3-3-1-37-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-37-02

Otsuse kuupäev

18. juuni 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Tartu Linnavalitsuse kaebus Puhja Vallavalitsuse tegevusetuse

õigusvastaseks tunnistamiseks ja toimingu tegemiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. märtsi 2002. a otsus haldusasjas nr 2-

3-37/2002

Menetluse alus Riigikohtus

Tartu Linnavalitsuse kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tartu Linnavalitsuse kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. märtsi 2002. a otsus haldusasjas nr 2-3-37/2002 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus esitas 8. mail 2000 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Puhja

Vallavalitsuse toiming Tartu koolides õppivate Puhja valla haldusterritooriumil elavate laste

koolituskulude mittemaksmise osas õigusvastaseks, välja mõista Puhja vallalt Tartu linna kasuks selle

õigusvastase toiminguga tekitatud kahju ja kohtukulud. Kaebuse kohaselt taotles Tartu linn Puhja

vallalt koolituskulude tasumist 1999. a aprilli- ja maikuu ning ajavahemiku septembrist detsembrini

eest, kokku summas 90 256 krooni. Tartu Linnavalitsus väitis, et Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

§ 44 lg 5 järgi olid kõik omavalitsusüksused kohustatud osalema kooli tegevuskulude ja

kapitalikulude katmises proportsionaalselt tema haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate

õpilaste arvuga.

2. Tartu Halduskohtu 9. novembri 2001. a kohtuotsusega rahuldati Tartu Linnavalitsuse kaebus,

kohustati Puhja valda tasuma 90 256 krooni Tartu linna koolides õppivate Puhja valla

haldusterritooriumil elavate laste koolituskulude katteks. Halduskohus leidis, et Põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 44 lg 5 redaktsioon, mis kehtis 21. märtsist 1999 kuni

14. juunini 2000, sätestas, et munitsipaalkooli tegevuskulude ja kapitalikulude katmises osalevad

täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate

selles koolis õppivate õpilaste arvuga. See säte tunnistati kehtetuks 14. juunil 2000 ja võeti vastu uus

säte - PGS § 441. Halduskohus märkis, et antud juhul on tõendatud, et Puhja vald ei ole soovinud

koolituskulusid katta, ta pole vastanud Tartu Linnavalitsuse kirjalikele pöördumistele kokkuleppe

saavutamiseks koolituskulude hüvitamise osas ega tundnud huvi ka koolituskulude arvutamise

metoodika vastu. Kohus luges põhjendatuks kaebaja koolituskulude nõude, mis põhineb

Rahandusministri 12. jaanuari 1998. a määrusega nr 2 kinnitatud "Kulude klassifikaatorist

majandusliku sisu järgi".

3. Puhja Vallavalitsus esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus tühistada

halduskohtu otsuse ja teha uus otsus ning jätta Tartu Linnavalitsuse kaebus rahuldamata. Apellant

taotles põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44

lg 5 osas, leides, et see säte oli vastuolus Põhiseaduse §-dega 37 lg 1 ja 2, 154 lg 2 ja 121 lg 4.

4. Tartu Ringkonnakohtu 22. märtsi 2002. a otsusega tühistati halduskohtu otsus ja saadeti asi

uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus rikkus HKMS

§-dest 12 lg 2 p 2, 15 lg 3 ja 16 lg 2 tulenevat uurimispõhimõtet, sest jättis asja menetlemisel välja

selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning välja nõudmata vajalikud tõendid. 21. märtsil 1999

kehtima hakanud PGS § 44 lg 5 kehtestas, et munitsipaalkooli tegevuskulude ja kapitalikulude

katmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende

haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga. Seda sätet tuleb tõlgendada

kooskõlas Põhiseaduse §-dega 10 ja 152 lg 2. Põhiseaduse § 152 lg 2 sätestab, et kohalikule

omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.

Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse

riigieelarvest. Kuivõrd Puhja vald ei olnud oma 1999. a eelarves planeerinud enda territooriumil

elavate laste koolituskulude hüvitamist teistele kohaliku omavalitsuse üksustele, siis oli PGS § 44

lg 5 kehtestamine vallale ootamatu. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et riik oleks pärast 21. märtsi

1999 Puhja vallale eraldanud täiendavaid rahalisi vahendeid PGS §-st 44 lg 5 tuleneva kohustuse

täitmiseks. Seadusandlusega ei olnud sätestatud ka seda, missugustel alustel ja mil viisil pidi kohaliku

omavalitsuse üksus osalema teise kohaliku omavalitsusüksuse munitsipaalkoolide tegevus- ja

kapitalikulude katmises. Riik oli Puhja vallale 1999. aastaks eraldatud raha õppetöö läbiviimiseks

valla munitsipaalkoolides. Ringkonnakohus leidis, et Puhja vald on kohustatud PGS § 44 lg 5

kõnealuse redaktsiooni alusel maksma hüvitist Tartu linnale ulatuses, millises osas Puhja vald säästis

alusetult omi vahendeid Tartu linna arvelt seoses sellega, et tema haldusterritooriumil elavad lapsed

õppisid Tartu linna munitsipaalkoolides. Puhja vald peab hüvitama Tartu linnale üksnes selle

rahasumma, mis jäi tal sihipäraselt kasutamata seoses sellega, et mõned tema haldusterritooriumil

elavad lapsed ei käinud kõnealustel ajaperioodidel Puhja valla munitsipaalkoolides. Halduskohtul on

vaja koguda täiendavaid tõendeid, et teha kindlaks Puhja valla kohustuste ulatus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Tartu Linnavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu

22. märtsi 2002. a kohtuotsuse ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu 9. novembri 2001. a otsus. Kassaator

leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt kohtumenetluse

seaduse sätteid. Kassaator väidab, et Põhiseaduse §-st 37 tulenev vajalikul arvul õppeasutuste

ülalpidamise ja tasuta hariduse andmise kohustus on olemuslikult kohaliku elu küsimus. Tegemist ei

ole kohalikule omavalitsusele pandud riikliku kohustusega Põhiseaduse § 154 lg 2 mõttes. PGS § 44

lg 5 sätestas, et munitsipaalkooli tegevuskulude ja kapitalikulude kandmises osalevad täies ulatuses

kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles koolis

õppivate õpilaste arvuga. Tulenevalt selle sätte sõnastusest ja mõttest tuleb teise omavalitsusüksuse

poolt tasumisele kuuluvate kapitali- ja tegevuskulude maksumuse kindlaksmääramisel lähtuda selle

kooli omaniku poolt kantud kuludest, kus teise omavalitsusüksuse territooriumil elavad lapsed

õpivad. Antud juhtumil on vastava summa saamiseks leitud eraldi iga Tartu kooli õpilasele kooli

kinnitatud eelarvest kuluv keskmine summa ja see on korrutatud vastavas koolis käivate Puhja valla

laste arvuga, kusjuures nimetatud summasse ei ole arvestatud kapitalikulusid. Ringkonnakohtu

järelduse kohaselt tuleks välja arvutada summa, mida Puhja vald võis säästa näiteks Miina Härma

Gümnaasiumis õppiva valla lapse arvelt, kuid selgusetuks jääb, missuguse Puhja valla kooli kuludega

(eelarvega) tuleb seda võrrelda. Kui aga teise valla laps õpib Tartu linna gümnaasiumis, kuid vallas

on ainult põhikool, siis puuduvad võrreldavad kulud üldse. Kassaator leiab, et ringkonnakohus rikkus

HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 231 lg 4 sellega, et ei pööranud tähelepanu Tartu Linnavalitsuse vastuses

apellatsioonkaebusele esitatud väidetele Puhja valla soovimatuse kohta vaidlusaluseid kulusid kanda.

Ringkonnakohus pole analüüsinud Tartu Linnavalitsuse poolt esitatud tõendeid, s.h õpilaskoha

maksumuse tabelit. Kassaator märgib, et ringkonnakohtu otsuse põhjendustes peaks Põhiseaduse

§ 152 lg 2 asemel ilmselt olema § 154.

6. Puhja Vallavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohus

kohaldas PGS § 44 lg 5 õigesti ja kooskõlas PS §-dega 10 ja 154 lg 2.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Halduskolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et ringkonnakohus kohaldas antud haldusasjas

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lg 5 ebaõigesti.

8. Õigesti märgib kassaator, et ringkonnakohus on oma otsuse põhjendavas osas ilmselt ekslikult

märkinud Põhiseaduse § 154 lg 2 asemel § 152 lg 2.

9. Põhiseaduse § 37 kohaselt on igaühel õigus haridusele. Samas paragrahvis sätestatakse, et hariduse

kättesaadavaks tegemiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi.

Ka Haridusseaduse § 4 lg 1 kehtestab, et riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe

võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ette nähtud tingimustel ja korras.

Haridusseaduse § 7 sätestab kohaliku omavalitsuse pädevuse hariduse andmisel. Nimetatud

paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kohustus tagada oma halduspiirkonna

munitsipaalharidusasutuste majanduslik teenindamine ja finantseerimine. Seetõttu on

halduspiirkonnas vajalikul arvul õppeasutuste ülal pidamise ja tasuta hariduse andmise kohustus

eelkõige kohaliku elu küsimus. Kohalik omavalitsus peab õppeasutuse majandamisel ja

finantseerimisel arvestama eelarves oma haldusterritooriumil elavate koolikohustuslike õpilaste

arvuga. Kui koolis on vabu õpilaskohti, ei saa kool keelduda teise omavalitsuse haldusterritooriumil

elava õpilase kooli vastuvõtmisest ega keelata õpilasel valida õppimiseks muu kool, mis asub teisel

haldusterritooriumil.

Iga kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada hariduse saamine ka õpilasele, kes soovib seda

omandada teisele kohalikule omavalitsusele kuuluvas koolis. Tegemist pole kohalikule

omavalitsusele seadusega pandud riikliku kohustusega Põhiseaduse § 154 mõttes, s.t kohustusega,

millega seotud kulud kaetakse ainult riigieelarvest. Seega pole asjakohane ringkonnakohtu otsuses

olev viide Põhiseaduse §-dele 10 ja 154 lg 2.

10. Tartu linna ja Puhja valla vahel ei olnud sõlmitud munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises

osalemise kokkulepet. Tartu Linnavalitsus palus oma kaebuses halduskohtul kohustada Puhja valda

tasuma Tartu linna koolides õppivate Puhja vallas elavate laste koolituskulud 1999. a aprilli ja mai

ning ajavahemiku septembrist detsembrini eest summas 90 256 krooni tol ajal kehtinud PGS § 44 lg 5

alusel.

Nimetatud säte kehtis 21. märtsist 1999 kuni 14. juunini 2000 redaktsioonis: "Munitsipaalkooli

tegevuskulude ja kapitalikulude katmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused

proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga".

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 441 (jõustus 14. juunil 2000) lg 1 sätestab, et munitsipaalkooli

tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles

koolis õppivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga.

Selles haldusasjas kohaldamisele kuulunud PGS § 44 lg 5 kohaselt tuleb teise omavalitsusüksuse

poolt tasumisele kuuluvate kapitali- ja tegevuskulude maksumuse kindlaks määramisel lähtuda selle

kooli omaniku poolt kantud kuludest, kus teise omavalitsusüksuse territooriumil elavad lapsed

õppisid või õpivad. Puhja valla poolt tasumisele kuuluva summa määramisel tuleb aluseks võtta

õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus Tartu linna munitsipaalkoolides. Seega on ekslik

ringkonnakohtu seisukoht, et Puhja vald on kohustatud "maksma hüvitust Tartu linnale ulatuses,

millises osas Puhja vald säästis alusetult omi vahendeid Tartu linna arvelt seoses sellega, et tema

haldusterritooriumil elavad lapsed õppisid Tartu linna munitsipaalkoolides".

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus andma hinnangu Tartu Linnavalitsuse poolt kohtule

esitatud tõenditele ja kindlaks määrama linna munitsipaalkoolides õppivate Puhja valla territooriumil

elavate laste tegeliku koolituskulude suuruse.

11. Ringkonnakohtu otsus tuleb vastavalt HKMS §-le 72 lg 1 p 2 tühistada ja asi saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann