3-1-1-97-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-97-02

Määruse kuupäev

24. september 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

A.S. süüdistus KrK § 107 lg 2 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

23. juuli 2002. a määrus kriminaalasjas nr 2-

1/791/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtualuse A.S. erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

3. september 2002

Istungil osalenud isikud

A.S. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata A.S. erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. juuli 2002. a

määruse peale.

2. Mõista A.S-lt välja kohtukuluna riigituludesse 1227. 20 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend seitse

krooni ja kakskümmend senti) kaitsjatasu kaitsja osavõtu eest erikaebuse läbivaatamisel Riigikohtus.

Määrus jõustub 24. septembril 2002 ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu kohtuniku Helve Särgava 20. novembri 2001. a määrusega anti A.S. süüdistuses KrK

§ 107 lg 1 p 1 järgi kohtu alla ja tema suhtes varem valitud tõkend - vahi all pidamine - jäeti muutmata. A.S.

kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder esitas Tallinna Linnakohtule taotluse A.S. tõkendi muutmiseks: tema vahi

all pidamise asendamiseks allkirjaga elukohast mittelahkumise kohta. Tallinna Linnakohtu kohtuniku

H. Särgava 3. detsembri 2001. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Kaitsja J. Tedder esitas Tallinna

Linnakohtule uue taotluse A.S. tõkendi muutmiseks, kuid linnakohtunik H. Särgava 14. veebruari 2002. a

määrustega jäeti ka see taotlus rahuldamata.

10. juunil 2002. a esitas A.S. kaitsja J. Tedder Tallinna Linnakohtule uue taotluse A.S. suhtes kohaldatud

tõkendi muutmiseks ja tema andmiseks M.S. ja M.L. isiklikule käendusele.

Tallinna Linnakohtu kohtuniku H. Särgava 20. juuni 2002. a määrusega jäeti ka kaitsja see taotlus

rahuldamata ja A.S. suhtes kohaldatud tõkend- vahi all pidamine - muutmata. Kohus leidis, et A.S. vahi all

pidamine on põhjendatud ning selle muutmiseks ei ole seaduslikku alust. Määruse lõpposas märkis kohtunik,

et kõnesolev määrus on edasikaevatav 5 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Linnakohtu

kaudu. Viimatinimetatud kohtumääruse peale esitaski A.S. erikaebuse, taotledes endiselt vahi all pidamise

asendamist käendusega.

2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. juuli 2002. a määrusega jäeti A.S. erikaebus Tallinna

Linnakohtu kohtuniku H. Särgava 20. juuni 2002. a määruse peale läbi vaatamata põhjendusega, et AKKS

§ 68 lg 1 p 1 kohaselt ei ole tõkendi muutmisest keeldumine erikaebe korras vaidlustatav. Linnakohtu

määruses sisalduv viide erikaebuse esitamise võimaluse kohta on ringkonnakohtu arvates ekslik ning

vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-36-98 M. R. süüdistusasjas.

ASJAOSALISTE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. juuli 2002. a määruse peale esitas kohtualune A.S.

erikaebuse Riigikohtule, milles ta palub jätkuvalt enda vahi alt vabastamist. Ta selgitab, et viibib alates

8. juunist 2001. a vahi all kuriteo eest, mida ta pole toime pannud. A.S. märgib, et ta on abielus ja et tal on

alaline elukoht. Tõkendi muutmise korral lubab ta koheselt tööle asuda ja ilmuda kohtuistungile esimesel

kutsel.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esitatud seletuses toetas A.S. kaitsja vandeadvokaat A.-E. Lukas

erikaebuses sisalduvat taotlust. Kaitsja leidis, et kohus peaks eriti põhjalikult kaaluma neid taotlusi, mil

uueks tõkendiliigiks taotletakse käendust. Prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega et

kuna tõkendina vahi all pidamise muutmise taotluse rahuldamata jätmine ei ole seaduse kohaselt erikaebe

korras vaidlustatav, siis jättis ringkonnakohus kõnealuse erikaebuse õigesti läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates tuleb nõustuda prokuröri poolt Riigikohtu istungil märgituga, et

AKKS § 68 lg 1 p-s 1 otseselt sätestatu ja ka kohtupraktikas aktsepteeritud seisukoha kohaselt (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi kohtumäärus 3-1-1-36-98 (RT III, 1998, 12, 128)) ei ole tõkendina vahi all pidamise

muutmise taotluse rahuldamata jätmine erikaebe korras vaidlustatav. Riigikohtu kriminaalkollegiumi arvates

kehtib see seisukoht ka juhtudel, mil taotletakse vahi all pidamise asendamist isikliku käendusega. Üksnes

juhtudel, mil taotletakse tõkendina vahi all pidamise muutmist ja selle asendamist kautsjoniga, võib

kohtupoolne keeldumine muuhulgas ka tõkendina vahi alla pidamise muutmisest olla erikaebe korras

kaevatav, kuid seda vaid põhjusel, et kooskõlas AKKS § 68 lg 1 p-s 1 sätestatuga on erikaebe korras

vaidlustatav kautsjoni kohaldamata jätmine.

6. Eelnevalt märgitud nii seadusele kui ka kohtupraktikale tuginevat põhimõttelist seisukohta ei saa väärata

ka asjaolu, et Tallinna Linnakohtu kohtuniku H. Särgava 20. juuni 2002. a määruses märgituga tunnistas

kohtunik A.S. erikaebeõigust. Kuna see kohtuniku seisukoht ei olnud seaduslik, jäeti Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. juuli 2002. a määrusega A.S. poolt esitatud erikaebus

põhjendatult läbi vaatamata.

7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 , § 72 lg-st 2 ja §-st 77, tuleb Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi arvates jätta erikaebus rahuldamata.

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Peeter Vaher