3-3-1-30-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-30-02

Otsuse kuupäev

20. juuni 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

Kohtuasi

Raudtee Erastamise Rahva AS kaebus tühistada Eesti

Erastamisagentuuri Nõukogu 13. detsembri 2000. a koosoleku

protokollilise otsuse nr 10 päevakorrapunkti nr 1 punkt 1

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2001. a otsus haldusasjas nr 3-

644/01 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

11. jaanuari 2002. a otsus haldusasjas nr 2-3/11/02

Menetluse alus Riigikohtus

Vabariigi Valitsuse ja Raudtee Erastamise Rahva AS

kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

9. mai 2002

Kohtuistungil osalenud isikud

Vabariigi Valitsuse esindaja vandeadvokaat Andres Suik Raudtee

Erastamise Rahva AS esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher

Baltic Rail Services OÜ esindaja vandeadvokaat Indrek Teder

RESOLUTSIOON

Jätta Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebus rahuldamata.

Rahuldada Raudtee Erastamise Rahva AS kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. jaanuari 2002. a otsus haldusasjas

nr 2-3/11/02 osas, millega tühistati Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2001. a otsus haldusasjas

nr 3-644/01.

Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2001. a otsus haldusasjas nr 3-644/01.

Muuta halduskohtu ja ringkonnakohtu nimetatud otsuste motiive, asendades strateegilist

investorit puudutavad motiivid käesolevas otsuses esitatud vastavate motiividega.

Arvata Vabariigi Valitsuse kautsjon riigituludesse.

Tagastada Raudtee Erastamise Rahva AS kautsjon.

Mõista Rahandusministeeriumilt Raudtee Erastamise Rahva AS kasuks välja

kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 55 017 krooni ja 10 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu (EEAN) 13. detsembri 200. a koosoleku protokolli nr 10

päevakorrapunkti nr 1 punktis 1 tehtud otsustusega määrati AS Eesti Raudtee 66% aktsiate

erastamiseks tehtud pakkumiste hulgast parimaks pakkumiseks Rail Estonia ApS esitatud pakkumine.

Sama päevakorrapunkti punktiga 2 määrati paremuselt teiseks pakkumiseks Baltic Rail Services

(BRS) pakkumine.

2. Raudtee Erastamise Rahva AS (RER AS) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada EEAN nimetatud otsuse päevakorrapunkti nr 1 punktid 1 ja 2. Kohtumenetluse käigus

loobus RER AS nõudest tühistada vaidlustatud otsuse p 2 ja kohus võttis loobumise vastu 1. märtsi

2001. a määrusega. 8. märtsil 2001 esitas RER AS kohtule kaebuse täienduse, milles palus tühistada

EEAN nimetatud koosoleku protokolli päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse punkt 1 ning teha EEAN-le

ettekirjutus AS Eesti Raudtee 66 % aktsiate erastamiseks esitatud pakkumiste uueks hindamiseks ja

parima pakkuja ning paremuselt teise pakkuja määramiseks.

3. Tallinna Halduskohus tühistas 16. aprilli 2001. a otsusega EEAN otsuse päevakorrapunkti 1

punkti 1 ja tegi EEAN-le ettekirjutuse vaadata asi uuesti läbi ning mõistis EEAN-lt RER AS kasuks

välja kohtukulud 108 892 krooni ja 60 senti. Halduskohtu lõppjäreldused olid järgmised:

Algusest peale oli nõutav erastada Eesti Raudtee enamusaktsiad strateegilisele investorile.

Strateegilise investori nõue oli püstitatud ES § 21 lg 2 pakkumise lisatingimusena tähenduses

äriplaani osana. Raudtee aga erastati nn finantsinvestorile.

Menetluse käigus muudeti juba väljakuulutatud konkursi tingimusi.

EEAN protokollilisest otsusest ei nähtu, millele tugineti parima pakkumise valikul. Pakkumiste

hindamine pole kohtu poolt kontrollitav erastamise lisatingimuste osas.

4. Halduskohtu otsuse apelleerisid EEAN ja BRS. EEAN palus tühistada halduskohtu otsus ja teha

uus otsus, millega jätta rahuldamata RER AS kaebus ning muuta kohtukulude jaotust, mõistes RER

AS-lt EEAN kasuks välja advokaadikulud 77 939 krooni advokaadi abi eest halduskohtus, täiendavad

advokaadikulud apellatsioonimenetluses ja riigilõiv. BRS palus tühistada kohtu otsus ettekirjutuse

osas ning otsuse põhistuste VII, VI, V ja IV osas ning teha uus otsus ja rahuldada kaebus osaliselt.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas halduskohtu otsuse osas, millega EEAN-le

tehti ettekirjutus asi uuesti läbi vadata. Muus osas jäeti otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis:

Müügi välja kuulutamisel 17. aprillil 2000 ei esitanud Erastamisagentuur ES §-s 3 lg 3 nimetatud

lisanõudeid erastamise kohustatud subjektile. Tulenevalt ES §-st 3 lg 4 ei saanud neid lisanõudeid

hiljem pakkumismenetluse käigus enam esitada.

ES § 12 lg 1 ja 2 järgi on riigivara erastamise korraldamise aluseks Vabariigi Valitsuse poolt

kinnitatud erastamisprogramm. Riigivara erastamisprogrammi 2000. aastaks, kuhu oli lülitatud ka

Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamine strateegilisele investorile, kinnitas Vabariigi Valitsus

11. jaanuari 2000. a korraldusega nr 13. See programm ei kehtestanud piiranguid õigustatud

subjektide ringile Eesti Raudtee aktsiate erastamiseks, kuid nägi p-s 5.1 ette enamusaktsiate

erastamise strateegilisele investorile. Punktis 10 märgiti, milliseid lisatingimusi võib erastamise

korraldaja kehtestada. EEAN kinnitas 16. augustil 2000 Eesti Raudtee 66 % aktsiate erastamisel

pakkumise teiseks etapiks lisatingimused.

Erastamisagentuuri peadirektor kinnitas 31. augusti 2000. a käskkirjaga nr 344 eelläbirääkimistega

pakkumise teise etapi kutsedokumendid. Kutse dokumendid sätestasid, et pakkumine tuleb esitada

ostuhinna ja erastamise teiseks etapiks kehtestatud erastamise lisatingimuste kohta kooskõlas

pakkumise kutse dokumentide p-dega 2.2-2.5. Punkti 2.5 kohaselt käsitleb erastamisagentuur

strateegilise investorina isikut, kellel on laialdane kogemus raudtee infrastruktuuri majandamisel ja

raudteekaubavedude korraldamisel, kes omab piisavat finantsvõimsust esitatud pakkumiste

elluviimiseks ning kes on otseselt seotud esitatud pakkumisega. Teise etapi pakkumise kutse

dokumentide p-s 4.3 sätestati, et EEAN arvestab lõplike pakkumiste hindamisel ja parima pakkumise

kindlaks määramisel ostuhinda ja tehtud pakkumist lisatingimuste kohta. Samas märgiti, et

strateegilise investoriga seotud informatsiooni ja tõendeid arvestatakse kui olulist osa pakkuja

esitatud äriplaanist ning tehnilisest ja finantsplaanist. EEAN 16. augusti 2000. a koosoleku

protokollist nr 5 nähtub, et Eesti Raudtee aktsiate erastamise teise etapi lisatingimuste kehtestamise

arutelul käsitleti strateegilise investori küsimust põhjalikult ja leiti, et strateegilise investori

kvalifitseerimise kriteerium tuleb läbi äriplaani ning tehnilise ja finantsplaani.

Erastamisprogrammist, Kutse dokumentidest ja EEAN koosolekute protokollidest nähtub, et

strateegilise investori nõue kehtestati ES § 21 lg 2 mõttes lisatingimusena. Seda mitte küll eraldi

punktina, vaid kui oluline osa äri- ning tehnilisest ja finantsplaanist. Eeltoodust järeldub, et vastavalt

ES § 21 lg 8 strateegilise investori tingimusega pidi arvestatama lõplike pakkumiste hindamisel ja

parima pakkumise määramisel. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et strateegilist investorit

tuli käesoleval juhul käsitleda üksnes pakkujat iseloomustava tingimusena. Pakkuja kohta käiva

informatsiooni ja sellekohaste dokumentide esitamise kord ja tingimused olid esitatud Kutse

dokumentide p-s 2.6, mitte p-des 2.2-2.5.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu järeldusega, et kui erastamisprogramm ja Kutse dokumendid

nägid ette Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamise sellisele erastamise õigustatud subjektile, kellel

on laialdased kogemused raudtee infrastruktuuri majandamisel ja raudteekaubanduse korraldamisel,

siis ei saanud parima pakkumise määramisel arvestada ainult ostuhinda. Kutse dokumentide p 4.3

annab pakkumiste hindajale õiguse tunnistada parimaks pakkumiseks ka mitte kõrgema pakutud

ostuhinnaga pakkumine.

Õige on EEAN väide, et EEAN-l on õigus otsustada, kas esitatud pakkumised on võrdsed

lisatingimuste täitmise osas. ES § 21 lg 8 järgi määrab erastamise korraldaja lõplike pakkumiste

hindamisel kindlaks parima pakkumise, arvestades nii lisatingimusi kui ka ostuhinda. Lõige 9 annab

erastamise korraldajale õiguse anda pakkujatele võimaluse täiendada pakkumisi, kui pakkumised on

võrdväärsed.

EEAN võtab ES §-le 8 lg 5 otsuseid vastu lihthäälteenamusega. Seega on EEAN vaidlustatud otsus

hinnanguline otsustus, kus kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa esitatud pakkumisi võrrelda,

hinnata ega otsustada parima pakkumise üle. Kohus saab kontrollida vaid menetlusvigu ja eksimusi

üldiste hindamispõhimõtete vastu.

Vaidlustatud haldusaktist nähtub, et parima pakkumise otsustas ostuhind, sest lisatingimuste osas

hinnati kõik pakkumised võrdväärseteks. Parimaks tunnistatud pakkumine peab olema läbinähtav ja

objektiivselt põhjendatud. Vaidlustatud aktis selliseid põhjendusi aga pole. Ka kohtule esitatud EEAN

13. detsembri 2000. a pakkumiste hindamise protokollist ei selgu, milliseid lisatingimusi pakkumiste

hindamisel arvestati ja millest lähtudes leiti, et kõik kolm pakkumist on võrdväärsed lisatingimuste

osas.

Kohtuotsuse põhjendused on õiged erastamise lisatingimuste ja strateegilise investori osas.

Halduskohus leidis ekslikult, et Kutse dokumentides EEAN peadirektori 7. ja 8. novembri 2000. a

käskkirjadega tehtud muudatuste tõttu ei saanud osa pakkujaid teha lõplikke pakkumisi.

Muudatustega määrati pakkumise täitmise tagatise esitamiseks uus tähtaeg, arvestades erastatava

objekti eripära ja keerukust. Muudatused tehti teatavaks kõigile pakkujatele. Kaebaja pole neid aga

vaidlustanud. Muudatused ei halvendanud kaebaja olukorda.

Halduskohus väljus kaebuse piiridest. Kaebaja taotles tühistada päevakorrapunkti nr 10 p 1 ja teha

ettekirjutus vaadata asi uuesti läbi. Punkti 2, millega paremuselt teiseks pakkumiseks tunnistati BRS,

vaidlustamisest RER AS loobus. Loobumisega tunnistas kaebaja, et käsitleb p 2 seaduslikuna ja et

see ei riku tema õigusi. Käesolevaks ajaks on AS Eesti Raudtee 66 % aktsiate ostu-müügileping

sõlmitud. Eeltoodust tulenevalt pole asja uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemine võimalik ja

kohtuotsus tuleb tühistada osas, millega tehti EEAN-le ettekirjutus vaadata asi uuesti läbi.

Kohtunik K. Kalmiste taandamise taotluses esitatud põhjendused ei anna alust kahelda kohtuniku

erapooletuses. HKMS § 12 lg 1 järgi valmistab kohtunik asja ette nii, et seda saaks lahendada

kohtuistungil katkestamatult. Asja ettevalmistamine tähendab ka HKMS § 12 lg 2 p 2 kohaselt

asjasse puutuvate dokumentide väljanõudmist. Materjalide väljanõudmine pole eelotsustuslik

tegevus. Kohtuniku erapooletust ei pane kahtluse alla tema ajakirjanduses avaldatud väide

kohtumaterjalide suuremahulisuse kohta (materjal on suuremahuline) ega see, et kohtunik ei

vaadanud kohtumääruse tühistamise taotlust läbi selle esitaja arvates piisavalt kiiresti.

6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused Vabariigi Valitsus ja RER AS.

Vabariigi Valitsus palub tühistada ringkonnakohtu otsus selles osas, millega jäeti muutmata

halduskohtu otsus, ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata RER AS kaebus, ning muuta

kohtukulude jaotust, sh mõista RER AS-lt kassaatori kasuks välja advokaadikulud advokaadi abi eest

halduskohtus 77 939 krooni. RER AS palub tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega tühistati

halduskohtu otsus ettekirjutuse osas, ja jätta jõusse halduskohtu otsus tervikuna ning muuta

kohtukulude jaotust ja mõista tema kasuks vastustajalt välja kohtukulud nii apellatsiooni- kui

kassatsiooniastmes.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. RER AS väidab kassatsioonkaebuses:

Õige on halduskohtu poolt EEAN-le tehtud ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata. EEAN otsuse punkti 1

tühistamise korral pole parimat pakkumist õiguslikus mõttes. Seega tuleb parim pakkumine EEAN

(nüüdseks Vabariigi Valitsuse) poolt uuesti määrata. See, et kaebaja loobus EEAN otsuse p 2

vaidlustamisest, ei takista uue parima pakkuja valimist. Õiguslikult pole võimalik erastada Eesti

Raudtee aktsiaid, kui puudub parimaks tunnistatud pakkumine.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohus väljus kaebuse piiridest, kui tegi EEAN-le

ettekirjutuse vaadata asi uuesti läbi. Kaebuses taotleti ka ettekirjutust asja uueks läbivaatamiseks ja

uue otsuse tegemiseks. Kohus võib haldusakti tühistamisel ja kaebuse rahuldamisel tugineda ka

teistsugustele õiguslikele järeldustele kui on kaebuse esitaja poolt asjaolude pinnalt tõstatatud väited

ja seisukohad.

Halduskohtu otsuse muutmiseks ei anna alust ringkonnakohtu seisukoht, et pärast halduskohtu otsust

sõlmiti seda kohtuotsust ignoreerides AS Eesti Raudtee aktsiate erastamisleping BRS-ga. Leping

sõlmiti pahauskselt ja tingimustes, kus avalikult teatavaks tehtud kohtuotsus polnud veel jõustunud

üksnes seetõttu, et see otsus apelleeriti. Ringkonnakohus ei põhjendanud, kuidas aktsiate ostu-

müügilepingu sõlmimine takistab ettekirjutuse täitmist. Ostu-müügilepingu sõlmimine ei takista

vastustaja poolt asja uuesti läbivaatamist.

8. Vabariigi Valitsus väidab kassatsioonkaebuses:

Kohtuotsuse motivatsioonis (lk 15) tuvastas kohus õigesti EEAN kehtestatud erastamise

lisatingimused. Samas leidis ringkonnakohus ES vastaselt, et erastamisprogrammist, Kutse

dokumentidest ja EEAN koosolekute protokollidest nähtub, et strateegilise investori nõue oli

kehtestatud erastamise lisatingimusena ES § 21 lg 2 mõttes. Kohtu järeldus on vastuoluline, sest kui

erastamise lisatingimusi saab kehtestada üksnes EEAN, siis ei saa nende kehtestamine tuleneda EEA

peadirektori kinnitatud Kutse dokumentidest või erastamisprogrammist. Ka ei nähtu strateegilise

investori kehtestamine erastamise lisatingimusena EEAN koosolekute protokollidest. EEAN tegevuse

juriidiliselt siduvaks väljundiks on otsused, mitte selle üksikute liikmete poolt avaldatud arvamused.

Strateegilise investori nõuet ei olekski saanud kehtestada erastamise kohustusliku lisatingimusena,

sest ES §-st 21 lg 2 tulenevalt võivad erastamise lisatingimusteks olla ettevõtte tegevust reguleerivad

tingimused. Strateegilise investori küsimus pole ettevõtte tegevust reguleeriv tingimus, mille suhtes

pakkuja saaks esitada pakkumise. Pakkuja ei esita pakkumist selle suhtes kas ja kui palju ta on

"strateegiline investor".

Ringkonnakohtu käsitlus seoses nn strateegilise investori nõudega on üldteoreetiline ega oma mingit

seost käesoleva vaidlusega.

Arusaamatu on ringkonnakohtu väide: "Kolleegium nõustub kohtu järeldusega, et kui

erastamisprogramm ja Kutse dokumendid nägid ette Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamise

õigustatud subjektile, kelle on laialdased kogemused raudteeinfrastruktuuri majandamisel ja

raudteekaubanduse korraldamisel, siis ei saanud parima pakkumise määramisel arvestada ainult

ostuhinda." Halduskohus pole kunagi tuvastanud ega EEAN esindaja väitnud, et parima pakkumise

määramisel arvestati ainult ostuhinda. Kohtuotsuses ei tohi ebaselgel eesmärgil viidata asjaoludele,

mida kohus ise ei ole tuvastanud.

Ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et parim pakkumine polnud läbipaistev ja objektiivselt

põhjendatud. Ringkonnakohus ise tuvastas, et EEAN vaidlustatud otsus on hinnanguline otsustus, kus

kohtulik kontroll halduse tegevuse üle on piiratud. Erinevate inimeste erinevate hinnangute alusel

vastuvõetud otsus ei saagi olla rohkem objektiivselt põhjendatud. Erastamispakkumiste hindamisel

pole tegemist riigihankega, kus hinnatakse eelnevalt kehtestatud objektiivseid kriteeriume, mille

osakaal ja suhteline tähtsus on protsentuaalselt määratletud. Asjakohatu on väide, et EEAN

13. detsembri 2000. a pakkumiste hindamise protokollist ei selgu, milliseid lisatingimusi pakkumiste

hindamisel arvestati. Protokollist nähtub selgelt, et EEAN arvestas kõiki kehtestatud lisatingimusi,

mille suhtes esitati pakkumine, nende kogumis. Kuna ringkonnakohus ise tuvastas (otsuse lk 15)

ammendava loetelu lisatingimustest, siis ei saa tekkida küsimust sellest, milliseid lisatingimusi EEAN

arvestas. EEAN otsus vastab haldusakti kontrollitavuseks esitatavatele nõuetele. Sellest otsusest

nähtub selgelt, millele EEAN tugines parima pakkuja valikul, miks eelistati üht pakkujat teisele ja

millistest õigusaktidest lähtuti. RER AS ei rajanud kaebust sellele, et EEAN otsus on motiveerimata

või objektiivselt põhjendamata ning ei väitnud, et otsus rikub tema õigusi. Ringkonnakohus on otsuse

motiveeritust käsitledes väljunud kaebuse piiridest.

Halduskohus ja ringkonnakohus ei võtnud seisukohta, kas Rail Estonia ApS pakkumine oli vastav või

mittevastav. Seetõttu ei kontrollinud kohtud asjaolu, kas kaebaja väidetavaid õigusi on rikutud või

mitte. A priori pole õige eeldada kaebaja väidetavate subjektiivsete õiguste rikkumist. RER ASl pole

käesolevas asjas subjektiivseid õigusi, mida saaks kaitsta käesolevas kohtumenetluses. EEAN

kaevatud otsus ei riku kaebaja õigusi. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, sest

otsus ei vasta HKMS §-le 47 lg 3 ja TsMS §-dele 231 lg 4 ja 330 lg 6. Ringkonnakohus jättis

vastamata apellatsioonkaebuse V ja IX osale.

Ringkonnakohus ei vastanud õigesti apellatsioonkaebuse X osas esitatud väidetele kohtunik

K. Kalmiste taandamise suhtes ja jättis sisuliselt tähelepanuta apellandi väite, et selle kohtuniku

eelotsustuslikud seisukohad ühtivad kaevatava otsuse motivatsiooni seisukohtadega. Halduskohus

rikkus HKMS § 45 lg 1 p 1.

9. RER AS on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Vabariigi

Valitsus ja BRS väidavad, et RER AS kassatsioonkaebus on põhjendamatu. BRS on seisukohal, et

Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebus on põhjendatud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Vaidlustatud otsuse päevakorrapunkti 1 punktiga 1 (edaspidi punkt 1) tunnistas EEAN AS Eesti

Raudtee enamusaktsiate erastamisel parimaks pakkumiseks Rail Estonia ApS pakkumise ja sama

päevakorrapunkti punktiga 2 (edaspidi punkt 2) BRS pakkumise. Paremuselt kolmandat pakkumist

selle otsuse resolutsioonis ei määratud.

11. Halduskohus lahendas RER AS kaebust, milles RER AS palus tühistada EEAN otsuse punkt 1 ja

teha EEAN-le ettekirjutus Eesti Raudtee 66 % aktsiate erastamiseks esitatud pakkumiste uueks

hindamiseks ja parima pakkuja ning paremuselt teise pakkuja määramiseks (vt käesoleva otsuse p 2).

Kohtumenetluse käigus loobus RER AS EEAN otsuse punkti 2 vaidlustamisest. Halduskohus

rahuldas RER AS kaebuse (vt käesoleva otsuse p 3). Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse

ettekirjutuse osas vaadata asi uuesti läbi, jättes muus osas halduskohtu otsuse muutmata (vt käesoleva

otsuse p 5).

12. Vabariigi Valitsus ei ole nõus sellega, et ringkonnakohus jättis jõusse halduskohtu otsuse, millega

tühistati EEAN otsuse punkt 1. RER AS pole nõus sellega, et ringkonnakohus tühistas halduskohtu

otsusega EEAN-le tehtud ettekirjutuse vaadata asi uuesti läbi (vt käeoleva otsuse p 6).

13. Riigikohtu halduskolleegium käsitleb oma otsuses kõigepealt seda, kas EEAN vaidlustatud otsus

võis rikkuda RER AS subjektiivseid õigusi (I). Seejärel analüüsib kolleegium väiteid, mis

puudutavad halduskohtu väljumist RER AS kaebuse piiridest (II), EEAN otsuse läbipaistvust ja

kontrollitavust (III), strateegilist investorit ja erastamise lisatingimusi (IV), halduskohtupoolset

väidetavat kohtumenetluse normide muid rikkumisi (V) ja kohtunik K. Kalmiste taandamistaotluse

lahendamist (VI). Otsuse VII osas võtab kolleegium seisukoha halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuse

ning kassatsioonkaebuste suhtes. Otsuse VIII osas lahendab kolleegium kohtukulude väljamõistmise

taotlusi.

14. Riigikohtu halduskolleegiumi põhijäreldused käesolevas vaidluses on järgmised:

1) kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et halduskohus väljus kaebuse piiridest, kui ta tegi

EEAN-le ettekirjutuse pakkumisi uuesti hinnata ning määrata parim pakkuja ja paremuselt teine

pakkuja (vt käesoleva otsuse punkt 18).

2) kolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohaga, et EEAN vaidlustatud otsus pole

läbipaistev ja kontrollitav (vt käesoleva otsuse punkt 32);

3) kolleegium ei nõustu halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohaga, et strateegilise investori nõue oli

erastamise lisatingimus ES § 21 lg 2 mõttes. Kolleegiumi arvates oli strateegilise investori nõue

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud erastamisprogrammis ES § 3 lg 3 järgi erastamise õigustatud

subjektile esitatud lisanõue (vt käesoleva otsuse punktid 46 ja 52);

I

15. Kolleegium ei nõustu Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et RER AS-l

puuduvad subjektiivsed õigused, mida käesolevas kohtumenetluses saaks kaitsta. Need õigused on

RER AS-l ilmselgelt olemas juba seepärast, et RER AS osales enampakkumises, soovides osta Eesti

Raudtee enamusaktsiad. RER AS-l oli õigus oma avalduse läbivaatamisele ausas

erastamismenetluses, mille abil ta kolleegiumi arvates püüdis asuda teostama oma ettevõtlusvabadust

Eesti Raudtee enamusaktsiate omanikuna.

16. Oma subjektiivsete õiguste rikkumist on halduskohtule esitatud kaebuses väitnud ka RER AS.

Halduskohtule esitatud kaebuses väitis RER AS, et Rail Estonia ApS pakkumise hindamine ja

parimaks pakkumiseks tunnistamine rikub kaebaja ES §-st 3 ja teistest sätetest tulenevat subjektiivset

õigust võrdsetel alustel ja ausa konkursi põhimõttel osa võtta erastamispakkumisest ja konkureerida

erastatava vara ostmisel, samuti Põhiseaduse §-st 12 tulenevat õigust olla koheldud võrdselt ning

Põhiseaduse §-st 13 tulenevat õigust olla kaitstud riigivõimu omavoli eest (vt RER AS kaebuse

refereeringut halduskohtu otsuse kirjeldava osa II osa punktis 7).

17. Seda, kas EEAN vaidlustatud otsus rikub RER AS ettevõtlusvabadust, ei saa menetluse

käesolevas staadiumis otsustada.

II

18. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et halduskohus väljus RER AS kaebuse

piiridest, kui tegi EEAN-le ettekirjutuse (vt käesoleva otsuse punkti 5 alapunkt 11). Põhjendatud on

RER AS kassatsioonkaebuse väide, et halduskohus ei väljunud RER AS kaebuse piiridest.

19. Kaebaja taotlus oli tühistada EEAN vaidlustatud otsuse punkt 1 ja teha EEAN-le ettekirjutus

vaadata asi uuesti läbi. Punkti 2, millega paremuselt teiseks pakkumiseks tunnistati BRS,

vaidlustamisest RER AS loobus. Ringkonnakohus leidis, et loobumisega tunnistas kaebaja, et käsitleb

punkti 2 seaduslikuna ja et see ei riku tema õigusi. Käesolevaks ajaks on AS Eesti Raudtee 66 %

aktsiate ostu-müügileping sõlmitud. Eeltoodust tulenevalt polnud ringkonnakohtu arvates asja uueks

läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemine võimalik ja halduskohtu otsus tühistati osas, millega

halduskohus tegi EEAN-le ettekirjutuse vaadata asi uuesti läbi.

20. RER AS esitas halduskohtule 12. jaanuaril 2001 taotluse peatada kuni käesolevas asjas

kohtuotsuse jõustumiseni EEAN 13. detsembri 2000. a päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse täitmine,

sealhulgas AS Eesti Raudtee aktsiate erastamislepingu ja AS Eesti Raudtee aktsionäride lepingu

sõlmimine ning nende lepingute sõlmimisele suunatud toimingud (halduskohtu toimiku I kd lehed

104-107). Tallinna Halduskohtu 17. jaanuari 2001. a määrusega peatati EEAN 13. detsembri 2000. a

koosoleku protokolli nr 10 päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni

käesolevas asjas (halduskohtu toimiku I köite lehed 113-115). Halduskohtu selle määrusega peatati

nii punkti 1 (Rail Estonia ApS tunnistamine parimaks pakkujaks) kui ka punkti 2 (BRS tunnistamine

paremuselt teiseks pakkujaks) täitmine.

28. veebruaril 2001 esitas RER AS halduskohtule avalduse kaebusest osaliseks loobumiseks, milles

ta loobus punkti 2 tühistamise nõudest (halduskohtu toimiku II kd lehed 385-387). Loobumise

avalduses väitis RER AS: "RER peab piisavaks, kui kohus piirdub vaidlustatud otsuse punkti 1

tühistamisega. Sellisel juhul peab EEA Nõukogu ise uut otsust tehes paratamatult ümber vaatama ka

otsuse punkti 2 (paremuselt teise pakkuja kindlaksmääramine). Puudub otsene vajadus otsuse punkti

2 kehtetuks tunnistamiseks kohtus - esiteks: pole kaalukaid argumente väitmaks punktis 2 tehtud

otsuse õigusvastasust ning teiseks: edasises kohtumenetluses tekiks tarbetu oht, et vaidluse sisuline

teravik kandub olulistelt probleemidelt (Rail Estonia pakkumine ja selle parimaks tunnistamine EEA

Nõukogu poolt) ebaolulistele küsimustele (kas on või ei ole alust vaidlustatud otsuse punkti 2

tühistamiseks kohtus)."

Seoses RER AS poolse kaebusest osalise loobumisega taotles BRS, et kohus tühistaks 17. jaanuari

2001. a määrusega kehtestatud punkti 2 peatamise nõude.

Halduskohus rahuldas mõlemad taotlused 1. märtsi 2001. a määrusega (halduskohtu toimiku II köite

lehed 403-404).

Halduskohtu selle määruse peale esitas erikaebuse Rail Estonia ApS, kes leidis, et kaebusest osaliselt

loobuda ei saa ja et punkti 2 täitmisele asumine olukorras, kus punkti 1 täitmine on peatatud, on

vastuolus ES §-ga 21 lg 8, millest tuleneb otseselt keeld sõlmida leping pakkujaga, kelle pakkumist

pole tunnistatud parimaks.

Ringkonnakohtu 19. märtsi 2001. a otsusega jäeti erikaebus rahuldamata (halduskohtu toimiku III

köite lehed 679-681).

21. Kujunes olukord, kus EEAN otsuse punkti 1 täitmine oli kohtumäärusega peatatud. Punkti 2

täitmine aga polnud enam peatatud. Sellele järgnes AS Eesti Raudtee enamusaktsiate müük EEAN

otsuse punktis 2 nimetatud BRSle. Aktsiate müük toimus pärast halduskohtu otsuse kuulutamist, kuid

enne selle jõustumist ja ringkonnakohtu otsuse tegemist.

22. RER AS loobus tõepoolest EEAN otsuse punkti 2 vaidlustamisest, kuid taotles samas

halduskohtult ettekirjutuse tegemist EEANle pakkumiste uueks hindamiseks ja parima pakkuja ning

paremuselt teise pakkuja määramiseks. Kolleegium arvab, et selline RER AS taotlus, mille

halduskohus rahuldas, ja selle taotluse rahuldamisega paratamatult kaasnenud halduskohtu

17. jaanuari 2001. a määruse tühistamine osas, millega peatati EEAN otsuse punkti 2 täitmine, üksnes

hägustasid asja menetluslikku külge. RER AS lõppeesmärk - saavutada pakkumiste uus hindamine -

on aga ilmselge. Punkti 1 tühistamisest tuleneb paratamatult see, et Rail Estonia ApS pakkumise

uueks hindamiseks peab erastamist korraldav organ ise tühistama ka otsuse punkti 2. Seda ka

seepärast, et punktis 2 määrati kindlaks paremuselt teine pakkumine halduskohtu otsusega tühistatud

punktis 1 nimetatud paremuselt esimese pakkumise järel. Kui samas menetluses osalenud

pakkumistest esimene on tühistatud ja tehtud ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata, siis ei muutu

olukorras, kus punkti 1 tühistamise tingis otsustuse läbipaistmatus ja kontrollimatus (vt käesoleva

otsuse III osa), teiseks tunnistatud pakkumine kuidagi võitjaks. § 21 lg 8 neljas lause sätestab: "Kui

parima pakkumise teinud pakkuja ei sõlmi tema poolt pakutud tingimustel erastamise korraldaja poolt

määratud tähtajaks ostu- müügilepingut, on erastamise korraldajal õigus kutsuda ostu-müügilepingut

sõlmima pakkuja, kelle pakkumine oli tunnistatud paremuselt teiseks." Seda sätet ei saa kohaldada

olukorras, kus paremuselt esimest pakkumist kindlaksmäärava otsustuse on kohus tunnistanud

kehtetuks.

Kolleegium peab siin vajalikuks korrata ka halduskohtu otsuse mõnda seisukohta selles küsimuses.

Halduskohtu otsusest tuleneb otseselt, et kohus pidas ka pärast seda, kui RER AS loobus punkti 2

vaidlustamisest, vajalikuks kogu pakkumiste hindamise menetluse uuesti läbiviimist. Halduskohus

asus seisukohale: "Kohus ei nõustu seisukohtadega, milliste kohaselt kaebuse esitaja õigused ei ole

taastatavad ja kohus ei saa teha ettekirjutust ning panna vastustajale kohustust asi uuesti läbi vaadata.

Ehkki esialgne kaebus oli esitatud kogu otsuse tühistamise nõudes, siis nõude osalisest loobumine ei

tähenda seda, et kohus ei saaks akti osalise tühistamise korral teha ettekirjutust asja uueks

arutamiseks saatmises. Otsuse p 1 muutmisel jääb tehtud otsusesse sisemine vastuolu, millise

ületamiseks on EEANl vajalik teha paratamatult uus otsus. Paremuselt teine pakkumine kehtib

paremuselt esimese suhtes" (halduskohtu otsuse motivatsiooni VII osa punkt 1). "Paremuselt teise

pakkumise püsimajäämine on seatud sõltuvusse ES § 21 lg 8 kohaselt juhuga, kus paremuselt

esimene pakkumine langeb ära põhjusel, et parim pakkuja ei sõlmi ostu-müügilepingut. Kui kogu

pakkumismenetluse/hindamise käigus on aset leidnud seaduserikkumine, milline toob kaasa

hindamise õigusvastasuse, siis on paremuselt teine pakkumine asetatud vahetusse sõltuvusse esimese

pakkumise jõussejäämisest ning puudub vajadus või kohustus eraldi vaidlustada kõigi pakkumiste

tulemusi. Pakkumismenetluse vead toovad kaasa kõigi hindamistoimingute tühistuse sõltumata

vaidlustamise ulatusest" (motivatsiooni VII osa punkt 2). Veel märkis halduskohus: "ES § 21 lg-st 8

tulenevalt määratakse parima pakkumise kõrval paremuselt teine pakkumine. Paremuselt teisel

pakkujal ei ole võimalik astuda paremuselt esimese asemele isegi juhul, kui otsuse p 1 tühistatakse.

Ka ei ole kaebuse esitaja taotlenud seda, et ettekirjutuse kaudu astub tema paremuselt esimesele

kohale. ES § 21 lg-st 8 tulenevalt võib parim pakkumine ära langeda põhjusel, et võitja ei sõlmi ostu-

müügilepingut. ES § 21 lg-s 8 märgitud juhtumil ei määrata uut parimat pakkumist ning märgitud

põhjustel algatatakse ostu-müügilepingu sõlmimise menetlus ikkagi paremuselt teise pakkujaga

iseseisval õiguslikul alusel."

23. AS Eesti Raudtee erastamise leping sõlmiti BRSga pärast halduskohtu otsuse kuulutamist, kuid

enne selle jõustumist. Parimaks pakkujaks tunnistatud Taanis registreeritud Rail Estonia ApS

asukohta ei õnnestunud ringkonnakohtul apellatsioonimenetluses tuvastada. Iseenesest ei saa

halduskohtu ettekirjutust vaadata asi uuesti läbi välistada see, et ringkonnakohtu otsuse tegemise

ajaks oli 66 % Eesti Raudtee aktsiatest juba erastatud. Ringkonnakohtu otsuse vastupidine vihje on

olemuslikult vastuolus efektiivse õiguskaitse põhimõtte ja Riigikohtu erikogu seisukohaga. Erikogu

20. detsembri 2001. a määruse asjas 3-3-1-8-01 ja erikogu 20. detsembri 2001. a otsuses asjas nr 3-3-

1-15-01 asuti seisukohale, et teatud tingimustel saab halduskohus tuvastada tsiviilõigusliku tehingu

tühisust (RT III 2002, 4, 33 ja 34).

24. Vabariigi Valitsus leiab kassatsioonkaebuses (käesoleva otsuse punkti 8 alapunkti 5 lõpp), et kuna

RER AS ei rajanud kaebust sellele, et EEAN otsus on motiveerimata või objektiivselt põhjendamata,

siis on kohus otsuse motiveeritust ja objektiivset põhjendatust käsitledes väljunud kaebuse piiridest.

Riigikohtu halduskolleegium pole kunagi olnud seisukohal, et kaebuse piiride ületamine võib

seisneda haldusakti tühistamises sellistel õiguslikel motiividel, mida kaebuses pole esitatud.

Halduskolleegium on oma lahendites pidevalt olnud seisukohal, et halduskohus on pädev ja isegi

peab asja lahendamisel kasutama kõiki asjakohaseid õiguslikke motiive, sõltumata protsessiosaliste

väidetest. Ka on kolleegium olnud pidevalt seisukohal, et halduskohus võib omal algatusel peatuda

haldusakti motiveerituse küsimusel.

25. Kolleegium märgib, et halduskohus käsitles enampakkumise tingimuste selgust ja haldusakti

kontrollitavust otsuse motivatsiooni V osas ja VI osa 7. punktis. Sellele eelnevalt käsitles

halduskohus oma otsuse motivatsioonis parima pakkumise valimisel hindamisele kuulunud näitajaid

(motivatsiooni I osa) ning analüüsis protsessiosaliste argumente seoses strateegilise investori

küsimuse ja erastamise lisatingimustega (motivatsiooni II osa), pakkumiste lõplikkusega

(motivatsiooni III osa) ja erastamise tingimuste muutmisega (motivatsiooni IV osa).

26. Halduskohus leidis mitte üksnes seda, et asja materjalidest ei nähtu, millele tugines EEAN parima

pakkumise valiku tegemisel (otsuse motivatsiooni V osa punkt 5). Halduskohus tõdes ka järgmist:

"Tegelik informatsioon ja alusmaterjal, millele sai tugineda hindaja, oli vastuoluline ja puudulik. Kui

EEAN esindaja leidis, et kõigile hindajatele oli tagatud võrdne ja reaalne juurdepääs pakkumise

dokumentidele, siis asja kohtulikul arutamisel selgus, et enamus EEAN liikmeid ei saanud

pakkumistega tutvuda inglise keele puuduliku oskuse tõttu või materjalide ulatuslikkuse tõttu,

mistõttu EEAN liikmed alusmaterjale ise ei kontrollinud ning usaldasin nn ekspertarvamusi."

(halduskohtu otsuse motivatsiooni V osa punkt 3).

III

27. Kolleegium arvab, et lõppkokkuvõttes tingis EEAN vaidlustatud otsuse punkti 1 halduskohtus

tühistamise ja asja EEAN-le uueks arutamiseks saatmise see, et halduskohus pidas otsust

läbipaistmatuks ja kontrollimatuks. Ka ringkonnakohus soostus halduskohtu põhijäreldusega

erastamise läbipaistmatuse osas. Riigikohutu halduskolleegium jagab kohtute seda seisukohta.

Sellisele veendumusele jõudis kolleegium, tutvudes EEAN vaidlustatud otsuse sisuga.

28. EEAN motiveeris oma otsust kokkuvõtlikult sellega, et:

Rail Estonia ApS pakutud aktsiate ostuhind on oluliselt kõrgem kui teiste konkursil osalejate poolt

pakutud hind, BRS poolt pakutud aktsiate ostuhind on paremuselt teine ja RER AS oma paremuselt

kolmas;

Kõigi konkursil osalenute pakkumised erastamise lisatingimuste osas (arvestades kõiki lisatingimusi

nende kogumis) on võrdväärsed.

Otsuse õiguslike alustena märkis EEAN: 1) ES § 9 lg 2 p 11 ja § 21 lg 8; 2) EEAN 5. aprilli 2000. a

koosoleku päevakorrapunkti nr 1 all vastu võetud otsust nr 1; 3) EEAN 16. augusti 2000. a

päevakorrapunktide nr 1 ja 2 all vastu võetud otsuseid ning 4) EEAN peadirektori 31. augusti 2000. a

käskkirjaga nr 344 kinnitatud AS Eesti Raudtee 66 % aktsiate erastamise teise etapi pakkumise kutse

dokumentide punkte 2.5., 4.2. ja 4.3.

29. Juba iseenesest pole selline paljasõnaline pakkumiste lisatingimuste võrdsuse konstateering

olemuslikult kontrollitav. Vältimatult tuleneb sellest otsusest järeldus, et Eesti Raudtee

enamusaktsiad erastati sellele pakkujale, kes tegi suurima rahalise pakkumise.

30. Kollegiaalorgani haldusotsustus on halduskohtus vaidlustatav üldalustel, mistõttu see peab olema

ka motiveeritud. Halduskolleegium on seisukohal, et pole mingeid põhimõttelisi takistusi

põhjalikumalt motiveerida kollegiaalse haldusorgani poolt hääletamise teel vastu võetavat otsustust

kollegiaalorgani otsuses eneses. Piisab, kui panna hääletamisele otsuse projekti motiivid. Küll aga

tõdeb kolleegium, et kollegiaalorgani otsustuse motiveerimise protsess on oluliselt keerukam kui

ainuisikulise organi otsustuse motiveerimine.

Kollegiaalorganite otsuste motiveerimise vajalikkust on märgitud ka halduskolleegiumi varasemates

lahendites, näiteks 10. novembri 1995. a määruses haldusasjas nr 3/1-35/95 (RT III 1995, 18, 230),

31. mai 1996. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-18-96 (RT III 1996, 22, 298) ja 20. veebruari 1998. a

määruses haldusasjas nr 3-3-1-4-98 (RT III 1998, 8, 90).

31. Ka EEAN koosoleku protokoll ei olnud kohtutele abiks EEAN nõukogu vaidlustatud otsuse

motiivide välja selgitamisel. Otsuse motivatsiooni V osa punktis 5 leiab halduskohus: "Haldusasja

materjalidest nähtub, et EEAN 13.12.2000 istung protokolliti, selles fikseeriti istungist osavõtt,

sõnavõtud ning osalejate seisukohad, millised ei tõenda pakkumiste süsteemset analüüsimist kõigi

esitatud pakkumiste osas. 13.12.2000 protokollilisest otsusest ei selgu, millele tugines EEAN parima

pakkumise valiku tegemisel." Ringkonnakohus oli seisukohal: "Kohtule esitatud EEA Nõukogu

13.12.2000 pakkumiste hindamise arutelu protokollist ei selgu samuti, milliseid lisatingimusi lõplike

pakkumiste hindamisel arvestati ja millistest alustest lähtudes leiti, et kõik kolm pakkumist

lisatingimuste osas on võrdväärsed" (ringkonnakohtu toimiku leht 125).

32. Kolleegium nõustub kohtute siin esitatud seisukohaga, mis puudutab EEAN otsuse läbipaistvust

ja kontrollitavust. See, et kolleegium, erinevalt halduskohtust ja ringkonnakohtust, ei pea strateegilise

investori nõuet erastamise lisatingimuseks (vt käesoleva otsuse punktid 46 ja 52), ei mõjuta

kolleegiumi hinnangut EEAN otsuse läbipaistvuse ja kontrollitavuse kohta.

IV

33. Palju peatusid kohtud ja protsessiosalised strateegilise investori ja erastamise lisatingimuste

küsimusel. Kolleegium peab siin kõigepealt vajalikuks käsitleda akte, mis puudutasid Eesti Raudtee

enamusaktsiate erastamist (käesoleva otsuse punktid 34-40). Seejärel esitab kolleegium kohtute

seisukoha (punkt 42) ja oma arusaama (punktid 43-55) strateegilise investori küsimuses. Edasi

puudutab kolleegium otsuse punktis 56 ostuhinna küsimust.

34. Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 1999. a korraldusega nr 91-k kinnitati Riigivara

erastamisprogramm 1999. aastaks. Erastamisprogrammi punkti 5 alapunktis 1 kohustati

Erastamisagentuuri viima lõpule erastamisnimekirjadesse kinnitatud äriühingute ja ettevõtete

erastamine. Selle alapunkti 4. lõigus nähti ette "ASile Eesti Raudtee kuuluvate aktsiaseltside aktsiate

erastamine vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud kavale." Vabariigi Valitsus andis 8. juulil 1999

korralduse nr 774-k "Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 1999. a korralduse nr 91-k "Riigivara

erastamisprogrammi kinnitamine 1999. aastaks" muutmine". Selle korralduse punkti 1 alapunktiga 2

tunnistati kehtetuks erastamisprogrammi Eesti Raudteed puudutav punkti 5 alapunkti 1 4. lõik.

Erastamisprogrammi punkti 5 alapunkti 2 senine sõnastus tunnistati kehtetuks ja anti uus sõnastus:

"2) Erastamisagentuuril korraldada ASi Eesti Raudtee aktsiate erastamine eelläbirääkimistega

rahvusvahelise pakkumise korras. Sätestatavate lisatingimustega tagada investeeringud raudtee

infrastruktuuri eesmärgiga suurendada selle läbilaske- ja konkurentsivõimet. Erastamine viia lõpule

hiljemalt 2000. aasta jooksul."

Eesti Raudteed ei erastatud 1999. a erastamisprogrammi järgi.

35. 25. veebruari 1999. a otsusega "AS Eesti Raudtee ümberkujundamine ja erastamine" otsustas

Riigikogu "Viia AS Eesti Raudtee ümberkujundamine ja erastamine läbi erastamisseaduses (RT I

1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411) sätestatud korras." Selle otsuse kohaselt lähtus

Riigikogu AS Eesti Raudtee ümberkujundamise ja erastamise olulisest ja kaugeleulatuvast mõjust

Eesti majanduslikule arengule.

36. Vabariigi Valitsus kinnitas 11. jaanuaril 2000. a korraldusega nr 13-k Riigivara

erastamisprogrammi 2000. aastaks. Selle punkti 5 "Äriühingute ja ettevõtete erastamine" alapunktiga

1 nähti ette:

"Erastamisagentuuril viia lõpule erastamisnimekirjadesse kinnitatud äriühingute ja ettevõtete

erastamine, sealhulgas:

" ASi Eesti Raudtee enamusaktsiate (51%"66%) erastamine strateegilisele investorile.

Sätestatavate lisatingimustena tagada investeeringud raudteeinfrastruktuuri, et suurendada selle

läbilaske- ja konkurentsivõimet. ASi Eesti Raudtee pikaajaline arengukava ja sellest lähtuv

erastamismudel töötatakse välja koostöös rahvusvaheliste kogemustega nõustajaga. ASi Eesti

Raudtee erastamismudel peab tagama infrastruktuuri valdava erastatud ettevõtte majandusliku huvi

infrastruktuuri investeerimise vastu. ASi Eesti Raudtee erastamismudel peab tagama ka võimaluse

kaasata erastamisjärgselt raudteeinfrastruktuuri investeeringuteks Euroopa Liidu vastavate abi-,

garantii- ja laenuprogrammide raha. ASi Eesti Raudtee ei restruktureerita enne nõustajalt soovituste

saamist. ASi Eesti Raudtee erastamise nõustaja peab soovituste väljatöötamisel lähtuma Euroopa

Liidu raudtee-eeskirjadest niivõrd, kuivõrd need on kohustusliku iseloomuga. Erinevate

operaatorettevõtjate vaba juurdepääsu tagamisel raudteeinfrastruktuurile lähtutakse olemasolevast

jaotusest ning nõustaja esitab ettepanekud jaotusprintsiipide kohta investeeringute tulemusena tekkiva

täiendava läbilaskevõime jaotamiseks. Raudtee läbilaskevõime jaotamisprintsiipide väljatöötamisel

tuleb lähtuda kehtivast "Raudteeseadusest" (RT I 1999, 29, 405) (vajadusel kaaluda seaduse

muutmist) ning Euroopa konkurentsireeglitest.

Planeerida ASi Eesti Raudtee erastamiskonkursi väljakuulutamine 2000. aasta aprilliks, et erastada

ASi Eesti Raudtee aktsiad ülalnimetatud ulatuses 2000. aasta jooksul."

Sama programmi punktiga 10 "Erastamisel kehtestatavate lisatingimuste üldpõhimõtted" nähti ette:

"Lisatingimuste kehtestamise eesmärgiks on ostja äriplaani suunamine üldiste huvide paremale

arvestamisele. Lisatingimusteks eelläbirääkimistega pakkumisel või avalikul enampakkumisel võivad

olla:

" äriplaan (koos finantseerimise, tööhõive, kasutatava tehnoloogia, keskkonnaalaste meetmete

jms äranäitamisega);

" investeeringute suurus;

" töökohtade arv;

" teenuste hulk ja kvaliteet ning kättesaadavus;

" tegevuse jätkamise kohustus;

" keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamine ja keskkonnaohutuse tagamine;

" muud tingimused."

37. Erastamisprogrammi punkti 5 alapunktist 1 nähtub, et Vabariigi Valitsus seadis nõuded Eesti

Raudtee erastamisele. Samast nähtub, et valitsus eristas erastamisprogrammis strateegilise investori

nõuet ja erastamise lisatingimusi. Seejuures esitati strateegilise investori nõue esmakordselt 2000.

aasta erastamisprogrammis. Varasemates erastamisprogrammides pole kolleegiumile teadaolevalt

seda mõistet kasutatud. Eesti Raudteed puudutavas 1999. a muudetud erastamisprogrammis oli

nimetatud vaid lisatingimusi (vt käesoleva otsuse punkt 49).

38. Erastamisseaduse § 12 lg 1 sätestab: "Erastamise korraldamise aluseks on riigi- või

munitsipaalvara erastamisprogramm, mis koostatakse vähemalt üks kord aastas ja avaldatakse Riigi

Teatajas. Kuna erastamisprogramm on õigusakt, siis tuleb eeldada, et programmi lülitatud nõuetel on

õiguslik iseloom, et nad pole pelgalt poliitilised proklamatsioonid. Strateegilise investori nõudele

ongi võimalik anda õiguslikule kontrollile alluv sisu."

Strateegilise investori määratlust aga Vabariigi Valitsus ei andnud.

39. Eesti Raudtee erastamist asus korraldama Eesti Erastamisagentuur. Riigikohtus strateegilise

investori üle peetava vaidluse seisukohalt on tähtsad EEAN peadirektori 31. augusti 2000. a

käskkirjaga nr 344 kinnitatud "Eelläbirääkimistega pakkumise teise etapi pakkumise kutse

dokumendid" (Kutse dokumendid). See on keeruka struktuuriga mahukas akt.

40. Kutse dokumentide p 2.5 käsitles strateegilist investorit.

Selles punktis märgiti: "Pakkuja peab arvestama, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a

korraldusega nr. 13-k kinnitatud "Riigivara erastamisprogramm 2000. aastaks" p-le 5.1. kavatseb

EEA erastada 66 % Seltsi aktsiad strateegilisele investorile."

Strateegilist investorit määratleti punktis 2.5 järgmiselt: "Strateegilise investorina käsitleb EEA

juriidilist isikut, kellel on laialdane kogemus raudteeinfrastruktuuri majandamisel ja

raudteekaubavedude korraldamisel, kes omab piisavat finantsvõimsust esitatud pakkumiste

elluviimiseks ning kes on otseselt seotud esitatud pakkumisega."

Hindamise kohta märgiti punktis 2.5: "EEAN otsustab Lõplike pakkumiste hindamisel omal

äranägemisel, kas pakkuja on tõendanud strateegilise investori olemasolu pakkumises vastavalt

käesolevas punktis nimetatud kriteeriumitele ja pakkumise otsese siduvuse strateegilisele investorile."

Veel märgiti samas punktis: "EEAN arvestab seoses strateegilise investoriga esitatud informatsiooni

ja tõendeid kui olulist osa pakkuja poolt esitatud Äriplaanist ning Tehnilisest ja finantsplaanist."

41. Kuna Vabariigi Valitsus jättis Eesti Raudtee erastamiseks õiguslikku tähendust omava

strateegilise investori mõiste määratlemata, siis pidi Eesti Raudtee erastamiseks seda mõistet

paratamatult määratlema Eesti Erastamisagentuur. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1998. a määrusega

nr 155 kinnitatud Erastamisagentuuri põhimääruse punkti 27 alapunkti 6 kohaselt oli EEAN

ainupädevuses "erastamise õigustatud subjektidele erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud

lisanõuete esitamine". Sellises olukorras pidanuks strateegilise investori määratluse tõepoolest andma

EEAN. Arutelud selle üle, kas strateegilise investori definitsiooni andmiseks oli pädev EEAN või

agentuuri peadirektor, on aga käesolevas vaidluses juba viljatud, sest peadirektori käskkirjaga

kinnitatud Kutse dokumentide punktis 2.5 antud strateegilise investori määratlust on EEAN oma

vaidlustatud otsuses aktsepteerinud, viidates muu hulgas ka Kutse dokumentide sellele punktile (vt

käesoleva otsusepunkt 28).

Kolleegium on seisukohal, et Kutse dokumentides antud strateegilise investori määratlus pole

vastuolus ka tavaarusaamaga sõnaühendist "strateegiline investor".

42. Halduskohus nõustus RER AS-ga selles, "et strateegilise investori nõue esitatavas pakkumises oli

esitatud erastamise algetapist ning pidi säiluma kuni 20.11.2000" (halduskohtu otsuse motivatsiooni

II osa punkt 2.1). Halduskohus jõudis seisukohale, et strateegilise investori nõue oli püstitatud

pakkumise lisatingimusena ES § 21 lg 2 tähenduses äriplaani osana. Äriplaan oli EEAN poolt

kehtestatud lisatingimus ES § 21 lg 2 tähenduses. Äriplaani nõue oli esitatud lisatingimusena, kuigi

sellist tingimust ei näe ES § 21 lg 2 otsesõnu ette (halduskohtu otsuse motivatsiooni II osa p 2.3).

Otsuse motivatsiooni II osa punktis 2.4 järeldas halduskohus, et strateegilise investori nõue oli läbiv

nõue ning kuulus täitmisele ja hindamisele.

Ringkonnakohus soostus halduskohtu seisukohaga. Ringkonnakohus on seisukohal: "Käesoleval

juhul nähtub erastamisprogrammist, Kutse dokumentide eelpool nimetatud punktidest ja EEA

Nõukogu koosolekute protokollidest, et strateegilise investori nõue oli kehtestatud lisatingimusena

ES § 21 lg 2 mõttes; mitte küll eraldi punktina, vaid kui oluline osa äri- ning tehnilisest ja

finantsplaanist" (ringkonnakohtu toimiku leht 124).

43. Ka EEAN on vaidlustatud otsuses käsitlenud strateegilise investori nõuet erastamise

lisatingimusena. Selles otsuses viitab EEAN muuhulgas ka kutse dokumentide punktidele 2.5, 4.2 ja

4.3 ning ES §-le 21 lg 8 ja märgitakse: "arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka ostuhinda".

Kutse dokumentide punktis 2.5 käsitatakse strateegilist investorit ning antakse strateegilise investori

määratlus. Punkti 4.2 esimeses lõigus sätestatakse: "Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga

pakkuja hiljemalt Lõplikuks Tähtpäevaks kirjalikult Lõpliku pakkumise Aktsiate ostuhinna ja kõigi

pakkumise teiseks etapiks EEA Nõukogu poolt kehtestatud erastamise lisatingimuste kohta." Punkti

4.3 esimene lõik sätestab: "Lõplike pakkumiste hindamisel ja parima pakkumise kindlaksmääramisel

arvestab EEA Nõukogu Lõplikes pakkumistes pakutud Aktsiate ostuhinda ja Lõplikes pakkumistes

tehtud pakkumist eelläbirääkimistega pakkumise teiseks etapiks kehtestatud erastamise lisatingimuste

kohta." Sama punkti teine lõik sätestab: "Kooskõlas Kutse dokumentide punktiga 2.5. arvestab EEA

Nõukogu seoses strateegilise investoriga esitatud informatsiooni ja tõendeid kui olulist osa pakkuja

poolt esitatud Äriplaanist ning Tehnilisest ja finantsplaanist." Kutse dokumentide punkt 2.2 esimene

lõik sätestab: "Vastavalt EEA Nõukogu otsusele on kinnitatud Aktsiate eelläbirääkimistega

pakkumisel erastamise teise etapi lisatingimuseks Äriplaan." Kutse dokumentide punkt 2.3 sätestab:

"Vastavalt EEA Nõukogu otsusele on kinnitatud Aktsiate eelläbirääkimistega pakkumisel erastamise

teise etapi lisatingimuseks Tehniline ja finantsplaan, milles on ära näidatud kasutatav tehnoloogia,

investeeringud ja finantseerimise allikas (s.h. investeeringud raudteeinfrastruktuuri, et suurendada

selle läbilaske- ja konkurentsivõimet." Erastamisseaduse viidatud § 21 lg 8 esimene lause: "Lõplike

pakkumiste hindamisel, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka ostuhinda, määrab erastamise

korraldaja kindlaks parima pakkumise."

Nendest tsitaatidest saab üheselt järeldada, et EEAN pidas strateegilise investori nõuet erastamise

lisatingimuseks.

44. Seda järeldust kinnitab ka Erastamisagentuuri käitumine Eesti Raudtee erastamisel. Erastamise

esimese etapi kutse dokumentides ei esitatud selgesõnaliselt strateegilise investori nõuet. Strateegilise

investori nõue esitati agentuuri poolt esmakordselt peadirektori käskkirjaga kinnitatud teise etapi

kutse dokumentide punktis 2.5. Selline käitumine vastab ES § 21 lg 41 kolmandast lausest tulenevale

erastamise korraldaja õigusele kehtestada erastamise teiseks etapiks uusi lisatingimusi.

Erastamisseaduse § 21 lg 4š kolmas lause sätestab: "Teises etapis osalev pakkuja peab erastamise

korraldaja määratud tähtajaks tegema pakkumise ostuhinna ja erastamise korraldaja poolt teise etapi

jaoks kehtestatud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatise."

45. Kolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtuga selles, et strateegilise investori nõude täitmine

on tuvastatav äriplaani ning tehnilise ja finantsplaani kaudu. Strateegilise investori nõue on aga kutse

dokumentides sõnastatud nii, et selle kõik tingimused ei pruugi olla tuvastatavad nende plaanide

kaudu. Selline on näiteks erastamisprogrammis nõutud kogemus raudteevedude korraldamisel.

46. Kolleegium ei nõustu aga kohtute põhijäreldusega strateegilise investori küsimuses. Kolleegium

pole nõus kohtute seisukohaga, et strateegilise investori nõue oli erastamise lisatingimus. Nimelt

eristas Vabariigi Valitsus õiguslikku tähendust omavas erastamisprogrammis selgelt strateegilise

investori nõuet ja erastamise lisatingimusi.

Sellise selge eristamise korral võib strateegilise investori nõue olla kas ES §-s 3 lg 3 nimetatud

lisanõue erastamise õigustatud subjektile või ES § 12 lg 4 p 5 alusel selliste majandustegevuse

valdkondade kindlaksmääramine, kus erastamise õigustatud subjektide ring on kitsendatud.

47. Erastamisseaduse § 12 lg 4 p 5 järgi sisaldab erastamisprogramm muu hulgas ka

"majandustegevuse valdkonnad, kus erastamise õigustatud subjektide ring on kitsendatud".

2000. aasta riigivara erastamisprogrammi punkt 8 sätestas:

"8. Majandustegevuse valdkonnad, kus erastamise õigustatud subjektide ring on kitsendatud

Konkurentsi ja erapooletuse tagamiseks üldjuhul erastamise õigustatud subjektide ringi mitte piirata.

Nende äriühingute aktsiate või osade erastamisel, mille puhul on vaja arvestada pakkujate senist

tegevust ja usaldusväärsust, rakendada vajadusel kaheetapilist eelläbirääkimistega pakkumist. "

48. Selle sätte teise lausega on Vabariigi Valitsus sisuliselt delegeerinud nimetatud majandustegevuse

valdkondade kindlaksmääramise erastamise korraldajale. Käesoleva vaidluse lahendamisel pole aga

oluline erastamisprogrammi selle sätte kooskõla ES §-ga 12 lg 4 p 5.

49. Analoogiline säte oli ka riigivara 1999. aasta muudetud erastamisprogrammis (punkt 8), mis

puudutas ka AS Eesti Raudtee kuuluvate aktsiaseltside aktsiate erastamist, kuid milles strateegilise

investori mõistet ei kasutatud.

50. Kuna riigivara erastamise 2000. a programmis on Vabariigi Valitsus seadnud selge nõude, et AS

Eesti Raudtee enamusaktsiad tuleb erastada strateegilisele investorile, siis ei saa strateegilise investori

nõue olla hõlmatud sama programmi punktiga 8. Strateegilise investori nõude seadmine ei saa

kolleegiumi arvates olla ES § 12 lg 4 p 5 alusel selliste majandustegevuse valdkondade

kindlaksmääramine, kus erastamise õigustatud subjektide ring on kitsendatud.

Sellest, et erastamisagentuur korraldas kaheetapilise enampakkumise, ei saa järeldada, et agentuur

järgis erastamisprogrammi punkti 8. Erastamisagentuuril enesel oli ES § 21 lg 1 järgi õigus otsustada

selle üle, kas erastamine toimub ühe- või kaheetapilise eelläbirääkimistega pakkumisena.

51. Erastamisseaduse § 3 lg 2 sätestab: "Erastamise korraldajal on õigus esitada erastamise õigustatud

subjektile lisanõudeid, nagu kvalifikatsioon, tegevusala või -koht, kanne äriregistris või muid

lisanõudeid, kui need on ette nähtud käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud erastamisprogrammiga."

52. Strateegilise investori nõue on kolleegiumi jaoks mõistetav üksnes kui ES § 3 lg 3 alusel

erastamisprogrammis ette nähtud lisanõue erastamise õigustatud subjektile. Hõlmas ju strateegilise

investori nõue ka laialdast kogemust raudteeinfrastruktuuri majandamisel, mis kolleegiumi arvates on

käsitatav kvalifikatsioonina ES § 3 lg 3 mõttes.

Erastamisseaduse §-3 lg 3 nimetatud erastamise korraldaja õigust esitada erastamise õigustatud

subjektile lisanõudeid ei saa tõlgendada õigusena jätta ära erastamisprogrammis ette nähtud

lisanõudeid. Seda sätet tuleb tõlgendada nii, et erastamise korraldaja saab kehtestada neid lisanõudeid

ainult siis, kui need on fikseeritud programmis. Vastasel korral muutuks Vabariigi Valitsuse poolt ES

§ 12 lg 2 alusel kehtestatud erastamisprogramm lisanõuete osas mõttetuks.

53. Kolleegium ei nõustu halduskohtuga selles, et strateegilise investori nõue esitatavas pakkumises

oli esitatud erastamise algetapist. Halduskohtu see järeldus on seletatav sellega, et kohus luges

strateegilise investori nõude erastamise lisatingimuseks äriplaani osana. Kolleegiumi arvates tuleneb

strateegilise investori nõude õiguslikust olemusest ja sellele nõudele Kutse dokumentidega esitatud

sisust see, et strateegilise investori nõue tulnuks selgesõnaliselt esitada juba pakkumise esimeseks

etapiks. Erastamisseaduse §-st 21 lg 41 tulenevalt saab erastamise korraldaja teiseks etapiks esitada

vaid uusi lisatingimusi. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt pole enam oluline, et

strateegilise investori nõue esitati selgesõnaliselt alles teise etapi kutse dokumentides.

54. Strateegilise investori nõude kolleegiumipoolne kvalifitseerimine erastamise õigustatud subjektile

esitatud lisanõudena ei muuda oluliselt olukorda, võrreldes sellega, kui seda nõuet käsitati erastamise

lisatingimusena. Nimelt esitati strateegilise investori nõue EEAN poolt selgesõnaliselt alles

pakkumiste teise etapi kutse dokumentides. Vähemalt osa strateegilise investori nõude elementidele

vastavus on tuvastatav äri- ning tehnilise ja finantsplaani kaudu.

55. Erastamisel tuli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud erastamisprogrammis esitatud strateegilise

investori nõudega igal juhul arvestada. Seda seisukohta ei saa kõigutada ka Kutse dokumentides

sätestatu, mille järgi EEAN otsustab parima pakkuja omal äranägemisel. Selline sätestus viitab vaid

juba Erastamisseadusest tulenevale põhimõttele, et erastamise korraldaja on parima pakkuja

hindamisel suveräänne

56. Kolleegium ei nõustu Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt on

arusaamatu ringkonnakohtu väide: "Kolleegium nõustub kohtu järeldusega, et kui

erastamisprogramm ja Kutse dokumendid nägid ette Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamise

õigustatud subjektile, kelle on laialdased kogemused raudteeinfrastruktuuri majandamisel ja

raudteekaubanduse korraldamisel, siis ei saanud parima pakkumise määramisel arvestada ainult

ostuhinda.", samuti väitega et halduskohus pole kunagi tuvastanud ega EEAN esindaja väitnud, nagu

oleks parima pakkumise määramisel arvestatud ainult ostuhinda.

Kolleegiumi arvates on kassaator esitatud tsitaadi otsuse kontekstist kunstlikult välja rebinud. Selline

lause on ringkonnakohtu otsuses tõepoolest olemas (ringkonnakohtu toimiku leht 124). Samas

otsuses leiab aga ringkonnakohus ka järgmist: "Käesoleval juhul vaidlustatud haldusaktist nähtub, et

parima pakkumise otsustas ostuhind ja seda põhjusel, et kõik pakkumised lisatingimuste osas hinnati

võrdväärseteks." (ringkonnakohtu toimiku leht 125). Ringkonnakohtu see järeldus on kolleegiumi

arvates täielikus vastavuses halduskohtu otsuse motivatsiooni II osa punktiga 2.5, milles halduskohus

märgib: "EEAN otsuse sissejuhatavast osast ja II etapi kutse dokumentide p 4.3 nõuetest lähtudes ei

saanud olla määravaks ja asendavaks või samaväärseks väärtuseks pakkumise ostuhind. Kogu

erastamise kontseptsioon ei eeldanud eelistust finantsinvestorile."

Ka kolleegium leiab, et EEAN jaoks oli ostuhind määrava tähtsusega olukorras, kus EEAN ise luges

kõigi pakkumiste lisatingimused võrdväärseteks. EEAN otsust on selles osas refereeritud käesoleva

otsuse III osas.

V

57. Kolleegium ei nõustu Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on

oluliselt rikkunud menetlusnorme ning et otsus ei vasta HKMS §-le 47 lg 3 ja TsMS §-dele 231 lg 4

ja 330 lg 6. Kassaator väidab, et ringkonnakohus jättis vastamata apellatsioonkaebuse V ja IX osale.

Apellatsiooni V osas väideti, et halduskohtu motivatsiooni VI osas (Pakkumiste hindamine) esitas

kohus üldteoreetilise käsitluse pakkumiste hindamisest ja Põhiseadusest tulenevatest üldistest

õiguspõhimõtetest ning neid üldteoreetilisi käsitlusi pole halduskohus sidunud konkreetse kaebuse ja

selles esitatud väidetega, mistõttu jääb arusaamatuks üldteoreetilise käsitluse eesmärk. Kolleegiumi

arvates on halduskohtu otsuse VI osas esitatud arutluskäik käesolevas vaidluses täiesti asjakohane.

Isegi kui halduskohus esitanuks selles osas käesoleva kohtuasjaga mitteseotud üldteoreetilisi

arutelusid, ei saaks see olla kohtuotsuse resolutsiooni tühistamise aluseks. Ka ringkonnakohus,

nõustudes halduskohtu enamuse seisukohtadega, on pidanud neid motiive asjakohasteks ning sellega

sisuliselt vastanud apellatsioonkaebuse nendele väidetele.

EEAN apellatsiooni IX osas väideti, et halduskohtu otsus on oletuslik ega põhine kohtuotsusega

tuvastatud asjaoludele ning asjas kogutud tõenditele. Ringkonnakohus pole apellandi seda väidet

tõepoolest sõnaselgelt analüüsinud. Kuid ringkonnakohus, nõustudes halduskohtu otsuse enamuse

motiividega, on sellega võtnud seisukoha ka apellandi eelnimetatud väite suhtes.

VI

58. Kolleegium ei nõustu Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebuses esitatud väidetega, mis puudutavad

halduskohtunik Karin Kalmiste taandamist.

EEAN esindaja esitas 19. veebruaril 2001. a taotluse halduskohtunik Karin Kalmiste taandamiseks

(halduskohtu toimiku II kd lehed 277-281). Tallinna Halduskohus (koosseisus kohtunikud Kaire

Pikamäe ja Maret Altnurme) jättis 28. veebruari 2001. a määrusega taotluse rahuldamata

(halduskohtu toimiku II kd lehed 401-402). Selle määruse peale esitatud apellatsioonkaebuse jättis

ringkonnakohus käesolevas asjas kasseeritud kohtuotsusega rahuldamata (ringkonnakohtu toimiku

lehed 125-126).

59. Riigikohtu halduskolleegiumi jaoks on halduskohtu määruses ja ringkonnakohtu otsuses esitatud

motiivid, mis puudutavad kohtunik K. Kalmiste taandamise taotlust, veenvad ja kolleegium ei pea

vajalikuks neid pikemalt korrata. Kolleegium kordab vaid seda, et halduskohtunikupoolne

omaalgatuslik asjasse puutuvate tõendite protsessiosaliselt välja nõudmine pole eelotsustuslik

tegevus, vaid halduskohtumenetlusele omasest uurimisprintsiibist johtuv protsessuaalne toiming.

Halduskohtu kohustust nõuda omal algatusel välja tõendeid on rõhutatud näiteks Riigikohtu

halduskolleegiumi 16. detsembri 1994. a määruses haldusajas nr III-3/1-16-94 ja 23. oktoobri 2001. a

otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-01 (RT III 2001, 28, 303).

VII

60. Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. Rahuldada tuleb RER AS

kassatsioonkaebus ning ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega muudeti halduskohtu

otsust ja tühistati halduskohtu poolt EEAN-le tehtud ettekirjutus vaadata asi uuesti läbi. Muuta tuleb

ka ringkonnakohtu ja halduskohtu otsuse motiive. Motiivid, mis puudutavad strateegilist investorit,

tuleb asendada käesoleva otsuse motiividega.

61. Erastamisseaduse § 11 lg 1 esimese ja teise lause (2. mai 2001. a redaktsioonis) järgi lõpetati

riigivara erastamist korraldanud Erastamisagentuuri tegevus 2001. aasta 1. novembril ja sellest

kuupäevast läksid EEAN ülesanded riigivara erastamise korraldamisel Vabariigi Valitsusele. Seega

kuulub algselt EEAN-le suunatud halduskohtu otsus täitmisele Vabariigi Valitsuse poolt.

62. Vabariigi Valitsus peab asja uuel otsustamisel lähtuma sellest, et strateegilise investori nõue on ES

§ 3 lg 3 järgi esitatud lisanõue erastamise õigustatud subjektile.

63. Kolleegium arvab, et pakkumiste uus hindamine on põhimõtteliselt võimalik ka käesoleval ajal.

Kuid pakkumiste uus hindamine ei pruugi RER AS viia soovitud sihile, isegi kui uue hindamise

tulemused erinevad kardinaalselt eelmise tulemustest. Kolleegium peab mõeldavaks näiteks

alljärgnevat asjade edasist käiku.

64. On võimalik, et pakkumiste uuel hindamisel selgub, et ükski pakkujatest ei vastanud strateegilise

investori nõude kõigile või mõnele elemendile. Valitsuse poolt kehtestatud erastamisprogrammis

esitatud strateegilise investori nõude või selle mõne elemendi ärajätmine võib olla küll õigusvastane,

kuid see ei pruugi rikkuda pakkumises osalenute õigusi olukorras, kus strateegiline investor üldse

puudus. Kuna strateegilise investori nõuet ei esitatud selgesõnaliselt pakkumiste esimeses etapis, siis

ei saaks selle nõude ärajätmine uuel hindamisel rikkuda ka pakkumises mitteosalenud isikute

subjektiivseid õigusi.

65. Uue parima pakkuja ja paremuselt teise pakkuja määramisel saab Vabariigi Valitsus lähtuda vaid

pakkumistest, mis olid 13. detsembri 2000. a seisuga. Samas on aga võimalik, et uue otsuse

tegemiseks on osa pakkumise tingimusi, näiteks tähtajalised pangagarantiid ära langenud.

Põhimõtteliselt on võimalik sellises olukorras kardinaalselt uue sisuga erastamisotsuse tegemise

korral anda paremuselt esimesele ja teisele pakkujale mõistlik aeg esitada samasugused

pangagarantiid. Kuid seegi ei pruugi tagada RER AS soovitud tulemust.

66. Uue parima ja paremuselt teise pakkuja kindlaksmääramine ei too automaatselt kaasa erastamist

uuele subjektile ega erastamislepingu kehtetust. Vabariigi Valitsus pole pädev erastama Eesti riigile

mittekuuluvat vara. Erastamine uuele subjektile oleks võimalik alles pärast lepingu kehtetuks

tunnistamist või tühisuse tuvastamist.

67. Uuel parimal pakkujal on võimalus esitada halduskohtule kohustamiskaebus ja taotleda kohtult

ettekirjutust, et Vabariigi Valitsus pöörduks tsiviilõigusliku vaidluse lahendamiseks pädevasse

kohtusse hagiga tunnistada erastamisleping kehtetuks või tuvastada selle tühisus (olenevalt

asjaoludest). Selleks ajaks võib aga parimaks pakkumiseks tunnistatud pakkumine jällegi enam mitte

vastata konkursi tingimustele.

Erastamise tagasitäitmise menetluse alustamisel ei pruugi olla selge, kas tagasitäitmine on õiguslikult

võimalik ja kas pärast erastamise tagasitäitmist on erastatud objekti võimalik erastada

enampakkumisel osalejale, kes pakkumiste uuel hindamisel tunnistati uueks parimaks pakkujaks.

Olukorda võib komplitseerida seegi, kui ilmneb, et EEAN on pärast 13. detsembri 2000. a otsust

vastu võtnud veel otsuseid AS Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamise kohta ja neid pole

vaidlustatud.

68. Võib ilmneda, et erastamise tagasitäitmise kulud on ebaproportsionaalselt suured. Sel juhul saab

kaaluda Riigivastutuse seaduse § 11 lg 2 kohaldamist. Riigivastutuse seaduse § 11 lg 2 sätestab:

"Avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid

abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu

eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei

ületaks oluliselt rahalist hüvitist."

VIII

69. RER AS poolt Riigikohtus kantud õigusabikulud 55 017 krooni ja 10 senti kuuluvad

väljamõistmisele Rahandusministeeriumilt kui Vabariigi Valitsuse esindajalt selles kohtuasjas.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel