3-2-1-90-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-90-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 12. september 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik

Kohtuasi

OÜ Berma hagi AS Kohtla-Järve Soojus vastu 1 899 954 krooni

saamiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. märtsi 2002. a otsus tsiviilasjas nr

II-2-78/02

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

OÜ Berma kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

26. august 2002. a

Istungil osalenud

isikud

Hageja esindajad vandeadvokaat K. Kooga ja juhatuse liige I. Karelin, kostja

esindaja vandeadvokaat J. Tehver

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. märtsi 2002. a

otsus osaliselt ja saata asi tühistatud osas samale apellatsioonikohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Berma 1. aprillil 2002. a tasutud kautsjon 18 899

(kaheksateist tuhat kaheksasada üheksakümmend üheksa) krooni ja 55

senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Berma esitas 29. augustil 2000. a AS Kohtla-Järve Soojus vastu hagi kahju 1 824 740 krooni

hüvitamiseks. Hageja leidis, et kostja on lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega põhjustanud

kahju, mille ta on kohustatud TsK §-de 222 lg 1 ja 269 lg 1 alusel hüvitama.

Hagiavalduse kohaselt ostis OÜ Berma 30. jaanuaril 1998. a ja 17. märtsil 1998. a kompaniilt

Redwood Enterprise L.L.C (edaspidi kolmas isik) AS-le Kohtla-Järve Soojus torusid. Lepingute järgi

pidi hageja torude eest maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% päevas. Kostja tasus

hagejale ettemaksuna 135 000 krooni. Kostja võttis kauba vastu, kuid jättis kauba eest tähtaegselt

tasumata. Hagejal tekkis seetõttu kolmanda isikuga sõlmitud lepingute täitmisel viivitus. Seisuga

2. august 2000. a oli viiviste summa 7 669 288 krooni. Hageja maksis täitmisega viivitamise eest

kolmandale isikule 852 080 krooni. Kuna AS Kohtla-Järve Soojus lepingulisi kohustusi hageja ees

tähtaegselt ei täitnud, pidi hageja oma lepinguliste kohustuste täitmiseks ja hagi esitamiseks laenama

AS-lt Interfast 4. märtsil 1998. a 35 000 DEM, millelt tasus aktsiaseltsile intresse 51 016 krooni ja 16.

märtsil 1998. a 65 000 DEM, millelt tasus intresse 286 000 krooni. Ajal, mil kostja täitmisega

viivitas, tõusis USA dollari kurss Eesti krooni suhtes ja seetõttu pidi hageja maksma kolmandale

isikule 296 075 krooni rohkem. Hageja oli sunnitud võtma 9. augustil 2000. a ühingult Skorpion

laenuks 240 000 DEM, millelt tuli maksta intresse 229 192 krooni. Kostja tegevusetuse tõttu tekkis

hagejal maksuvõlg 110 377 krooni.

2. Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja tõendanud kahju

olemasolu ja põhjusliku seose kahju tekkimise ja kostja kohustise rikkumise vahel, kuid on kohtule

esitatud arvestustes välja toonud ainult tehingu üldise kahjumi. Hageja ei ole näidanud, millise osa

kahjust katab Viru Ringkonnakohtu 22. juuni 2000. a otsusega välja mõistetud viivis 400 000 krooni.

Kostja ei vastuta hageja eksliku majandusarvestuse tõttu maksete (käibemaks, riigilõiv, veotasu jms)

tasumise eest. Lepingut rikkunud pool hüvitab TsK § 193 lg 1 järgi teisele poolele sellise rikkumisega

tekitatud kahju osas, mis ei ole kaetud leppetrahviga. Karistusliku iseloomuga leppetrahvi, kus kahju

nõutakse sisse viivist arvestamata, rakendatakse ainult mittekohase kvaliteediga toodangu hankimise

juhtudel. Hagejal puudub alus leppetrahvi nõudmiseks, sest lepingu sõlmimise ajal ei kehtinud Eesti

Vabariigis hangete põhimäärus ja hangete eritingimused ja puudub alus nõuda neis sisalduvate sätete

rakendamist. Kuna hagi ei ole iseenesest alusetu, jäävad kohtukulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Viru Ringkonnakohus muutis 7. märtsi 2002. a otsusega linnakohtu otsust põhjenduste osas.

TsK § 222 kohaselt peab hageja tõendama tekkinud kahju ning põhjusliku seose olemasolu kostja

lepingu mittekohase täitmise ja kahjuliku tagajärje vahel. Kuid hageja ei ole tõendanud talle tekitatud

kahju ning põhjusliku seose olemasolu kostja kohustise mittekohase täitmise ja kahjuliku tagajärje

vahel. Linnakohtu vastupidine seisukohta on ebaõige.

Hageja seletuse kohaselt tekkis tal kahju kostja poolt lepingute mittekohase täitmise tõttu, sest ta pidi:

1) tasuma torude hankijale rohkem, kui lepingus esialgselt ette nähtud, kuna USA dollari kurss tõusis

Eesti krooni suhtes; 2) maksma lepingute alusel torude hankijale viiviseid; 3) võtma laenu ja tasuma

sellelt intresse. Lisaks tekkis hagejal maksuvõlg riigi ees.

Tõendamata on, et hageja võttis AS-lt Interfast ja ühingult Skorpion laenu kostja kohustuste

rikkumise tõttu.

Kostja kohustus tasuma hagejale torude eest 20. jaanuari 1998. a lepingu p 4.1 järgi 10 päeva jooksul

torude toimetamisest kostja ladustamispaigale. Lepingu täitmise tähtpäev oli 15. märts 1998. a.

Kostja tasus hagejale ettemaksuna 20. veebruaril 1998. a 135 000 krooni. Hageja andis torud kostjale

üle 9. märtsil 1998. a 618 835 krooni ja 25. märtsil 1998. a 725 387 krooni väärtuses. Kostja ei

esitanud pretensiooni torude mittevastavuse, ebaõige koguse ega hankimisega hilinemise osas. Kostja

pidi 9. märtsil 1998. a üle antud torude eest maksma hiljemalt 19. märtsil 1998. a ja 25. märtsil

1998. a üle antud torude eest hiljemalt 4. aprillil 1998. a. Kostja võlgnes hagejale kokku ilma

viiviseta 1 209 222 krooni. Laenu võttis hageja aga AS-lt Interfast 9. aprillil 1998. a 2 800 000

krooni. 4. märtsi 1998. a lepingu p 5.1 järgi kohustus kostja maksma torude eest 10 päeva jooksul

torude toimetamisest kostja ladustamispaigale. Lepingu täitmise tähtpäev oli 15. mai 1998. a. Torude

üleandmine toimus 14. aprillil 1998. a. Kostja pidi torude eest maksma hiljemalt 24. aprillil 1998. a.

Hageja võttis laenu AS-lt Interfast 16. oktoobril 1998. a 520 000 krooni ja ühingult Skorpion

09. augustil 2000. a 1 920 000 krooni.

Hageja maksis 107 721 USA dollarit kolmandale isikule alles 2. augustil 2000. a. Seega ei ole AS-lt

Interfast 1998. aastal võetud laene kasutatud kauba eest tasumiseks. Ühingult Skorpion võttis hageja

laenu 9. augustil 2000. a, s.o pärast torude eest maksmist. Seega ei ole ka see laen seotud vajadusega

maksta torude eest hankijale ning kahjuna on hageja tasutud laenuintresside hüvitamise nõue

põhjendamatu.

Põhjendamatu on riiklike maksude maksmata jätmise seostamine kostja kohustise mittekohase

täitmisega, sest tegemist oli AS-ga Interfast sõlmitud laenulepingu intressidelt tulumaksu maksmata

jätmisega ning sellest tuleneva viivisega summas 110 377 krooni. OÜ Berma on Eestis registreeritud

juriidiline isik ja tulumaksuseaduse § 6 kohaselt oli ta kohustatud maksma tulumaksu ka

laenuintressidelt.

Asjas ei kuulu kohaldamisele TsK § 269, sest hangete põhimäärus ja hanke eritingimused Eesti

Vabariigis ei kehti.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uue

otsuse, millega rahuldada OÜ Berma hagi AS Kohtla-Järve Soojus vastu.

Apellatsioonikaebuses ei vaidlustatud linnakohtu otsust põhjenduste osas. Ringkonnakohus, muutes

linnakohtu otsuse põhjendusi, rikkus TsMS § 319 lg 1.

Hageja tugines kahju tekkimise neljal asjaolul. Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu asjaoludele,

et kahju tekkis ka seetõttu, et kostja täitmisega viivitamise ajal tõusis USA dollari kurss Eesti krooni

suhtes ning hageja pidi maksma kolmandale isikule viivist täitmisega viivitamise eest.

Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et TsK § 269 ei ole kohaldatav hangete põhimääruse ja hanke

eritingimuste kehtetuse tõttu Eesti Vabariigis. Kuna see säte kehtib, on ta kohaldatav.

Kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Laenurahast tehtud kulutused olid vajalikud ja isegi

vältimatud tehingu lõpetamiseks. Hageja tõendas, et talle tekitati kahju ning põhjusliku seose

olemasolu kostjapoolse kohustise mittekohase täitmise ja kahjuliku tagajärje vahel. Hageja ei

vaidlusta kohtu järeldust laenuintressidelt tulumaksu tasumise kohustuse kohta, kuid seoses kostja

kohustuste rikkumisega polnud hagejal vahendeid omapoolsete kohustuste täitmiseks ja seetõttu on

põhjendatud ka tulumaksu võla arvamine kahjude hulka.

5. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohus ei ole rikkunud protsessiõiguse normi. Kuna hageja vaidlustas apellatsiooni korras

linnakohtu otsuse tervikuna, siis oli ringkonnakohtul õigus ja kohustus kontrollida linnakohtu otsuse

põhjendatust ja vajadusel seda muuta. Ringkonnakohus on tuvastanud kõik asjas tähtsust omavad

asjaolud ning tõendeid igakülgselt hinnates teinud õiged järeldused. TsK § 269 lg 1 ei ole seoses

hangete põhimääruse ja hanke eritingimuste kehtetusega Eesti Vabariigis kohaldatav. Asjas kuulub

kohaldamisele TsK § 193 lg 1. Hageja maksuvõlg tekkis AS-ga Interfast sõlmitud laenulepingu

intressidelt tulumaksu tasumata jätmisega. Kostja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel puudub

põhjuslik seos.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. Vastavalt 1. juulil 2002. a jõustunud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku

üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kuuluvad asjas

kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted.

7. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus jättis andmata hinnangu

kahele hageja kahjunõude aluseks olevale asjaolule. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg 6,

mille kohaselt ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele.

Ringkonnakohus leidis otsuse põhjendustes, et hageja tugines kostja kohustise mittekohase täitmise

tõttu tekkinud kahju nõudes ka asjaoludele, et ta maksis USA dollari kursi tõusu tõttu Eesti krooni

suhtes kolmandale isikule torude eest 296 075 krooni rohkem kui lepingus ette nähtud ja kolmanda

isiku pretensiooni alusel viivist 852 080 krooni. Neid asjaolusid käsitles hageja ka

apellatsioonkaebuses. Kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt on ta TsK § 222

lg 1 järgi kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Apellatsioonikohus ei ole

põhjendanud, miks hageja eelnimetatud kulutused ei ole kahju ja miks kostja vastutus puudub. Samas

peab kolleegium vajalikuks märkida, et lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes

kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal,

välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või see tekkis raske hooletuse tagajärjel.

8. Apellatsioonikohus on õigesti leidnud, et asjas ei kuulu kohaldamisele TsK § 269. TsK § 269 lg 2

kohaselt nõuab ostja hankijalt sisse määratud leppetrahvi ja lisaks hankega tekitatud kahjud ilma

leppetrahvi tasaarvestamiseta, kui on tegemist mittenõuetekohase kvaliteediga või mittekomplektse

toodangu hankimisega. Kohtud on tuvastanud, et kostja ei esitanud hagejale pretensioone torude

mittevastavuse, koguse ega hankimisega hilinemise osas. Seega ei kuulu kahju sissenõudmise osas

kohaldamisele TsK § 269 lg 2.

9. Apellatsioonikohus ei rikkunud TsMS § 319 lg 1, mille kohaselt ringkonnakohus kontrollib

apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale edasi kaevati. Hageja esitas linnakohtu otsusele apellatsioonkaebuse kogu otsuse peale, leides,

et see on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Hageja apellatsioonkaebuse alusel oli ringkonnakohus

õigustatud kontrollima ka kohtuotsuse põhjendusi.

10. Hageja, viitamata ringkonnakohtu poolt protsessiõiguse normi rikkumisele, leiab

kassatsioonkaebuses, et apellatsioonikohtu järeldused laenatud rahast tehtud kulutuste osas ei vasta

faktilistele asjaoludele. Sellega soovib hageja tõendite ümberhindamist. Vastavalt TsMS § 353 lg-le 3

ei tuvasta Riigikohus faktilisi asjaolusid. Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega

tuvastatud asjaoludel. Ringkonnakohus on otsuses põhjendanud, miks esitatud tõendid ei kinnita

põhjustikku seost kostja lepinguliste kohustuste mittekohase täitmise ja hageja võetud laenudelt

intresside maksmise ning maksude maksmata jätmise vahel. Kolleegium nõustub esitatud

põhjendusega.

J. Odar, L. Laarmaa, J. Luik