3-1-1-82-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-82-02

Otsuse kuupäev

17. september 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

M.K. süüdistuses KrK § 159 lg 2 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

9. aprilli 2002. a kohtuotsus nr II-1-25/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu M.K. kaitsja vandeadvokaat

Küllike Nammi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

22. august 2002

Istungil osalenud isikud

M.K. kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm ja

riigiprokurör Marge Püss

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 2002. a kohtuotsus kriminaalasjas nr II-

1-25/02 M.K. süüdistuses KrK § 159 lg 2 järgi sisuliselt muutmata, kuid teha sellesse järgmised

täpsustused:

1.1. Jätta M.K. süüdistusest välja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 100791 võltsimine.

1.2. Lugeda Lääne-Viru maakohtu 11. juuni 2001. a kohtuotsus tühistatuks M.K. õigeksmõistmise osas

KrK § 159 lg 2 järgi.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 17. septembril 2002. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.K. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 159 lg 2 järgi selles, et ta 4. novembril 1999. a võltsis omakasu

ajendil Lääne-Virumaal S vallas N-l B AS laoplatsil metsamaterjali veoselehe nr 00811. Lisaks teistele

andmetele kandis M.K. sellele veokijuhi A.S. isikuandmed ning võltsis viimase allkirja. M.K. esitas võltsitud

veoselehe 9. novembril 1999. a B AS laoplatsil metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 100791/99

sõlmimisel.

Veel oli M.K. antud kohtu alla süüdistuses KrK § 1553 järgi, kuid selles osas ei ole kassatsioonkaebust

esitatud.

2. Lääne-Viru Maakohtu 11. juuni 2001. a otsusega mõisteti M.K. KrK § 1553 ja § 159 lg 2 järgi õigeks

kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Õigeksmõistmist KrK § 159 lg 2 järgi põhjendas maakohus järgmiselt.

M.K. töötas süüdistuses tähendatud ajal töölepingu alusel aktsiaseltsis M kommertsdirektorina. Süüdistuses

kirjeldatud tehingu tegi ta juriidilise isiku esindajana vastavalt TsÜS § 94 lg-le 2. Kriminaalkoodeks näeb

ette vaid füüsilise isiku vastutuse. Veel märkis maakohus, et kohus ei saa üksnes eeldada, et kohtualune M.K.

AS M ühe aktsionärina metsamaterjali veodokumendi võltsimisest kasu sai, vaid peab seda ka tõendama.

M.K. poolt kasu saamise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud.

3. Lääne-Viru Maakohtu 11. juuni 2001. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru prokurör Ain

Tali, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja M.K. süüditunnistamist ning karistamist KrK §-de 1553 ja 159

lg 2 järgi.

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2001. aasta otsusega tühistati Lääne-Viru

Maakohtu 11. 06. 2001. a otsus M.K. õigeksmõistmise osas KrK § 159 lg 2 järgi. Ta tunnistati süüdi KrK

§ 159 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 40 päevamäära " s. o 1640 krooni. Süüdistuse osas KrK

§ 1553 järgi jäeti maakohtu otsus muutmata.

5. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas M.K. kaitsja vandeadvokaat K. Namm, kes palus M.K. süüdistuses KrK

§ 159 lg 2 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2001. a otsusega tühistati Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2001. a otsus M.K. süüdimõistmises ja karistamises KrK § 159 lg 2 järgi

ning kriminaalasi saadeti selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohtu otsuse

tühistamise aluseks oli kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, s.o motiivide puudumine

kohtuotsuses.

7. Kriminaalasja uuel arutamisel tegi Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium 9. aprillil 2002. a otsuse,

millega Lääne-Viru Maakohtu 11. juuni 2002. a otsus M.K. õigeksmõistmises KrK § 1553 ja § 159 lg 2 järgi

tühistati osaliselt, so M.K. õigeksmõistmise osas KrK § 159 lg 2 järgi. M.K. tunnistati KrK § 159 lg 2 järgi

süüdi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 40 päevamäära, s.o 1640 krooni. Muus osas jäeti maakohtu otsus

muutmata. Apellatsioonprotest rahuldati osaliselt.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus M.K. õigeksmõistmises KrK § 159 lg 2 järgi ei vasta faktilistele

asjaoludele. Kriminaalkolleegiumi hinnangul jättis maakohus tähelepanuta, et üksnes võltsitud veoselehe

alusel sai kohtualune koostada metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 100791, millega AS M

(esindaja M.K.) müüs B AS-le metsamaterjali. Kokkuvõttes leidis ringkonnakohus, et M.K. tahtlikult võltsis

veoselehte nr 00811 ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti 100791, mistõttu osutus tal võimalikuks

T.J-lt saadud metsamaterjali müük. Samas märkis ringkonnakohus, et omakasu ajend KrK § 159 lg 2 mõttes

võib olla seotud ka kolmandate isikutega. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et võltsides veodokumenti

selleks, et saaks müüa metsamaterjali, tõi M.K.a tulu oma firmale, kus ta ise töötas.

8. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium 9. aprilli 2002. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse

süüdimõistetu M.K. kaitsja vandeadvokaat K. Namm, kes taotleb otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist,

millega M.K. süüdistuses KrK § 159 lg 2 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kassaator

leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ning oluliselt rikkunud

kriminaalmenetluse norme.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

9. Põhjendades kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist märgib kassaator, et KrK § 159 lg 2 näeb ette

kriminaalvastutuse raudtee-, vee või muu transpordi sõidupileti või veodokumendi võltsimise eest. Kuid

mõiste - veodokument - oli teo toimepanemise ajal kehtinud õigusaktides defineerimata. Seetõttu, mõistes

isiku süüdi veodokumendi võltsimise ees KrK § 159 lg 2 järgi, peab kohus motiveerima, miks on veoseleht

käsitatav veodokumendina, mille võltsimine on kriminaalkorras karistatav KrK § 159 lg 2 mõttes.

Veel leiab kassaator, et veoselehe võltsimine ei saa toimuda omakasu ajendil. Ta märgib, et Metsamaterjali

veo eeskirjade kohaselt tuleb veoselehele märkida metsamaterjali omaniku, vastuvõtja ja saaja andmed ning

nimetatud andmete fikseerimist ei saa käsitada tegevusena, mis toimub omakasu ajendil. Kaitsja leiab, et

veoseleht ei ole metsamaterjali võõrandamisel dokumendiks, mis tõendab veose valdamise seaduslikkust

ning kehtiv seadusandlus ei keela metsamaterjali üleandmist veoselehte esitamata.

10. Kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise osas on kassaator esitanud järgmised põhjendused:

10.1 Kassaator leiab, et ringkonnakohus väljus M.K.le KrK § 159 lg 2 järgi esitatud süüdistuse piiridest.

M.K. anti kohtu alla veoselehele nr 00811 A.S. isikuandmete kandmises. Ringkonnakohus aga mõistis

kohtualuse süüdi ka metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 100791 võltsimises. Ringkonnakohtu

otsuses puuduvad tõendid, mille alusel ringkonnakohus järeldas, et M.K. on süüdi KrK § 159 lg 2 ettenähtud

kuriteos. Seega on rikutud KrMK § 48 lg 2 ja AKKS § 29 lg 4 sätteid. Need rikkumised palub kassaator

tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.

10.2 Kassaatori arvates rikkus ringkonnakohus ka AKKS § 39 lg 3 p 7 sätteid, sest otsuses puuduvad

motiivid omakasulise ajendi kohta M.K. käitumises.

10.3 Lõpuks märgib kassaator, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et M.K. õigeksmõistmine

KrK § 1553 järgi on jõustunud ja sellest tulenevalt on maakohtu otsuse osaline tühistamine ebaõige.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et veodokumendiks saab olla vaid veose kohta käiv dokument, mis

on vajalik veose seaduslikuks vedamiseks. Seetõttu ei vaja see eraldi õigusaktis defineerimist ning asjaolu, et

veodokumendi mõiste on õigusaktides defineerimata, ei saa olla aluseks isiku vastutusest vabastamiseks

veodokumendi võltsimise eest omakasu ajendil KrK § 159 lg 2 järgi.

Keskkonnaministri määrusega nr 18 16. märtsil 1999. a kinnitatud Metsamaterjali veo eeskirjade (RTL 1999,

53, 706) p 4 kohaselt peab metsamaterjali vedajal veol kaasas olema metsamaterjali omaniku antud

metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. See nõue kehtis ka süüdistuses märgitud veoselehe

M.K. poolt võltsimise ajal, so 4. novembril 1999. a. Seega on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigesti

asunud seisukohale, et metsamaterjali veoks vajalik veoseleht tuleb lugeda veodokumendiks KrK § 159 lg 2

mõttes.

12. Omakasu ajendi all mõistetakse teo toimepanemist ükskõik millise ainelise (varalise) kasu saamiseks

(olenemata sellest kas tegelikult kasu saadi või mitte) või kavatsusega vabaneda ainelistest (varalise

iseloomuga) kulutustest.

Ringkonnakohus on tuvastanud, et AS M tegevusalaks oli metsamaterjali vahendus ja M.K. töötas selles

aktsiaseltsis kommertsdirektorina. Veoseleht võltsiti M.K. poolt selleks, et müüa metsamaterjali. Veoselehte

oli M.K-l vaja metsamaterjali vedamiseks kohta, kus pidi toimuma müük. Seega on ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium õigesti asunud seisukohale, et veoselehe võltsimine M.K. poolt toimus omakasu ajendil,

sest metsmaterjali vedamist müümise eesmärgil tuleb käsitleda tegevusena, mis on suunatud varalise kasu

saamisele. Kas müük tegelikult toimus või kas müügist ka kasu saadi, ei oma omakasu ajendi tuvastamisel

tähtsust.

13. Põhjendatud on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus väljus M.K-le KrK § 159 lg 2 järgi esitatud

süüdistuse piiridest. M.K. anti kohtu alla veoselehe nr 00811 võltsimises. Metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 100791 võltsimises ei ole M.K-le süüdistust esitatud (tl 115-116). Sellega on

ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rikkunud KrMK § 215 lg 1 nõudeid. Samas ei tingi see iseenesest

kohtuotsuse tühistamist. See rikkumine on kõrvaldatav AKKS § 63 p 5 alusel Riigikohtu otsusega

ringkonnakohtu otsusesse täpsustuse tegemisega, millega jätta süüdistusest välja metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 100791 võltsimine. Muid kriminaalmenetluse seaduse rikkumisi, millele on viidatud

kassatsioonkaebuses, Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud.

14. Põhjendatud on kassatsioonkaebus ka selles, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et M.K.

õigeksmõistmine KrK § 1553 järgi oli jõustunud. Sellest tulenevalt on ebatäpne Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi otsuses resolutiivosas tehtud viide KrK §-le 1553. Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi otsuse resolutiivosas tuleb teha täpsustus ja Lääne-Viru maakohtu 11. juuni 2001. a

kohtuotsus tuleb lugeda tühistatuks M.K. õigeksmõistmise osas KrK § 159 lg 2 järgi.

15. Tegu, milles M.K. on KrK § 159 lg 2 järgi süüdi tunnistatud on karistatav ka Karistusseadustiku (RT I

2001, 61, 364) järgi. Veoselehe võltsimine veose vedamise õiguse omandamiseks oleks kvalifitseeritav KarS

§ 344 lg 1 järgi ja võltsitud veoselehe kasutamine veose vedamisel KarS § 345 lg 1 järgi. Vastavalt

Karistusseadustiku rakendamise seaduse (RT I 2002, 56, 350) § 3 lg-le 2 tuleb M.K. tegu kvalifitseerida teo

toimepanemise ajal kehtinud KrK § 159 lg 2 järgi. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 lg 1 kohaselt

ei kuulu M.K. isikute hulka, keda seoses Karistusseadustiku jõustumisega vabastatakse karistuse kandmisest.

Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 5 ja § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 2002. a kohtuotsus M.K.

süüdistusasjas tuleb jätta sisuliselt muutmata, kuid sellesse tuleb teha täpsustusi, mis ei halvenda

süüdimõistetu olukorda.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher