3-1-1-96-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-96-02

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 2. september

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi J.P. ja S.S. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 12. juuni 2002. a määrus kriminaalasjas nr II-1-1-150/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

kannatanu A.K. erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

22. august 2002. a

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

Erikaebus jätta rahuldamata.

Viru Ringkonnakohtu 12. juuni 2002. a määrus jätta muutmata.

Määrus jõustub 2. septembril 2002. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1 J.P. ja S.S. anti kohtu alla KrK § 140 lg 2 p 1 ja 2 alusel selle eest, et nad varastasid avalikult A.K-lt rahakoti, kasutades elule ja tervisele

mitteohtlikku vägivalda. Kohtla-Järve Linnakohtu 20. veebruari 2002. a otsusega mõisteti J.P. KrK § 140 lg 2 p 1 järgi süüdi. S.S. mõistis

kohus esitatud süüdistuses õigeks.

2. Ida-Viru Prokuratuuri abiprokurör Adelbert Pool vaidlustas linnakohtu otsuse Viru Ringkonnakohtus. Asja arutamisele ringkonnakohtus

jättis korduvalt ilmumata kannatanu A.K., mistõttu ringkonnakohtu 12. juuni 2002. a määrusega määrati talle rahatrahv 20 päevamäära

ulatuses, s.o summas 1220 krooni.

3. Ringkonnakohtu määruse peale esitas A.K. erikaebuse, milles palub end trahvist vabastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Esitatud erikaebuse kohaselt teatas A.K. Viru Ringkonnakohtule kirjalikult, et ei saa töö tõttu kohtuistungil osaleda. Samuti ei ole tal

võimalik trahvi tasuda, kuna ta õpib P-s, kust ta aga stipendiumi ei saa. 3. juunist 2002. a kuni 1. juulini 2002. a viibis ta tööpraktikal, mida

samuti ei tasustatud.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Tulenevalt KrMK § 55 lg-st 1 on kohtul õigus nõuda kannatanu osavõttu menetlusest ning tagada seda nõuet sundtoomise kohaldamise või

rahatrahvi määramisega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 781 lg 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatakse juhud, mida seadusest tulenevalt loetakse

istungile ilmumata jäämise põhjendatud takistuseks. Nendeks on isiku vahi all viibimine või haldusaresti kandmine, isiku enda haigestumine

või lähedase isiku ootamatu raske haigus ning kutse kättesaamine hilinenult. KrMK § 781 lg 2 p 5 võimaldab lisaks loetletutele lugeda

põhjendatuks ka muu takistuse.

Seega ei loe seadustik tööl viibimist iseenesest istungile mitteilmumise põhjendatud takistuseks. Küll võib töösuhte või tööülesande iseloom

erandjuhtudel tingida selle, et isikul ei ole võimalik istungile ilmuda, ja sellisel juhul võib kohus lugeda istungile ilmumata jätmise

põhjendatuks. Selleks, et kohus saaks kaaluda, kas istungile ilmumata jätmine on põhjendatud või mitte, peab isik põhjendama, milles

seisnenuks kahjulik tagajärg, mille oleks tinginud tema töölt puudumine istungi ajal.

Siinkohal juhib Riigikohtu kriminaalkolleegium tähelepanu asjaolule, et tegemist võib olla erandliku üksikjuhtumiga, mitte aga kestva

kohtusse mitteilmumise seisundiga. A.K. ei ole Viru Ringkonnakohtule saadetud teates selliseid põhjendusi esitanud. Ringkonnakohus on

õigesti asunud seisukohale, et kannatanul ei olnud põhjendatud takistust kohtusse ilmumiseks. Ringkonnakohtu 24. aprilli 2002. a, 22. mai

2002. a ja 12. juuni 2002. a määrustest tuleneb, et A.K. osavõtt istungist oli vajalik kontrollimaks kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlusi,

s.o tagamaks kriminaalasja tehiolude igakülgne täielik ja objektiivne uurimine. Kannatanu takistas oma korduva ringkonnakohtu istungile

mitteilmumisega kriminaalasja kiiret ja igakülgset arutamist.

Seadus ei näe ette trahvi tühistamist ka põhjendusel, et selle tasumiseks puuduvad rahalised vahendid, nende olemasolu selgitatakse välja

täitemenetluse käigus.

Eeltoodust tulenevalt puudub alus määratud rahatrahvi tühistamiseks.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris