3-3-1-36-02 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-36-02

Määruse kuupäev

19. juuni 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Sideameti erikaebus Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2001. a

määruse peale haldusasjas nr 3-617/2001 menetluse

lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ja kohtukulude

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2002. a

määrus haldusasjas nr 2-3/174/02

Menetluse alus Riigikohtus

Sideameti erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Sideameti erikaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2001. a määrus haldusasjas nr 3-617/2001 ja

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2002. a määrus haldusasjas nr 2-

3/174/2002. Saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Starman (kaebuste esitamise ajal Starman Kaabeltelevisiooni AS) esitas Tallinna

Halduskohtule järgmised kaebused:

1) 12. novembril 1999 Sideameti 13. oktoobri 1999. a käskkirja nr 1-3/92 ja selle alusel Tallinna

Kaabeltelevisiooni AS-le väljastatud 10-aastase kehtivusajaga kaabeltelevisioonivõrgu loa

nr CV99001 täielikult seadusevastaseks tunnistamiseks;

2) 8. märtsil 2000 Sideameti 7. veebruari 2000. a käskkirja nr 1-29/22 ja selle alusel Tallinna

Kaabeltelevisiooni AS-le antud kaabeltelevisioonivõrgu kasutusloa nr CK00001 tühistamiseks;

3) 10. märtsil 2000 Sideameti 9. veebruari 2000. a käskkirja nr 1-29/25 ja selle alusel Starman

Kaabeltelevisiooni AS-le antud ajutise tähtajalise kaabeltelevisioonivõrgu loa CA99019

õigusvastaseks tunnistamiseks osas, millega jäeti osaliselt läbi vaatamata ja rahuldamata Starman

Kaabeltelevisooni AS taotlus ning ettekirjutuse tegemiseks (läbivaatamata osas taotluse

läbivaatamiseks ja ajutise tähtajalise kaabeltelevisioonivõrgu loa väljaandmiseks juba väljastatud

loaga hõlmamata piirkonnas);

4) 20. märtsil 2000 Sideameti 18. veebruari 2000. a ettekirjutuse nr 7-4-5/74, millega Starman

Kaabeltelevisiooni AS kohustati lõpetama kaabeltelevisioonivõrgu opereerimine majades, mille osas

luba CA99019 ei kehti, tühistamiseks.

2. Tallinna Halduskohtu 1. augusti 2000. a määrusega liideti kõik ülalnimetatud kaebused ühte

menetlusse.

3. Tuginedes 21. juunil 2001 jõustunud uuele Kaabelleviseadusele andis Sideamet AS-le Starman

13. septembri 2001. a käskkirja nr 1-29/32 alusel kaabellevivõrgu loa nr KL01-3009.

Sideameti 26. oktoobri 2001. a käskkirja nr 1-2967 alusel anti Tallinna Kaabeltelevisiooni AS-le

kaabellevivõrgu luba nr KL01-3091. Selles käskkirjas märgiti, et käskkirja jõustumisest kaotab

kehtivuse Sideameti peadirektori 13. oktoobri 1999. a käskkirjaga nr 1-3/92 Tallinna

Kaabeltelevisiooni AS-le välja antud kaabeltelevisioonivõrgu luba nr CV 99001.

4. 10. oktoobril 2001 esitas AS Starman halduskohtule taotluse lõpetada menetlus haldusasjas

HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel, kuna kõik vaidlustatud haldusaktid on kehtetuks muutunud või kaotanud

oma õigusliku toime ning kaebaja õiguste rikkumine on Sideameti ja Eesti Vabariigi tegevuse

tulemusena kohtumenetluse vältel ära langenud. AS Starman taotles ka kohtukulude väljamõistmist

HKMS § 93 lg 2 alusel.

5. 13. detsembril 2001 rahuldas Tallinna Halduskohus AS Starman taotluse ja lõpetas HKMS § 24

lg 1 p 3 alusel menetluse haldusasjas nr 3-264/2001 ning mõistis Sideametilt kaebaja kasuks välja

kohtukulud summas 254 708 krooni ja 25 senti.

6. 24. detsembril 2001 esitas Sideamet ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu määruse.

7. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis 15. märtsi 2002. a määrusega jõusse

halduskohtu määruse menetluse lõpetamise osas, kuid vähendas kohtukulusid 54 708 krooni 25 sendi

võrra, mistõttu Sideametilt väljamõistetava summa suuruseks jäi 200 000 krooni. Ringkonnakohus

leidis, et halduskohus on menetluse õigesti HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel lõpetanud alljärgnevatel

põhjustel:

a) Sideameti poolt kohtumenetluse ajal kaebuse esitajale ja kolmandale isikule kaabellevivõrgulubade

väljaandmine muutis kehtetuks haldusaktid, mille vaidlustamiseks kaebuse esitaja kohtusse pöördus.

Samuti on välja antud haldusakt, mille andmist kaebaja taotles. Kolmandale isikule välja antud ja

käesolevas asjas vaidlustatud kaabeltelevisioonivõrgu luba ja kaabeltelevisioonivõrgu kasutusluba

kaotasid kehtivuse nende kehtetuks tunnistamisega haldusakti andnud organi poolt. Sideameti

26. oktoobri 2001. a käskkirjas on sõnaselgelt sätestatud, et alates käskkirja jõustumisest kaotab

varasem luba kehtivuse;

b) menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ei ole sõltuvusse seatud sellest, kas vaidlustatud

akt oli andmise ajal õiguspärane või õigusvastane ega sellest, kas haldusakt on tunnistatud kehtetuks

edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt. Kohus lõpetab asjas menetluse, kui kaebaja loeb vaidlustatud

haldusaktide kehtetuks tunnistamisega ja taotletud haldusakti väljaandmisega saavutatuks kohtusse

pöördumise eesmärgi ega taotle asja läbivaatamist vaidlustatud aktide õigusvastasuse tuvastamiseks;

c) käesoleval juhul on Sideamet rahuldanud nõude ilma, et kohus peaks sekkuma avalik-õiguslikku

vaidlusesse sisulise lahendi tegemisega ning kohus ei kontrolli menetluse lõpetamisel, kas

vaidlustatud haldusakt oli selle andmise ajal õiguspärane või mitte;

d) vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile haldusasjas nr 3-3-1-57-01 tuleb halduskohtul

haldusakti täitmise peatamise taotluse läbivaatamisel eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui

vastupidine ei ole ilmselge. Ka juhul, kui vastustaja rahuldab kaebaja nõude kohtumenetluse käigus,

tuleb pigem eeldada kaebuse põhjendatust;

e) Sideamet on vaidlustatud haldusaktid otsesõnu või uute haldusaktidega asendades ise kehtetuks

tunnistanud. Isegi kui vaidlustatud haldusaktide andmise alus langes ära õigusliku olustiku

muutumise tõttu, tuleb kestvalt isiku õigusi piirav haldusakt isiku taotlusel HMS §-st 65 lg 3

tulenevalt kehtetuks tunnistada.

Vaidluse iseloomu, keerukust, kestust ja õigusabi osutamiseks tehtud töö mahtu arvestades ning

silmas pidades, et ühte menetlusse on liidetud neli kaebust, pidas ringkonnakohtu halduskolleegium

õigusabikulu põhjendatud suuruseks 200 000 krooni. Ringkonnakohus leidis, et vastustaja kui

riigiasutuse puhul ei saa lugeda kohaseks küsimuse püstitamist kohtukulude kandmise õiglusest

motiivil, et menetluse lõpetamise asjaolusid pole tinginud vastustaja käitumine, vaid seadusandja

tegevus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. Sideameti erikaebuses Riigikohtule palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta

rahuldamata Starman AS taotlus menetluse lõpetamiseks. Erikaebuse esitaja leiab:

a) menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel oli ebaõige. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu

väitega, et nimetatud sätte kohaldamisel pole oluline, millistel põhjustel kaevatav haldusakt kehtetuks

tunnistati või välja andmata akt välja anti. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole alati eraõiguslikule

isikule õiguse andmine, vaid konkreetse vaidluse õige ja õiglane lahendamine. Ka

halduskohtumenetluses kehtib poolte võrdsuse põhimõte ja tuleb arvestada ka haldusorgani huve ja

õigusi, samuti seda, et haldusorganid tegutsevad maksumaksja vahendite arvel. Nõrgema poole kaitse

on tagatud vastavate Halduskohtumenetluse seadustiku sätetega (HKMS §-d 16 lg 2 ja 121);

b) HKMS § 24 lg 1 sätestatud menetluse lõpetamise aluseid tõlgendades tuleb arvestada poolte

õiguste ja kohustuste tasakaalustatust. HKMS §-s 24 lg 1 p 3 sätestatu käsitleb olukorda, kus

haldusorgan oma tegevusega kinnitab, et kaebus tema poolt antud akti peale oli põhjendatud, st

vastustaja omaksvõtuga;

c) kohtukulude väljamõistmine HKMS § 93 lg 2 alusel on põhjendatud vaid siis, kui haldusorgan ise

vabatahtlikult täidab kaebuse esitaja nõuded. Käesoleval juhul puudus Sideametil võimalus teisiti

käituda, kuna haldusorgan pidi järgima Kaabelleviseaduse muudetud regulatsiooni. Uute lubade

väljaandmist ei tinginud AS Starman kaebustes esitatud väited, vaid seadusandja poliitiline tahe.

Sellises olukorras kaebaja kasuks kohtukulude väljamõistmine on vastustaja jaoks sisuliselt käsitletav

sanktsioonina;

d) kuna käesoleval juhul ei ole tegemist menetluse lõpetamise alusega HKMS § 24 lg 1 p 3 mõttes,

saaks kohtukulusid kaebuse esitaja kasuks välja mõista vaid siis, kui asi vaadatakse sisuliselt läbi ja

tuvastatakse aktide õigusvastasus. Kaebaja pole asja sisulist läbivaatamist taotlenud;

e) nõustuda ei saa seisukohaga, et kaebuse põhjendatust tuleb eeldada ka menetluse lõpetamise

otsustamisel. Kuni vastupidine ei ole ilmne, tuleb eeldada haldusorgani poolt antud haldusaktide ja

tema tegevuse seaduslikkust;

f) Sideamet ei ole tunnistanud kehtetuks kõiki vaidlustatud haldusakte ega välja andnud taotletud

haldusakti. Lubade aluseks olnud käskkirju ega vaidlustatud ettekirjutust pole kehtetuks tunnistatud.

Need aktid võivad olla küll oma kehtivuse kaotanud HMS §-s 61 lg 2 loetletud muudel alustel, kuid

HKMS § 24 lg 1 p 3 on kohaldatav vaid aktide kehtetuks tunnistamise korral. Menetluse lõpetamine

sel alusel oli käesoleval juhtumil põhjendamatu.

9. AS Starman kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et menetlus on õigesti HKMS § 24 lg 1 p 3

alusel lõpetatud. Selle sätte eesmärk on tagada menetluse otstarbekus - vältida kohtuasja edasist

menetlust olukorras, kus avalik võim on kohtumenetluse kestel kaebajast mitteolenevalt oma

tegevusega kõrvaldanud kaebaja õiguste rikkumise. Erinevalt TsMS § 62 lg 2 regulatsioonist on

seadusandja HKMS §-s 24 lg 1 p 3 kasutanud umbisikulist tegumoodi, sidumata viidatud tagajärgi

konkreetselt ja kitsalt protsessis oleva vastaspoole tegevusega. Kohus ei tea ega peagi teadma,

millistel põhjustel on kaevatav haldusakt menetluse käigus oma kehtivuse kaotanud. HKMS § 24 lg 1

p 3 kohaldamisel puudub õiguslik seos haldusorgani omaksvõtuga, sel alusel menetluse lõpetamisel

ei hinnata akti õiguspärasust ega halduskaebuse põhjendatust, kuid selles sättes nimetatud asjaolude

esinemine pigem viitab, et kaevatavad haldusaktid olid kaebaja õigusi rikkuvad või piiravad. HKMS

kohaldamine ainult juhtudel kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud või välja antud

haldusorgani tegevuse tõttu ja tema tahtest sõltuvatel asjaoludel, ei ole kooskõlas sätte eesmärgiga.

Selline lähenemine sunnib kohtuvaidlust jätkama, suurendab kohtukulusid ja põhjustab riigi poolt

finantseeritava kohtusüsteemi tarbetut koormamist. Käesoleval juhul esinesid alused HKMS § 24 lg 1

p 3 kohaldamiseks. Ükski AS Starman poolt vaidlustatud haldusakt ei kehti enam ning akt, mille

väljaandmist taotleti, on välja antud. HKMS § 24 lg 1 p 3 kohaldamiseks ei ole põhjendatud

vahetegu, millisel viisil on haldusakt oma õigusliku toime kaotanud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. HKMS §-s 24 lg 1 loetletakse menetluse lõpetamise alused. Menetluse lõpetamise alustena

eristatakse kaebusest loobumist (HKMS § 24 lg 1 p 2) ja HKMS §-s 24 lg 1 p 3 sätestatud olukorda.

HKMS § 24 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt

on kehtetuks tunnistatud või välja andmata jäetud haldusakt välja antud või peatatud haldusakt

täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja

läbivaatamist. Vastavalt HKMS §-le 24 lg 1 p 2 lõpetatakse menetlus, kui kaebuse või protesti esitaja

loobub kaebusest või protestist ja kohus võtab loobumise vastu.

Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatakse kohtukulude jagamine erinevalt, olenevalt sellest,

millisel alusel menetlus lõpetatakse. HKMS § 93 lg 2 näeb ette, et kui kohus lõpetab menetluse sama

seadustiku § 24 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel, mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema

poolt kantud kohtukulud. Kaebusest loobumise korral kannab HKMS § 93 lg 4 kohaselt kohtukulud

kaebuse esitaja, kes kaebusest loobub.

11. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni,

kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuste täitmiseni,

kui seadus ei sätesta teisiti.

HKMS § 24 lg 1 p 3 võimaldab menetluse lõpetada juhul, kui kaevatav või protestitav haldusakt on

kehtetuks tunnistatud. Samas ei ole see säte kohaldatav menetluse lõpetamise alusena, kui haldusakt

kaotab kehtivuse muudel põhjustel, näiteks kehtivusaja lõppemisel, haldusaktiga antud õiguse lõpliku

realiseerimise või kohustuste täitmise tõttu.

12. Menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel kaebusest loobumise korral toimub kaebuse

esitaja algatusel.

HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamine toimub kohtu enda või haldusorgani initsiatiivil.

Kohus võib sel alusel menetluse lõpetada, kui kaebuse või protesti esitaja ei taotle asja läbivaatamist.

Käesoleva haldusasja puhul taotles menetluse lõpetamist sel alusel just kaebaja (AS Starman).

Halduskohtule esitatud taotluses menetluse lõpetamiseks väitis AS Starman, et Eesti Vabariigi ja

Sideameti tegevuse tulemusena on kaebuse esitaja saavutanud nende õiguste taastamise, mille

rikkumise tõttu ta halduskohtusse pöördus.

13. Sideamet ei ole nõustunud menetluse lõpetamisega HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Alates novembrist

1999, mil AS Starman esitas halduskohtule esimese kaebuse Sideameti aktide vaidlustamiseks kuni

asjas menetluse lõpetamiseni detsembris 2001 ei olnud kohtud jõudnud käesolevas asjas vaidlustatud

aktide õiguspärasuse sisulise arutamiseni.

Seega puudub kohtute seisukoht vaidlustatud aktide õiguspärasuse osas. Sideamet ei ole nõustunud

kaebaja väidetega tema poolt antud aktide õigusvastasuse osas ega pidanud vajalikuks tunnistada

vaidlustatud akte sel põhjusel vabatahtlikult kehtetuks. Samuti pole Sideamet tunnistanud AS

Starman 10. märtsil 2000 esitatud kohustamiskaebust, millega kaebaja taotles ettekirjutuse tegemist

tema poolt Sideametile esitatud taotluse läbivaatamata osas läbivaatamiseks ja ajutise tähtajalise

kaabeltelevisioonivõrgu loa väljaandmist talle juba väljastatud loaga hõlmamata piirkonnas.

Erikaebuse esitaja leiab õigesti, et käesoleval juhul ei ole tegemist kaebuste õigeksvõtuga vastustaja

poolt ega olukorraga, kus haldusorgan tunnistas vaidlustatud aktid kehtetuks põhjusel, et tunnistas

nende õigusvastasust. Erikaebuse esitaja seisukoht, et käesoleval vaidluse puhul ei ole tegemist

juhtumiga, mil oleks menetluse lõpetamise alusena kohaldatav HKMS § 24 lg 1 p 3, on põhjendatud.

14. Tallinna Halduskohtu istungil 10. oktoobril 2001 väitis Sideameti esindaja, et sisuliselt on

tegemist kaebusest loobumisega ning menetlus tuleb lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel ja

kohtukulude jagamisel lähtuda HKMS §-st 93 lg 1 ja 4.

Halduskohtu 5. detsembri 2001. a istungil asus Sideameti esindaja seisukohale, et vaidluse õiglaseks

lahendamiseks tuleks asi sisuliselt läbi vaadata ega nõustunud menetluse lõpetamisega.

Kohtud ei ole kaalunud, kas kaebaja initsiatiivi menetluse lõpetamiseks tuleks tõlgendada kaebusest

loobumisena, ega menetluse lõpetamise võimalikkust HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus jättis

tähelepanuta vastustaja vastavad väited.

15. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Sideamet on vaidlustatud haldusaktid otsesõnu või uute

haldusaktidega asendades ise kehtetuks tunnistanud

21. juulil 2001 jõustunud Kaabelleviseadusega kehtestati varasemast oluliselt erinev regulatsioon

kaabellevivõrgu lubade väljastamiseks. Kaabelleviseaduse § 33 lg 1 sätestab, et enne nimetatud

seaduse jõustumist Sideameti poolt väljastatud ajutise tähtajalise loa, kaabeltelevisioonivõrgu loa või

kaabeltelevisioonivõrgu kasutusloa alusel võib kaabellevivõrgu opereerimist jätkata kuni

kaabellevivõrguloa väljastamiseni tingimusel, et kolme kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates

esitab nimetatud loa omanik taotluse kaabellevivõrguloa väljastamiseks. Sideamet väljastab

kaabellevivõrguloa hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Sama paragrahvi teises

lõikes sätestatakse, et kui ajutise tähtajalise loa, kaabeltelevisioonivõrgu loa või

kaabeltelevisioonivõrgu kasutusloa omanik ei esita kolme kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates

taotlust kaabellevivõrguloa väljastamiseks, kaotab ajutine tähtajaline luba, kaabeltelevisioonivõrgu

luba või kaabeltelevisioonivõrgu kasutusluba kehtivuse käesoleva seaduse jõustumisest kolme kuu

möödumisel.

Nimetatud regulatsiooniga seati ajalised piirid seaduse varasema redaktsiooni alusel väljastatud

lubade maksimaalse kehtivusaja suhtes ning nende lubade kehtivus ei saanud enam sõltuda Sideameti

tahtest ega seisukohast varem väljastatud lubade väljaandmise õiguspärasuse osas. Kaabelleviseaduse

uuest redaktsioonist tulenes Sideameti kohustus vaadata läbi seniste lubade omanike taotlused ja

otsustada seaduse uue redaktsiooniga kooskõlas neile uute lubade väljastamine. Selle seadusest

tuleneva kohustuse täitmist ei saanud mõjutada Sideameti seisukoht varasema õigusliku regulatsiooni

alusel välja antud lubade õiguspärasuse suhtes ega nende õiguspärasuse väljaselgitamiseks toimuv

menetlus halduskohtus. Sõltumata Sideameti tegevusest kaotanuksid enne Kaabelleviseaduse uue

redaktsiooni kehtimahakkamist väljastatud load seaduses sätestatud tähtaja saabumisel igal juhul oma

kehtivuse.

16. HKMS §-st 93 lg 2 tulenevalt mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud

kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku paragrahv 24 lõike 1 punktis 3 sätestatud

alusel.

HKMS § 93 lg 2 on kohaldatav vaid situatsioonis, kus menetlus lõpetati HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel

nimetatud sättes sõnaselgelt loetletud alustel. HKMS §-s 24 lg 1 p 3 sätestatud olukordadest erinevalt

peab toimuma kohtukulude väljamõistmine siis, kui haldusakt tunnistatakse kohtumenetluse jooksul

kehtetuks või kaotab kehtivuse muul põhjusel, mitte haldusorgani omaksvõtu korral. HKMS § 93 lg 2

alusel kohtukulude kaebaja kasuks väljamõistmine vastustajalt oleks ebaõiglane juhtudel, kui

menetluse lõpetamise tingis akti kehtetuks tunnistamine või akti kehtivuse kaotamine haldusorgani

tahtest sõltumatutel asjaoludel, sealhulgas seadusandja poolt õigusliku regulatsiooni muutmise korral,

ning kaebaja kaotab huvi asja edasise menetlemise vastu, kuna on saavutanud sõltumata

kohtumenetlusest oma väidetavalt rikutud õiguste taastamise, mille kaitseks ta oli kohtusse

pöördunud.

17. Käesoleva määruse motivatsiooni punktides 10 - 16 esitatud põhjustel tuleb halduskohtu ja

ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi menetluse lõpetamise taotluse läbivaatamiseks

halduskohtule. Halduskohus peab välja selgitama, milles seisneb kaebuse esitaja tahe menetluse

lõpetamise taotlemisel ning protsessiosaliste võrdsuse põhimõttest juhindudes otsustama, kas üldse ja

millisel HKMS §-s 24 lg 1 sätestatud alusel on menetluse lõpetamine võimalik. Sealjuures peab

kohus menetluse lõpetamise taotlust hinnates kindlaks tegema, kas kaebaja tegelik tahe võis seisneda

hoopis kaebusest loobumises.

18. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada kohtuistungi protokolli olulisust

kohtumenetluses. HKMS §-st 20 tulenevalt halduskohtu istung protokollitakse. HKMS § 45 lg 1 p 4

kohaselt on kohtuistungi protokolli puudumine sedavõrd oluline menetlusnormi rikkumine, mille

korral ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja

nõudmistest olenemata ning saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtusse.

Tallinna Halduskohtu 5. detsembri 2001. a istung, kus arutati AS Starman taotlust asjas menetluse

lõpetamiseks, on küll protokollitud, kuid allkirjastatud protokoll ei olnud köidetud kohtutoimikusse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann