3-2-1-91-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-91-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. oktoober 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed V. Kõve ja J. Luik

Kohtuasi

AS Espak hagi Turukaubanduse AS vastu kahju

hüvitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. veebruari 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/213/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Turukaubanduse AS kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

2. september 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

26. veebruari 2002. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Turukaubanduse AS-le Advokaadibüroo Paul

Varul AS poolt Turukaubanduse AS kassatsioonkaebuselt

27. märtsil 2002. a tasutud kautsjon 3 686 (kolm tuhat

kuussada kaheksakümmend kuus) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt lammutas Turukaubanduse AS aastatel 1999-2000 AS-le Espak kuuluva ja

kostja maakasutuse alal asuva kauplus-paviljoni Tallinnas Keldrimäe 9/Lastekodu 12. Hävinud on ka

paviljoni sisustus ja seadmed. Hageja palus TsK § 448 lg 1 alusel kostjalt välja mõista tekitatud kahju

368 564 krooni 49 senti.

2. Tallinna Linnakohtu 23. oktoobri 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt oli

hageja ehitis omavoliline, püstitatud ilma õigusliku aluseta ning hageja ei olnud taotlenud selle

seadustamist ega maaeraldist ehitise teenindamiseks vajaliku maana. Kostja tegevus oli ebaseaduslik.

Kuna tegemist oli omavolilise ehitisega, ei saa hageja kahjuna hinnata ehitise taastamisväärtust.

Hagejal on õigus nõuda ehitusmaterjalide ja hävinenud seadmete hüvitamist. 1999. a sõlmitud

eellepingus hindasid pooled ehitise väärtuseks 120 000 krooni. Koos hävinenud ja kadunud

seadmetega on kahju suuruseks 158 880 krooni. Hageja väitel hüvitab kindlustus talle kahjust 177

000 krooni. Hageja kahju on täielikult kindlustushüvitisega kaetud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2002. a otsusega linnakohtu otsus tühistati. Uue otsusega

hagi rahuldati ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja tekitatud kahju 368 564 krooni 49 senti ja

kohtukulu 40 000 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et hagejale kuulus

kauplus-paviljon, mille kostja õigusvastaselt lammutas ja tekitas sellega hagejale kahju. Hageja

esitatud ekspertiisiaktidega on tõendatud hoone esimese korpuse taastamismaksumus 417 876 krooni

35 senti. Sellelt summalt arvestas hageja maha kindlustuse poolt hüvitamisele kuuluva 177 000

krooni. Saadud summale lisandub treppide ja estakaadi taastamismaksumus 91 448 krooni 14 senti,

hoone allesjäänud osale kaevetöödega tekitatud kahju 39 974 krooni 5 senti, hoone vaheseinte,

elektri- ja küttesüsteemi lõhkumisega tekitatud kahju 38 880 krooni 70 senti ning kaupluse inventari

varguse ja hävitamisega tekitatud kahju 36 200 krooni. Kostja ekspertiisiakte ega arvestusi ei ole

vaidlustanud. Asjas ei oma tähtsust see, kas hagejale kuulunud ehitis kuulus tulevikust

lammutamisele või mitte. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 61 lg 1 kohaselt on omanik kohustatud

likvideerima omavolilise ehitise kohaliku omavalitsuse kehtestatud tähtajaks. Kui ehitist tähtajaks ei

likvideerita, korraldab kohalik omavalitsus selle likvideerimise omaniku kulul. Sellest tulenevalt

puudus kostjal õiguslik alus hageja vara hävitamiseks. Ehitise maksumuse määramine eellepingu

alusel oli ebaõige. Kuna kahju tekitamine ei olnud seotud eelnimetatud lepinguga, vaid kostja

seadusevastase käitumisega, ei oma eellepingus sätestatud asja hind tähtsust käesoleva vaidluse

lahendamisel. Lisaks kaotas eelleping kehtivuse 10. detsembril 19999. a, s.o enne ehitise

lammutamist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja oli ehitise

omanik. Vastavalt AÕS RakS §-le 14 lg 1 on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis,

mis on maaga püsivas ühenduses, AÕS § 16 kohaselt maatüki oluline osa. AÕS § 15 lg 2 kohaselt ei

saa asjad ja selle olulised osad olla erinevate õiguste ja kohustuste esemeks. Ehitis kuulus maatüki

omanikule Eesti Vabariigile. Kuna hageja ei olnud mitte ehitise vaid üksnes materjali omanik, siis

pidi kohus hüvitise väljamõistmisel lähtuma AÕS §-st 139 lg 1. Ebaseadusliku ehitise

taastamisväärtuse väljamõistmine on vastuolus ka TsK §-ga 448. Ringkonnakohus rikkus otsuse

tegemisel TsMS § 330 lg 4 ega märkinud, millistele tõenditele ja õigusaktidele tuginedes kahju välja

mõisteti. TsMS § 332 rikkudes, ei põhjendanud kohus, miks ta rajas oma otsuse ekspertiisiaktile ja

jättis kõrvale linnakohtu otsuses käsitletud eellepingu.

5. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu. Hageja leidis, et ringkonnakohus ei

rikkunud otsuse tegemisel materiaal- ega protsessiõiguse norme.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

7. Ringkonnakohus ei nõustunud linnakohtu järeldusega, et hagejal on õigus nõuda vaid ehitisest

jäänud ehitusmaterjalide ja kadumaläinud seadmete maksumuse hüvitamist, vaid leidis, et hagejale

tuleb hüvitada ehitise taastamisväärtus. Ringkonnakohus ei ole hagejale kahju hüvitamisel ehitise

taastamisväärtusest lähtumist põhjendanud ega märkinud seadust, mida kohus kohaldas. Sellega

rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg 4 nõudeid.

8. Hagejale kuulunud ehitise näol oli tegemist omavolilise ehk õigusliku aluseta püstitatud ehitisega.

Tallinna Hooneregistri õiendi kohaselt oli ehitis püstitatud ilma õigusliku aluseta, sellele ei olnud

ettenähtud eraldi maakasutust ja see oli ettenähtud likvideerida. AÕS RakS § 14 lg 1 kohaselt on

maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa, mis on maaga püsivas ühenduses,

AÕS § 16 kohaselt maatüki oluline osa. Maa, millel ehitis asus, on kinnistamata ja seda kasutas

maakasutusõiguse alusel kostja. Kuna kostja ei ole maa omanik, ei reguleeri tema ja hageja vahelisi

suhteid tulenevalt AÕS Raks §-st 14 lg 2 asjaõigusseaduse sätted.

9. TsK § 448 kohaselt kuulub tekitatud kahju seda tekitanud isiku poolt täies ulatuses hüvitamisele.

Kohtud on õigesti leidnud, et kostja lammutas hoone õigusvastaselt. Kostja õigusvastase tegevusega

hagejale kahju tekitamises puudub vaidlus. Vaidlus on kahju hüvitamise ulatuse üle. Kahju

hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui talle poleks õigusvastaselt kahju tekitatud. Kolleegium on seisukohal, et

taastamisväärtuse väljamõistmise eelduseks on ehitise taastamise õigus ja võimalus. Kui kauplus-

paviljoni omanikul ei ole ehitist võimalik tulevikus taastada, võib kahju suuruse hindamisel ehitise

taastamisväärtuse aluseks võtmine olla põhjendamata.

10. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et apellatsioonikohus ei ole põhjendanud, miks ta ei

arvestanud linnakohtu otsuses käsitletud eellepingut ja rajas oma otsuse ekspertiisiaktile.

Apellatsioonikohus on eellepingu kõrvalejätmist oma otsuses piisavalt põhjendanud.

H. Jõks, V. Kõve, J. Luik