3-2-1-86-02 · Riigikohus

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-86-02 Otsuse kuupäev Tartu, 25. september 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi Nikolai Sarviro vastuhagiavalduse tagastamine Eesti Vesiehituse AS hagis Nikolai Sarviro vastu tema töötasu ja lisatasu nõude kohtus läbivaatamiseks ja rahuldamata jätmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2002. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/691/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Sarviro erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 26. august 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2002. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 25. oktoobri 2001. a otsusega rahuldati N. Sarviro avaldus tööandjalt ületunnitöö eest töötasu ja lisatasu 133 584 krooni 45 sendi saamiseks. Sama otsusega jäeti rahuldamata töölähetuse päevarahade ja sõidukulude hüvitamise nõue. Töövaidluskomisjon leidis, et avaldaja töötas ujuvkraanal Viiking, mis on registrisse kantud Eesti merelaevana. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruse nr 453 Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord § 2 kohaselt ei ole laevapere liikmel õigust päevarahadele ega sõidukulude hüvitamisele. 10. detsembril 2001. a esitas tööandja Eesti Vesiehituse AS Tallinna Linnakohtusse hagi N. Sarviro vastu tema töötasu ja lisatasu nõude kohtus läbivaatamiseks ja rahuldamata jätmiseks. 9. jaanuaril 2002. a esitas kostja vastuhagi, milles palus tunnistada oma viibimise 26. jaanuarist 8. juulini 2001. a Vene Föderatsiooni Primorski linnas komandeeringuks. 2. Tallinna Linnakohus keeldus 11. veebruari 2002. a määrusega TsMS § 149 lg 2 p-le 1 tuginedes kostja avaldust menetlusse võtmast ja tagastas selle esitajale. Määruse põhjenduste kohaselt ei kuulu vastuhagis esitatud nõue läbivaatamisele tsiviilkohtupidamise korras, kuna tegemist ei ole tsiviilõigusliku nõudega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 3. Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2002. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata. Vastuhagiavaldus ei vasta TsMS § 153 nõuetele. Hagi ei ole suunatud põhihagi tasaarvestamisele, see ei välista iseenesest põhihagi rahuldamist, kuna juriidilisel faktil, mille tuvastamist kostja taotleb, ei ole puutumust hageja esitatud nõudega. Nõue ei ole ka iseseisev tsiviilõiguslik nõue TsÜS § 112 mõttes. Kostjal on võimalik esitada vastuväited hagile TsMS § 167 alusel eelmenetluses. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Erikaebuses palus N. Sarviro kohtute määrused tühistada ning saata asi läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohtud kohaldasid vääralt materiaalõiguse normi ning rikkusid protsessiõiguse normi. Vastuhagi on esitatud TsÜS § 112 lg 2 p-le 1 tuginedes. Hagi esemeks on töötaja väljaspool Eesti Vabariiki viibimise fakt, st nõudmine tunnistada töötaja sõit väljaspool töölepingus kokkulepitud

töökoha piire tööandja korraldusel ja ettenähtud tingimustel ametikohustuste täitmiseks. 5. Vastuses erikaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtu määrus on sisuliselt ja lõppjäreldustes õige ja seaduslik. Erikaebuses toodud väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastuhagi nõue ei vasta ühelegi TsÜS §-s 112 sätestatud tsiviilõiguste kaitse viisile, samuti ei ole see suunatud esitaja rikutud õiguste või vabaduste kaitseks. Sisuliselt on tegemist hinnangu andmise nõudega teatud faktile ning selle nõudega kohtusse pöördumise õigus ei tulene ka TsMS §-st 4. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et N. Sarviro avaldus ei vasta vastuhagi tunnustele. TsMS § 153 kohaselt võtab kohus vastuhagi menetlusse, kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt esialgse põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikune seos ja nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. N. Sarviro avalduses esitatud ning vastuhagi nõudena nimetatud nõudel puudub seos põhihagi nõudega. 7. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtuga ka selles osas, et N. Sarviro esitatud nõue ei ole iseseisev tsiviilõiguslik nõue TsÜS § 112 mõttes. TsMS § 4 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. TsMS § 1 lg 2 kohaselt mõistetakse tsiviilasjadena sama seaduse tähenduses tsiviilja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 4 lg 2 sätestab, et töötaja ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 25. oktoobri 2001. a otsusest nähtuvalt esitas N. Sarviro töövaidluskomisjonile Eesti Vesiehituse AS vastu kaks iseseisvat nõuet: 1) ületundide tegemise eest töötasu ja lisatasu nõude ning 2) päevaraha ja sõidukulude hüvitamise nõude. Töövaidluskomisjon rahuldas N. Sarviro ületundide eest töötasu saamise nõude, jättis aga rahuldamata päevaraha ja sõidukulude hüvitamise nõude. ITLS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maavõi linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamisele järgnevast päevast. Eesti Vesiehituse AS esitas kohtusse hagiavalduse N. Sarviro ületunnitöö eest töötasu ja lisatasu nõude läbivaatamiseks ja rahuldamata jätmiseks. N. Sarvirol oli õigus esitada päevaraha ja sõidukulude hüvitamise nõue kohtusse. N. Sarviro vastuhagiks nimetatud nõudes päevaraha ja sõidukulude hüvitamist ei nõuta. Vaidluse päevarahade ja sõidukulude hüvitamiseks on lahendanud töövaidluskomisjon, asudes seisukohale, et N. Sarvirol laevapere liikmena ei ole õigust päevarahale ja sõidukulude hüvitamisele. Kohtud on seega õigesti jätnud N. Sarviro vastuhagi menetlusse võtmata. L. Laarmaa, V. Kõve, J. Luik