3-1-1-104-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-104-02 Otsuse kuupäev 30. september 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi Juri Jakovlevi süüdistuses KrK § 207 lg 1, § 2073 lg 1 ja § 2074 järgi ning Andrei Marku"evski süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja 2074 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 22. mai 2002. a kohtuotsus kriminaalasjas nr II-1-188/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrei Marku"evski kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja Juri Jakovlevi kassatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 17. september 2002. a Istungil osalenud isikud Juri Jakovlevi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, Andrei Marku"evski kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON

Jätta Viru Ringkonnakohtu 22. mai 2002. a kohtuotsus kriminaalasjas nr II-1-188/02 Juri Jakovlevi süüdistuses KrK § 207 lg 1, § 2073 lg 1 ja § 2074 järgi ning Andrei Marku"evski süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja 2074 järgi muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 30. septembril 2002. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Narva Linnakohtu 1. märtsi 2002. a otsusega tunnistati Juri Jakovlev süüdi KrK § 207 lg 1, § 2073 lg 1 ja § 2074 järgi, mille eest teda karistati vastavalt ühe, kahe ja kolme aasta vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 47 ja § 471 lg 1 alusel vabastati J. Jakovlev tingimuslikult vabadusekaotuse kandmisest ja katseajaks määrati talle kolm aastat. Andrei Marku"evski tunnistati süüdi KrK § 17 lg 6 ja § 2074 järgi ja teda karistati kolme aasta vabadusekaotusega. KrK § 47 ja § 471 lg 1 alusel vabastati A. Marku"evski tingimuslikult vabadusekaotuse kandmisest ja katseajaks määrati talle üks aasta. J. Jakovlev tunnistati KrK § 2074 järgi süüdi selles, et ta omandas A. Marku"evskilt lõhkeseadeldise kaugjuhtimisseadme ning valmistas omandatud seadmest, 620 grammist ammoniidist ja kahest elektrodetonaatorist kaugjuhtimisega lõhkeseadeldise, millega saabus Narva linna, kus kandis ja hoidis seda enda juures kuni kinnipidamiseni. A. Marku"evski tunnistati KrK § 17 lg 6 ja § 2074 järgi süüdi selles, et ta aitas kaasa J. Jakovlevi poolt ebaseadusliku lõhkeseadeldise valmistamisele, hankides selleks kaugjuhtimisseadme. Veel tunnistati J. Jakovlev süüdi KrK § 2073 lg 1 järgi selles, et ta hoidis alates 10. novembrist 1996. a kuni 11. maini 2000. a oma elukohas ebaseaduslikult lõhkeainet (620 grammi ammoniiti) ja lõhkamisvahendeid (kahte elektrodetonaatorit) ning KrK § 207 lg 1 järgi selles, et ta hoidis oma

elukohas püstolit Parabellum, jahipüssi ja padruneid. 2. Linnakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras nii kohtualuste kaitsjad kui ka prokurör. J. Jakovlevi kaitsja leidis, et kaitsealuse süü KrK § 2073 lg 1 ja 2074 järgi ei leidnud linnakohtus tõendamist ja ta taotles nende paragrahvide järgi J. Jakovlevi õigeksmõistmist. A. Marku"evski kaitsja taotles kaitsealuse õigeksmõistmist, kuna kohus ei käsitlenud oma otsuses iseseisvalt A. Marku"evskit puudutavaid tõendeid, mis tõi kaasa kohtuliku uurimise puudulikkuse. Samuti väitis kaitsja, et eksperdi seletustest tulenevalt ei olnud A. Marku"evski poolt J. Jakovlevile üleantud kaugjuhtimismehhanism KrK § 2074 dispositsioonis tähendatud lõhkeseadeldise vajalikuks osaks. Apellatsioonprotestis leiti, et J. Jakovlevile mõistetud karistused on liialt leebed. 3. Viru Ringkonnakohtu 22. mai 2002. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu otsus J. Jakovlevile mõistetud lõpliku karistuse osas ja tema karistuse kandmisest tingimuslikult vabastamise osas. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti J. Jakovlevile lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest neli aastat vabadusekaotust. Sellest luges kohus kantuks kohtueelsel uurimisel vahi all oldud aja üks kuu ja kümme päeva. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium märkis, et A. Marku"evski tegu on õigesti kvalifitseeritud lõhkeseadeldise valmistamisele kaasaaitamisena ning tõendatud. Tegemist ei olnud lihtsalt multifunktsionaalsete detailide hankimisega, vaid otseselt lõhkeseadeldise osa tellimise ja üleandmisega tellijale, s.o J. Jakovlevile. Seega oli A. Marku"evski poolt toime pandud tegu otsese tahtlusega kaasa aidata lõhkeseadeldise valmistamisele. Samuti leidis kohus, et tõendite kogumis on leidnud tõendamist J. Jakovlevi süü KrK § 2073 lg 1 ja 2074 järgi ning linnakohtu otsus on selles osas motiveeritud. Viru Ringkonnakohus märkis aga, et täiesti motiveerimata on linnakohtu otsuses J. Jakovlevile tingimisi mõistetud karistus. Kohus ei olnud pööranud tähelepanu asjaolule, et J. Jakovlev pani uued kuriteod toime katseajal vähem kui kahe nädala möödudes pärast eelmise kohtuotsuse tegemist. 4. Viru Ringkonnakohtu otsuste peale esitasid kassatsioonkaebused A. Marku"evski kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja süüdimõistetu J. Jakovlev. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 5. Vandeadvokaat A. Jaroslavski palub tühistada Viru Ringkonnakohtu 22. mai 2002. a otsus A. Marku"evski süüdimõistmise osas ja saata asi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kuulub otsus tühistamisele motiivide puudumise ning tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõude rikkumise tõttu. Ringkonnakohtule heidetakse ette, et ta ei vastanud apellatsioonkaebuse väidetele ja jättis tähelepanuta eksperdi seletused selle kohta, et A. Marku"evski poolt J. Jakovlevile üleantud kaugjuhtimismehhanism ei olnud KrK § 2074 dispositsioonis tähendatud lõhkeseadeldise vajalikuks osaks. 6. J. Jakovlev palub kassatsioonkaebuses enda õigeksmõistmist KrK §-de 2073 lg 1 ja 2074 järgi, kuna tema ei ole neid kuritegusid toime pannud ja kohtud on uuritud tõenditele andnud ebaõige

hinnangu. Veel taotleb J. Jakovlev temale KrK § 207 lg 1 järgi mõistetud vabaduskaotusliku karistuse asendamist rahatrahviga. Ta leiab, et selleks annavad aluse tema süü tunnistamine ja esimese astme kohtu otsusega tuvastatud vastutust kergendavad asjaolud. 7. Riigikohtu istungil toetasid kaitsjad esitatud kassatsioonkaebusi ja taotlesid nende rahuldamist. Prokurör leidis, et kaebused on põhjendamatud ja taotles nende rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Eksperdi selgitused ja täiendused, mida vajatakse eksperdiarvamuse kontrollimiseks ja hindamiseks ei ole KrMK § 250 lg 1 kohaselt kriminaalasjas tõendiks. Vastavalt KrMK § 48 lg-le 2 on kriminaalasjas tõendiks eksperdiarvamus. Eksperdiarvamusi on aga kohtud uurinud ja nendele ka omapoolse hinnangu andnud (I kd tl 339-340, II kd tl 4). Kassatsioonkaebustes ei nõustuta kohtute poolt uuritud tõenditele antud hinnangutega ja taotletakse uuritud tõendite ümberhindamist, st sisuliselt uute faktiliste asjaolude tuvastamist, kuid AKKS § 65 lg 4 kohaselt ei või Riigikohus uusi faktilisi asjaolusid tuvastada. Kohtud on kõiki tõendeid uurinud ja teinud nende alusel omad järeldused, mida on ka nõuetekohaselt motiveerinud. Seega leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtud ei ole tõendite uurimisel ja nende hindamisel rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Samuti ei tuvastanud Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtute poolt muid kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, mis võiksid AKKS § 39 lg-te 3 ja 4 järgi olla kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamiseks aluseks. 9. Põhjendatud ei ole kaitsja väide, et A. Marku"evski käitumises puudub KrK §-s 2074 sätestatud kuriteo koosseis, kuna kaugjuhtimisseade ei ole lõhkeseadeldise koostisosaks. KrK § 2074 nägi ette kriminaalvastutuse lõhkeseadeldise või selle valmistamiseks vajaliku osa ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, müümise või üleandmise eest. A. Marku"evski on tunnistatud KrK § 17 lg 6 ja § 2074 järgi süüdi selles, et ta aitas kaasa J. Jakovlevi poolt ebaseadusliku lõhkeseadeldise valmistamisele, hankides selleks kaugjuhtimisseadme. Kui kaugjuhtimisseade oleks olnud lõhkeseadeldise vajalikuks osaks, siis tulnuks A. Marku"evski tegevus kvalifitseerida kuriteo täideviimisena, mitte aga kaasaaitamisena KrK § 17 lg 6 kaudu. Kaasaaitaja on KrK § 17 lg 6 kohaselt isik, kes aitas kaasa kuriteo toimepanemisele nõuandega, juhatusega, vahendi või riista andmisega, takistuse kõrvaldamisega või muul viisil soodusolukorra loomisega, samuti isik, kes eelnevalt lubas varjata kurjategijat, kuriteo toimepanemise vahendit või riista, kuriteo jälgi või kuritegelikul teel saadud eset. Kohtud on tuvastanud, et A. Marku"evski muretses kaugjuhtimisseadme ja andis selle üle J. Jakovlevile just selleks, et viimane saaks selle abil valmistada kaugjuhtimisega lõhkeseadeldise. Seega on kohtud õigesti asunud seisukohale, et A. Marku"evski tegevuse eesmärgiks oli aidata kaasa J. Jakovlevi poolt kuriteo, milleks oli kaugjuhitava lõhkeseadeldise ebaseaduslik valmistamine, toimepanemisele. 10. KrK § 207 lg-s 1, § 2073 lg-s 1 ja §-s 2074 sätestatud teod on kuritegudena karistatavad ka

Karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) järgi (KarS §-d 418, 414 ja 415). Seetõttu ei kuulu J. Jakovlev ja A. Marku"evski ka Karistusseadustiku rakendamise seaduse (RT I 2002, 56, 350) § 1 lg 1 alusel karistuse kandmisest vabastamisele. 11. Veel peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et J. Jakovlev pani uued kuriteod toime pärast Lääne-Viru Maakohtu 28. aprilli 2000. a kohtuotsuse tegemist. Seega on kohtud J. Jakovlevile karistuse mõistmisel ebaseaduslikult jätnud kohaldamata KrK § 41 (KarS § 65 lg 2) sätted, mille tulemusena on jäänud talle mõistmata lõplik karistus kohtuotsuste kogumi järgi. See puudus tuleb Narva Linnakohtul või kohtuotsuse täitmise asukohajärgsel maavõi linnakohtul kõrvaldada lähtudes KrMK §-st 3372. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Viru Ringkonnakohtu 22. mai 2002. a kohtuotsus kriminaalasjas nr II-1-188/02 Juri Jakovlevi süüdistuses KrK § 207 lg 1, § 2073 lg 1 ja § 2074 järgi ning Andrei Marku"evski süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja 2074 järgi tuleb jätta muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg