3-1-1-92-02 · Riigikohus

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-92-02

Otsuse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 30. september 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

K.J. haldusõiguserikkumise asi HÕS § 143 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2002. a otsus

haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4-38/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.J. kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

27. august 2002. a

Istungil osalenud isikud

K.J.

Resolutsioon

1. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2002. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4-

38/2002.

3. Teha uus otsus, millega karistada K.J. HÕS § 106 lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 480

krooni.

4. Tagastada kassatsioonikautsjon.

Kohtuotsus jõustub 30. septembril 2002. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.J-le koostati haldusõiguserikkumise protokoll selle kohta, et ta eiras 4. juulil 2001. a kella 13.40 ajal P

maakonnas V vallas oma elukohas tahtlikult politseiametnike Ülari Lõhmuse ja Jaanus Sulaoja poolt antud

seaduslikke korraldusi esitada dokumendid ja tulla patrullauto juurde haldusõiguserikkumise protokolli

vormistamiseks. Sellega pani K.J. toime HÕS §-s 143 nimetatud haldusõiguserikkumise.

2. Põlva Maakohus karistas K.J. HÕS § 143 järgi rahatrahviga 10 päevapalga ulatuses, s.o 530 krooni.

Kohus leidis, et K.J. väide, et ta ei eiranud korraldusi tahtlikult, kuna ei saanud aru, milliseid dokumente talt

nõuti, ei ole asja materjalidega kooskõlas. Mootorsõiduki juhina pidi ta aru saama, milliste dokumentide

esitamist talt nõuti. Samuti märkis kohus, et politseiametnikel on õigus koostada kohapeal

haldusõiguserikkumise protokoll ning anda selleks vastavaid korraldusi.

3. K.J. esindaja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja

haldusõiguserikkumise asjas menetluse lõpetamist.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei selgu haldusõiguserikkumise protokollist, millega seoses politseiametnikud

K.J-le korraldusi andsid ja milliseid dokumente talt nõuti.

Samuti leiti apellatsioonkaebuses, et dokumentide esitamata jätmine on kvalifitseeritud vääralt HÕS § 143

järgi, kuna juhiloa, sõiduki dokumentide ja kindlustuspoliisi mitteesitamise eest näevad vastutuse ette HÕS

§-d 106 ja 1061. Apellatsioonkaebuses rõhutati ka seda, et korraldus tulla protokolli koostamiseks

politseiauto juurde ei tulenenud seadusest ja selle korralduse täitmata jätmine ei too kaasa vastutust HÕS

§ 143 järgi.

4. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 2002. a otsusega jäeti Põlva Maakohtu 21. märtsi

2002. a otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et politseitöötajatel, kes täitsid oma kohustust liikluskorra

kaitsel, oli seadusest tulenev õigus nõuda lubatud sõidukiirust ületanud K.J-lt juhtimisõigust tõendava

dokumendi, kohustusliku liikluskindlustuse poliisi ja sõiduki registreerimistunnistuse esitamist ja K.J-l oli

kohustus need esitada. Ringkonnakohus luges tuvastatuks, et K.J. eiras politseitöötajate seaduslikku

korraldust ega esitanud nõutud dokumente. Samas leidis ringkonnakohus, et K.J. poolset keeldumist minna

haldusõiguserikkumise vormistamiseks patrullauto juurde, ei saa vaadelda antud haldusõiguserikkumise

asjas politseitöötaja seadusliku korralduse eiramisena.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Esitatud kassatsioonkaebuses palub K.J. tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ja lõpetada

haldusõiguserikkumise asjas menetlus. Kaebuse kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud vääralt

materiaalõigusnormi, kuna sõiduki juhi poolt dokumentide mitteesitamise eest võib karistada HÕS §-de 106

ja 1061 alusel, mitte aga HÕS § 143 alusel.

6. Põlva Politseiprefektuuri vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

piisavalt motiveeritud ning palutakse jätta see muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub K.J. poolt kassatsioonkaebuses märgituga selles, et talle

süüksarvatud tegu ei ole kvalifitseeritav mitte HÕS § 143 vaid § 106 järgi.

7.1 Kõigepealt tuleb arvestada, et seadusandja pidas vajalikuks HÕS § 143 formuleerimisel - seega

politseiametniku või abipolitseiniku seadusliku korralduse tahtliku eiramise eest haldusvastutuse

kehtestamisel teha reservatsioon HÕS §-s 103 ettenähtud rikkumise (mootorsõiduki peatamise märguande

eiramine) suhtes. Seadusandja selline samm, mis muutis HÕS § 103 erinormiks HÕS § 143 suhtes,

peegeldab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates soovi eristada vastutuse aspektist kõigist

politseiametniku poolt antud korralduste täitmata jätmise juhtudest ühte - mootorsõiduki peatamise

märguande täitmata jätmist. Kuid üksnes HÕS §-des 143 ja 103 sätestatu pinnalt ei saa teha järeldust, et HÕS

§ 143 toimealast oleks väljas ka politseiametniku poolt sõidukijuhile antavate ülejäänud korralduste täitmata

jätmine. Küll aga on võimalik sellisele järeldusele jõuda HÕS §-des 106 ja 1061 sätestatu analüüsi

pinnalt. Nii sätestasid HÕS 1061 lg-d 1 ja 2 vastutuse sõidukijuhi poolt kohustusliku liikluskindlustuse

kindlustuspoliisi või liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustusest vabastamise tõendi esitamata jätmise

eest kontrollimise õigust omavale isikule, HÕS § 106 aga vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirja

igasuguse muu rikkumise eest, mida kõnealuse paragrahvi esimeses lõikes otseselt välistavalt ei loetletud.

Selliseks muuks rikkumiseks HÕS § 106 mõttes on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ka LE §-s 70

loetletud dokumentide esitamiseks politseiametniku korralduse täitmata jätmine, mistõttu K.J-le

süüksarvatud tegu tuleb kvalifitseerida HÕS § 106 lg 1 järgi.

7.2 LE § 70 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku nõudel

juhtimisõigust tõendava dokumendi, kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi liikluskindlustuse

lepingu sõlmimise kohustusest vabastamise kohta, sõiduki registreerimistunnistuse ja muud dokumendid, kui

seda nõuavad seadused. Haldusõiguserikkumise asja materjalidest nähtuvalt nõuti K.J-lt kõigi LE §-s 70

loetletud dokumentide esitamist, mistõttu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on K.J. tegevus kõigi

dokumentide, sealhulgas ka kohustusliku liikluskindlustuse poliisi esitamata jätmisel, hõlmatud HÕS § 106

lg-ga 1 ja puudub alus selle täiendavaks kvalifitseerimiseks veel ka HÕS § 1061 järgi.

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 174 punktist 8, tuleb K.J-le

süüksarvatud tegu kvalifitseerida ümber HÕS § 106 järgi ja karistada teda rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o

480 krooni.

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Peeter Vaher