3-1-1-91-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-91-02

Otsuse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 19. september 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

AS S haldusõiguserikkumine Alkoholiseaduse § 37

lg 1 p-de 6, 7 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2002. a otsus

haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4/161/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS S, kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

27. august 2002. a

Istungil osalenud isikud

Riigi Tarbijakaitseameti esindajad Urmas Ehasoo ja

Peeter Ühtegi

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 2002. a otsus AS S

haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4/161/02 muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 19. septembril 2002. a ega kuulu edasikaebamisele

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Tarbijakaitseameti peaspetsialist Peeter Ühtegi tegi koos Keskkriminaalpolitsei vaneminspektor Alo

Aulikuga 23. oktoobril 2001. a Tallinnas T x/x asuvat AS-i S kauplust kontrollides kontrollostu, ostes brändit

"Brandy Belii Aist" (0,5 l, 40%) hinnaga 85.30 krooni ja viina "Sibirskaja Vodka" (0,5 l, 42%) hinnaga 61.20

krooni. Kuna brändi korgil olev markeering 10.01.01. oli välise vormistuse järgi võltsing, teostati müügil

olnud kolme pudeli brändi "Brandy Belii Aist" võetus.

Hiljem teostatud laboratoorse analüüsiga leidis tõendamist, et brändi puhul oli tegemist võltsitud alkoholiga.

Samas kattusid esitatud saatelehtedel ja erikonfiskeeritud pudelitel olnud markeeringud.

Kaupluse ruumide vaatusel leiti veel ebaseaduslikke Vene maksumärgiga sigarette "Prima Nevo".

2. Tallinna Linnakohtu 6. märtsi 2002. a otsusega karistati AS-i S Alkoholiseaduse (edaspidi AlkS) § 37 lg 1

punktide 6 ja 7 järgi rahatrahviga 50 000 krooni ja Tubakaseaduse § 23 lg 1 järgi rahatrahviga 25 000 krooni.

Ühtlasi erikonfiskeeriti kolm pudelit brändit "Brandy Belii Aist" ja 11 pakki sigarette "Prima Nevo".

3. AS S esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja mõlemas

haldusõiguserikkumise asjas menetluse lõpetamist haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu.

Kaebuse kohaselt hindas kohus tõendeid erapoolikult, eelistades põhjendamatult Riigi Tarbijakaitseameti

esindaja ütlusi ja alkoholi hulgimüügiga tegelenud ettevõtte seisukohti. Lisaks leidis apellant, et tõendatud ei

ole tema süü Tubakaseaduse rikkumises, kuna müüja hoidis poe müügiruumis isiklikuks otstarbeks ostetud

tubakatooteid.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2002. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistati

Tallinna Linnakohtu 6. märtsi 2002. a otsus osas, millega oli määratud AS-le S Tubakaseaduse § 23 lg 1

alusel rahatrahv 25 000 krooni ja lõpetati selle rikkumise osas menetlus. Muus osas, sealhulgas 11

sigaretipaki erikonfiskeerimise osas, jäeti otsus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et millegagi ei olnud ümber lükatud apellandi väited selle kohta, et 11 pakki sigarette

oli ostetud müüja T.R. enda poolt ja paigutatud leti alla.

Alkoholiseaduse rikkumise osas nõustus ringkonnakohus linnakohtu põhjendustega ega pidanud vajalikuks

neid korrata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium pidas seejuures vajalikuks rõhutada, et võltsitud alkoholi

ei tuvastatud mitte alles keemilise analüüsi tulemusena, vaid seda sai teha juba välise vaatluse teel. AS S, kes

tegeles alkohoolsete jookide müügiga, oleks pidanud sellise rikkumise igal juhul avastama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. AS S esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2002. a otsus

AlkS § 37 lg 1 p-de 6 ja 7 rikkumise osas ning lõpetada haldusõiguserikkumise asjas menetlus.

5.1 Kassatsioonkaebuse motiivide kohaselt vastas müüdud brändi markeering saatelehtedes toodud

markeeringule. Võltsingukahtluse tuvastas tarbijakaitseameti peaspetsialist, kellel on võltsalkoholi

tuvastamisel pikaajalised kogemused. Aktisaseltsil ei olnud põhjust pidada tarnitud brändit võltsitud

alkoholiks. Seetõttu ei ole tuvastatud AS-i S süü Alkoholiseaduse rikkumises.

6. Kirjalikus vastuses Riigi Tarbijakaitseamet ei nõustunud AS-i S kassatsioonkaebusega ning leidis, et

Tallinna Ringkonnakohtu otsus on põhjendatud.

6.1 Vastuse kohaselt ei oma tähtsust asjaolu, kelle käest saabus võltsitud alkohol, vaid eelkõige võltsitud

alkoholiga kauplemise fakt, mis moodustabki AlkS § 3 lg-s 3 ette nähtud haldusõiguserikkumise koosseisu.

6.2 Lisaks märgitakse vastuses, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1995. a määrusega nr 165 kinnitatud

Kaupluse töö üldeeskirja p-le 12 on kaupluse omanik kohustatud palkama kaupluse tööks vajaliku

ettevalmistusega personali. Seega ei saa kassaatori väidet, et võltsingu tuvastas vastaval alal erilisi teadmisi

omav spetsialist, käsitleda ettevõtjat vastutusest vabastava asjaoluna. Kaupluse töötaja, kes võttis käsitletava

alkoholi tarnijalt vastu, oleks pidanud olema võimeline vajaliku hoolsuse korral kindlaks tegema alkoholi

võltsituse.

7. Riigikohtu istungil jäid Riigi Tarbijakaitseameti esindajad oma vastulause juurde ja palusid jätta

kassatsioonkaebus rahuldamata. Tähtsust ei oma asjaolu, kuidas sattus võltsitud alkohol müüki, vaid selle

müügi fakt iseenesest. Esindajad möönsid, et juhul, kui konkreetse alkoholimargi võltsinguid ei ole varem

leitud, võib esile kerkida küsimus, kas müüja pidi olema võimeline võltsingut tuvastama. Samas on brändi

"Brandy Belii Aist" puhul tarbijakaitseameti hinnangul tegemist enim võltsitud alkoholimargiga, mistõttu

peavad alkoholimüüjad selle autentsust eriti hoolikalt kontrollima.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kontrollostu tegemise ajal 23. oktoobril 2001. a kehtinud Alkoholiseaduse § 37 lg 1 punktid 6 ja 7 nägid

ette vastutuse Eestisse sissevedamiseks mittelubatud, võltsitud või muu registrisse mittekantud alkoholi

hulgi- või jaemüügi, hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest. Vaidlust ei ole selle üle, et AS-le S

kuuluvas kaupluses oli müügil võltsitud brändit "Brandy Belii Aist". Seevastu kassaator leidis, et tal ei olnud

õige markeeringu ja korrektsete saatedokumentide tõttu võimalik võltsingut kindlaks teha. Selle seisukohaga

ei saa nõustuda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et müüki võetava alkoholi autentsuse

tuvastamiseks ei piisa nentimisest, et pudelil olevas markeeringus sisalduv kuupäev, vastab saatedokumendis

olevale, vaid vaadelda tuleb pakendi vormistust tervikuna. Vastavalt AlkS § 3 lg-le 3 on lubatud kaubelda

vaid sellise alkoholiga, mis on kantud riiklikusse alkoholiregistrisse ja mis vastab registris säilitatavale sama

alkoholi näidisele või selle kirjeldusele. Sellest sättest tuleneb alkoholimüüja kohustus tagada müüdava

alkoholi vastavus registrisse kantule. Originaalalkoholi ja selle pakendi tunnustega tutvumiseks on võimalik

pöörduda registri poole.

9. Nii linna- kui ringkonnakohtus tuvastati, et brändi "Brandy Belii Aist" võltsitus oli kindlaks tehtav välise

vaatluse põhjal. Kassatsioonkaebuses toodud asjaolu, et haldusõiguserikkumise protokolli koostajal on

pikaajaline kogemus võltsitud alkoholi tuvastamisel, ei oma seejuures tähendust. Alkoholi käitlemiseks,

seega ka jaemüügiks, on nõutav tegevusluba, mis tähendab ühtlasi, et vastaval tegevusalal tegutsevad

ettevõtted peavad olema vastavas valdkonnas kompetentsed ja tagama ka oma töötajate kompetentsuse.

10. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 174 p-st 1 ja § 176 lg 4 p-st 1

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ja

ei ole rikkunud menetlusõiguse norme.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris