3-2-1-76-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-76-02

Määruse kuupäev

Tartu, 20. juuni 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik

Kohtuasi

AS Eriõli (pankrotis) pankrotihalduri taotlus ärikeelu kohaldamiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. veebruari 2002. a määrus

tsiviilasjas nr II-2/229/02

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

AS Eriõli (pankrotis) erikaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

27. mai 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. veebruari

2002. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Erikaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 6. novembri 2001. a määrusega rahuldati AS Eriõli (pankrotis)

pankrotihalduri taotlus aktsiaseltsi nõukogu liikmetele ja juhatuse liikmetele ärikeelu kohaldamiseks.

Kohus algatas AS Eriõli pankrotimenetluse 3. märtsil 1999. a. Pankrot kuulutati välja 6. aprillil

1999. a. AS Eriõli pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid 90 miljoni krooni väärtuses. AS Eriõli

juhatuse liikmed Ando Raud ja Sander Kopli, nõukogu liikmed Priit Piilmann, Elar Sarapuu ja Vaido

Virro on toime pannud tegusid, millel on raskete juhtimisvigade tunnused pankrotiseaduse § 60 lg 3

tähenduses ja pankrotikuriteo tunnused ning mille tagajärjel on AS Eriõli muutunud maksejõuetuks.

Alates 2000. aasta märtsist ei ole võimalik AS-lt Eriõli saada ühtegi dokumenti. Nende võimaliku

hävitamise kohta on algatatud kriminaalasi. Pankrotimenetluses on selgunud, et 6. aprilli 1999. a

seisuga koostatud ja Tallinna maksuametile esitatud AS Eriõli raamatupidamisbilanss on erinev

haldurile esitatud bilansist.

Tallinna Linnakohtu 11. veebruari 2000. a kandeotsusega registriasjas nr Ä6216/4 on tühistatud

19. veebruari 1999. a kandeotsus AS Eriõli asukoha muutmisest, uue põhikirja vastuvõtmisest,

juhatuse ja nõukogu liikmete tagasikutsumisest ja uue juhatuse liikme valimisest.

PankrS § 35 lg 2 kohaselt võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes sama

seaduse §-s 12 lg 4 nimetatud isikutest ei või olla pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku

juhatuse või seda asendava organi liige, nõukogu liige, täisosanik, juriidilise isiku likvideerija,

prokurist ega pankrotihaldur. PankrS § 9 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud tegude toimepanemise

vältimiseks on vajalik kohaldada ärikeeldu AS Eriõli (pankrotis) juhatuse liikmetele A. Raudile,

S. Koplile ning nõukogu liikmetele P. Piilmannile, E. Sarapuule ja V. Virrole.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. veebruari 2002. a määrusega linnakohtu määruse osas,

millega kohaldati ärikeeldu Priit Piilmannile, Elar Sarapuule ja Vaido Virrole, ja jättis nende suhtes

pankrotihalduri ärikeelu kohaldamise taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt puudub P. Piilmannile, E. Sarapuule ja V. Virrole ärikeelu

kohaldamiseks seaduslik alus. Nad ei olnud AS Eriõli pankrotimenetluse algatamise ajal 3. märtsil

1999. a selle nõukogu liikmeteks. AS Eriõli ainuaktsionäri Century Overland Sevice Ltd 3. novembri

1998. a otsusega kutsuti nad nõukogu liikme ametikohalt tagasi. Seda otsust ei ole vaidlustatud.

Seetõttu ei võimalda ÄS § 35 lg 2 ja § 12 lg 4 nendele ärikeeldu kohaldada.

3. Põhjendatud ei ole pankrotihalduri väide, mille kohaselt taastusid nõukogu liikmete volitused

Tallinna Linnakohtu 11. veebruari 2000. a kandeotsusega, mis tühistas kohtunikuabi 19. veebruari

1999. a kandeotsuse. ÄS § 318 lg 5 sätestab küll kohustuse esitada äriregistrile uue nõukogu liikmete

nimekirja, mida ÄS § 38 lg 2 alusel säilitatakse äritoimikus, kuid sellest ega ka ÄS §-st 319 ei tulene,

et kui uue nõukogu liikme valimine ei olnud kooskõlas seadusega, taastuksid automaatselt nõukogu

liikme volitused, kes on aktsionäride üldkoosoleku otsusega tagasi kutsutud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. AS Eriõli (pankrotis) pankrotihaldur Lembit Ülper palub erikaebuses tühistada ringkonnakohtu

määruse osas, millega tühistati linnakohtu 6. novembri 2001. a määrus, ning teha asjas uus määrus.

Vaidlustatav määrus on ebaõige protsessinormide rikkumise ja seaduse väära kohaldamise tõttu.

Kohus peab hindama kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus tuvastas üksnes

formaalse asjaolu - 3. novembri 1998. a ainuaktsionäri otsus nõukogu liikmete tagasi kutsumise osas

on kehtiv, seda ei ole vaidlustatud - ning tegi sellele tuginedes otsuse, arvestamata selle otsusega

seotud asjaolusid ning asjaosaliste omavahelisi suhteid ja seoseid. Kohtule on esitatud väljavõte

Iirimaa äriregistrist, kust ilmneb, et sel ajal olid ainuaktsionäri Century Overland Services Ltd

direktoriteks (seaduslikeks esindajateks) E. Sarapuu ja P. Piilmann. Tallinna Ringkonnakohus on

jätnud seega tähelepanuta asjaolu, et 3. novembri 1998. a aktsionäride üldkoosoleku otsuse

eesmärgiks ei olnud olemasolevate nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute valimine, vaid

mittetuvastatavate välismaiste esindusisikute määramine nõukogusse nende samade nõukogu liikmete

endi poolt, et välistada P. Piilmanni ja E. Sarapuu seostamine AS-ga Eriõli ja nende vastutus AS

Eriõli juhtorganite liikmetena.

TsÜS § 61 lg 1 kohaselt on tehingus (toimingus) oluline isiku tahe. P. Piilmanni, E. Sarapuu ja

V. Virro ning Century Overland Sevices Ltd tahe ei olnud suunatud P. Piilmanni, E. Sarapuu ja

V. Virro AS Eriõli nõukogust tagasikutsumisele, vaid nende isikute tegevuse jätkamisele senisel

kujul, kuid variisikute kaudu ja nimel. Seadusega vastuolus olev ja poolte tegelikku tahet ja eesmärke

teadlikult varjav tehing on tühine. Sellise asjaolu tuvastamiseks ei pea esitama kohtule iseseisvat

nõuet.

5. Ringkonnakohus on jätnud arvestamata, et 11. veebruari 2000. a Tallinna Linnakohtu

kandeotsusega on tühistatud varasemalt 19. veebruaril 1999. a tehtud muudatused AS Eriõli

põhikirjas, nõukogu koosseisus ja asukoha osas. Äriregistri kannete kohaselt on AS Eriõli nõukogu

liikmeteks ka käesoleval ajal P. Piilmann, E. Sarapuu ja V. Virro.

6. Vastustajad P. Piilmann, E. Sarapuu ja V. Virro on seisukohal, et erikaebuse esitas protsessiosaline,

kellel puudub õigus ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks, ja isiku kaudu, kellel puudub volitus

protsessiosalise nimel erikaebuse esitamiseks. Pankrotiseadus ei anna pankrotihaldurile ega teistele

protsessiosalistele õigust erikaebuse esitamiseks kohtumäärusele, millega kohus on taotluse ärikeelu

kohaldamiseks jätnud rahuldamata. Lisaks puuduvad Lembit Ülperil AS Eriõli (pankrotis)

pankrotihalduri volitused.

Ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et vastustajad ei olnud AS Eriõli pankrotimenetluse

algatamise ajal AS Eriõli nõukogu liikmeteks.

Alusetud on erikaebuse väited, nagu oleks ringkonnakohus protsessinorme eirates jätnus andmata

hinnangu AS Eriõli ainuaktsionäri otsuse tühisusele, kuna kohtule sellist iseseisvat nõuet ei esitatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele pankrotiseaduse väära

kohaldamise tõttu.

8. PankrS § 2 lg 4 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui

pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 338 lg 2 sätestab, et ringkonnakohtu määruse peale võib

pool ja teine protsessiosaline esitada erikaebuse ka siis, kui kohtumäärus takistab asja edasist

menetlust. Ärikeelu kohaldamise vaidluses tehtav kohtulahend on tulenevalt PankrS §-st 35 lg 4

määrus. Kuna selle lahendiga otsustab kohus ärikeelu kohaldamise sisuliselt ning pankrotiseadus ei

sätesta erandit, mille kohaselt haldur ei saa edasi kaevata ärikeelu kohaldamata jätmise määrusele, on

halduril õigus edasi kaevata kohtumäärusele, millega jäeti taotlus ärikeelu kohaldamiseks

rahuldamata.

9. Kolleegium ei pea vajalikuks muuta oma varasemat seisukohta (tsiviilkolleegiumi 18. detsembri

2001. a otsus nr 3-2-1-159-01, RT III 2002, 3, 26), mille kohaselt pankrotihaldur omandab seadusest

tulenevad õigused ja kohustused kohtu poolt nimetamisega. Seda seisukohta toetab ka PankrS §-des

16 lg 3 ja 4; 17 lg 1 p 2 ning 30 sätestatu. Kolleegium leiab, et eelnimetatu kehtib ka PankrS § 29 lg 5

alusel nimetatava teise halduri suhtes. Tallinna Linnakohus nimetas 8. jaanuari 2002. a määrusega

teiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Selle kohtumääruse tühistas Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegium 13. märtsil 2002. a. Seega olid L. Ülperil pankrotihalduri volitused, kui ta 8. märtsil

2002. a esitas erikaebuse Riigikohtusse.

10. Nõustuda ei saa apellatsioonikohtu seisukohaga, et kuna P. Piilmann, E. Sarapuu ja V. Virro ei

olnud pankrotimenetluse algatamise ajal enam nõukogu liikmed, ei saa nende suhtes ärikeeldu

kohaldada. PankrS § 35 lg 2 kohaselt võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral

määrata, kes sama seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla

ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija,

prokurist ja pankrotihaldur. Nimetatud paragrahvist tuleneb ka ärikeelu kohaldamise eesmärk ja

alused, mida Riigikohtu tsiviilkolleegium on käsitlenud oma varasemates lahendites

(tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2000. a otsus nr 3-2-1-26-00, RT III 2000, 9, 97 ja tsiviilkolleegiumi 9.

mai 2000. a otsus nr 3-2-1-70-00, RT III 2000, 13, 144). Pankrotiseadus jätab reguleerimata, kas

ärikeeldu saab kohaldada PankrS §-s 12 lg 4 esimeses lauses loetletud isikutele ka siis, kui nad on

oma kohustustest juba vabastatud. Ärikeeluga seonduvalt määratleb PankrS § 12 lg 4 üksnes isikute

ringi, kellele võib juriidilise isiku pankroti korral ärikeeldu kohaldada. Kolleegium leiab, et selles

osas, kas ärikeeldu saab kohaldada ka oma kohustuste täitmisest vabastatud isiku suhtes, kuulub

kohaldamisele säte, mis reguleerib ärikeeluga võimalikult sarnast suhet ja loeb selliseks suhteks

elukohast lahkumise keelu. Seejuures tuleb arvestada ärikeelu ja elukohast lahkumise keelu

kohaldamise eesmärkide erisusi. Tulenevalt eeltoodust kolleegium leiab, et kui PankrS §-s 12 lg 4

esimeses lauses nimetatud isik (selles asjas nõukogu liige) on vabastatud oma kohustustest ühe aasta

jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis sellekohaste aluste olemasolul saab tema suhtes

ärikeeldu kohaldada.

H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik