisukohale, et Õliekspressi AS-

l (pankrotis) oli 22. oktoobri 1996. a lepingust tulenev võlgnevus hageja ees. Hageja on seda nõuet

tõendanud Õliekspressi AS (pankrotis) 31. juuli 1998. a saldokinnituse, 22. oktoobri 1996. a lepingu

ja selle muudatusega, Õliekspressi AS pankrotiotsusega. Õliekspressi AS (pankrotis) võlga on kostja

kinnitanud 26. augusti 1998. a kirjas. Seetõttu on asjakohatud kostja väited, et kütuse ja määrdeaine

üleandmist saab tõendada ainult saatelehtedega. Hageja esitas oma nõude Õliekspressi AS (pankrotis)

vastu pankrotimenetluses ja nõue on kaitstud. Hageja on kindlustusjuhtumist kostjat teavitanud ja

kostja tasus hagejale kindlustushüvitisest 1 966 553 krooni 35 senti ehk 25%. Linnakohus leidis

õigesti, et 1. oktoobri 1997. a kindlustuslepingu järgi on kindlustusandja kostja ja et kostja vastutab

hageja ees täies ulatuses. 3. oktoobri 1997. a kokkulepe ei ole kaaskindlustusleping, kuna selle

pooleks ei ole Neste Eesti AS.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti KS § 14 ning TsK

§ 172 ja § 220. 1. oktoobril 1997. a Õliekspressi AS (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud

kindlustuslepingu järgi oli soodustatud isik Neste Eesti AS. 3. oktoobril 1997. a sõlmisid Leks

Kindlustuse AS, Nordika Kindlustuse AS, Eesti Vara Kindlustuse AS, ASA Kindlustuse AS, ETAS

Kindlustuse AS, Balti Kindlustuse AS, AS Polaris ja Õliekspressi AS (pankrotis) kokkuleppe

1. oktoobri 1997. a lepingu muutmiseks kaaskindlustuslepinguks. Ringkonnakohus leidis, et

3. oktoobri 1997. a leping ei olnud kaaskindlustusleping, kuna soodustatud isik Neste Eesti AS ei

olnud selle lepingu pool. Kindlustuslepingu muutmiseks piisas kindlustusvõtja nõusolekust. TsK

§ 172 kohaselt võivad pooled, kes on sõlminud lepingu kolmanda isiku kasuks, mille täitmist viimane

võib nõuda, seda lepingut ilma kolmanda isiku nõusolekuta muuta või selle tühistada ainult seni, kuni

kolmas isik ei ole võlgnikule avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust. 3. oktoobri 1997. a

kokkulepe sõlmiti enne Neste Eesti AS nõude esitamist. Kokkulepe oli kaaskindlustusleping KS § 14

järgi, millest tulenevalt on iga kindlustusandja kohustatud kindlustusjuhtumi tuvastamise korral

soodustatud isikule tasuma vaid tema osa kindlustusvastutusest.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 4 sätteid. Kohus ei tuvastanud, millal, millistes kogustes ja

milliste hindadega müüs Neste Eesti AS kaupu Õliekspressi AS-le (pankrotis). Hagejale kahju

tekkimine - müüdud kauba eest tasumata jätmine - ei ole tõendatud. Hageja esitatud tõendid ei kinnita

viivise arvestamise aluseid.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leidis, ei apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Vastavalt 1. juulil

2002. a jõustunud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse

seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kuuluvad asjas kohaldamisele tsiviilkoodeksi,

kindlustusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavad sätted.

9. Ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 330 lg 4 ja lg 6. Ringkonnakohus on otsuses põhjendanud,

miks ta nõustub linnakohtu põhjendustega tõenditele antud hinnangu osas, et Õliekspressi AS-il

(pankrotis) oli hageja kui müüja ees müügilepingust tulenev võlgnevus 6 055 154 krooni 60 senti.

Kuna kostja ei vaidlustanud apellatsiooni korras vastuhagi rahuldamata jätmist ja rahuldamata jätmise

aluseks oli kohtute tuvastatud asjaolu, et kindlustusjuhtum oli saabunud, siis on alusetud kostja

kassatsioonkaebuse väited, et kindlustusjuhtum ei saabunud.

10. Vaidlust ei ole selles, et hageja oli soodustatud isik 1. oktoobri 1997. a kostja ja Õliekspressi AS

(pankrotis) sõlmitud kindlustuslepingus ja selle lepingu lahutamatuks osaks olid garantiikindlustuse

tingimused. Vaidlus on selles, kas 3. oktoobril 1997. a muudeti 1. oktoobri 1997. a kindlustusleping

kaaskindlustuslepinguks ja kas see on soodustatud isikule siduv. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu

seisukohaga, et 3. oktoobri 1997. a kokkulepe ei muutnud 1. oktoobri 1997. a kindlustuslepingut

kindlustusandja osas. Kindlustusvõtja Õliekspressi AS (pankrotis) sõlmis kindlustuslepingu vaid

kostjaga. 3. oktoobri 1997. a kokkulepe ei ole kaaskindlustusleping KS § 14 järgi, sest selle pooleks

ei olnud soodustatud isik Neste Eesti AS. Hageja on õigustatud esitama oma nõude hüvitise

saamiseks kostja kui 1. oktoobri 1997. a lepingust tuleneva kindlustusandja vastu.

11. Kolleegium nõustub kohtute järeldusega, et 3. oktoobri 1997. a kokkulepe ei ole hagejale siduv.

Kohtud on tuvastanud, et 1. oktoobril 1997. a sõlmitud kindlustuslepinguga võttis kostja

kindlustusandjana kohustuse hüvitada Neste Eesti AS-le kindlustusvõtja Õliekspressi AS poolt

maksejõuetuse tõttu tähtaegselt kauba eest tasumata jääva müügihinna vastavalt 22. oktoobri 1996. a

ostu-müügilepingule nr 5. Seega kindlustati müüja risk juhuks, kui ostja ei täida maksejõuetuse tõttu

kauba eest maksmise kohustust. Lepingu eesmärk oli tagada soodustatud isiku poolt müügihinna

saamine. Kindlustusandja võttis enda peale riski, mida muidu oleks kandnud ostu-müügilepingu järgi

müüja. Kooskõlas TsK § 172 lg-ga 1 tulenes kindlustuslepingust soodustatud kolmanda isiku nõue

kindlustusandja vastu ja viimase kohustused soodustatud isiku suhtes. Iseenesest on õige kosja väide,

et kindlustuslepingu muutmiseks pole vajalik soodustatud isiku nõusolek. Sõlmides aga

kindlustuslepingu, milles tagati ostu-müügilepingu järgi kauba eest maksmine, pidi kostja arvestama,

et selle lepingu muutmine ilma soodustatud isiku nõusolekuta ei ole soodustatud isiku suhtes

kooskõlas TsÜS § 108 lg-s 1 sätestatud kohustusega kasutada oma tsiviilõigusi heas usus. Hageja,

asudes müüjana täitma müügilepingut, nõustus Leks Kindlustustuse AS kui kindlustusandjaga.

Sellest tuleneb, et kindlustusandja tagatise andjana, soovides vähendada oma vastutust soodustatud

isiku ees, pidi selleks saama soodustatud isiku nõusoleku. Kostja ei ole väitnud, et hageja nõustus

kindlustuslepingus kohustatud subjekti muutmisega. Kuna 1. oktoobri 1997. a kindlustusleping on

oma olemuselt tagatislepingule sarnane leping, siis puudub vastuolu tsiviilasjas nr 3-2-1-142-00 (RT

III 2000, 30, 331) väljendatud seisukohaga TsK § 172 lg 1 kohaldamisel.

Sellest, et 3. oktoobri 1997. a kokkulepe ei ole soodustatud isikule siduv, ei järeldu, et see ei seo

kokkuleppe osalisi.

J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa