3-1-1-73-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-73-02

Otsuse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 12. juuni 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi A. D. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2002. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-

1/270

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu A. D. kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

21. mai 2002

Istungil osalenud isikud

A. D. kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo ja riigiprokurör Marge Püss

RESOLUTSIOON

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2002. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1/270 A. D.

süüditunnistamises ja karistamises KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 1 järgi tühistada ja teha asjas uus otsus.

2. Õigeks mõista A. D. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 1 järgi tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 12. juunil 2002. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. D. anti KrK § 76 lg 1 järgi kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 9. aprillil 2001. a kella 16.30 paiku, saabudes Soome Vabariigist

lennukiga EV territooriumile Tallinna Lennujaama kaudu, valis kontrollitsooni läbimiseks rohelise koridori, näidates sellega

deklareeritava kauba puudumist. Enne tollikontrolli tsoonist lahkumist pidas tolliinspektor A. D. kinni, suunates ta tolliläbivaatuse

tegemiseks punasesse koridori. Tollitöötaja küsimusele deklareeritava kauba olemasolu kohta vastas A. D. eitavalt. Läbivaatuse käigus

leiti tema pluusi rinnataskust 5602 USA dollarit, mis 9. aprilli 2001. a Eesti Panga päevakursi alusel oli 97 100 krooni.

Selle tegevusega rikkus A. D. Tolliseaduse § 60 lg 2 ja Eesti Panga 18. märtsi 1994. a käskkirja nr 17 p 2 ja Eesti Panga presidendi

13. septembri 2001. a määruse nr 3 p 1, millega kehtestati valuuta üle Eesti tollipiiri toimetamisel selle deklareerimiskohustus alates

summast 80 000 Eesti krooni (Eesti krooni ametliku päevakursi alusel). A. D. toimetas ebaseaduslikult tollikontrollile kuuluvat kaupa

olulises ulatuses üle tollipiiri tollikontrolli eest kõrvale hoides.

2. Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2002. a kohtuotsusega mõisteti A. D. õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu, kuna kohus ei

tuvastanud A. D. tahtlust salakaubaveoks.

3. Linnakohtu õigeksmõistva otsuse vaidlustas Tallinna Prokuratuuri prokurör Kristel Siitam. Apellatsioonprotestis taotleti linnakohtu

otsuse tühistamist, A. D. süüdistunnistamist KrK § 76 järgi ja tema karistamist rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses, s.o 5300 krooni.

Apellant leidis, et kohtualune tegutses vähemalt kaudse tahtlusega ning seetõttu on tema õigeksmõistmine põhjendamatu.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2002. a otsusega linnakohtu otsus tühistati. A. D. tunnistati süüdi KrK § 15

lg 2 ja § 76 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks rahatrahv 100 päevamäära, s.o 5300 krooni.

Ringkonnakohus leidis, et A. D. oli teadlik ning sai aru tollipiiri ületamise protseduuridest, s.h temaga kaasasolnud valuuta

deklareerimiskohutusest. A. D. ei olnud takistusi vajaliku teabe saamiseks, kuid ta ei realiseerinud võimalust saada teavet Eesti Vabariigis

kehtivate tollieeskirjade kohta, mistõttu tuleb ta salakaubaveos süüdi mõista. Kriminaalkolleegium leidis, et kuna kohtualune peeti

salakaubaga kinni tollikontrolli tsoonis enne tollipiiri ületamist, tuleb tema tegu kvalifitseerida salakaubaveo katsena.

5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2002. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja

vandeadvokaat Rein Kiviloo, kes taotleb A. D. õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise

tõttu.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Kassaator leiab, et salakaubavedu on tahtlik kuritegu ning selle toimepanemise viis - tollikontrollist kõrvalehoidumine - eeldab otsest

tahtlust. Käesolevas asjas ei ole tõendatud ka kohtualuse kaudne tahtlus kuritegu toime panna. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu üldse,

millise süü vormi ringkonnakohus A. D. käitumises tuvastas. Apellatsioonprotestis oli väidetud, et kaudse tahtlusega on tegemist juhul,

kui isik suhtub ükskõikselt tollieeskirjade täitmisse. Kaitsja arvates ei vasta selline kaudse tahtluse määratlus KrK § 8 lg-s 3 sätestatule.

Ringkonnakohtu otsusest võib välja lugeda, et A. D. tegevus on hinnatav kuritegeliku hooletusena, kuid see ei saa kaasa tuua

kriminaalvastutust salakaubaveo eest. Olukord, kus formaalsele tollieeskirjade rikkumisele järgneb kriminaalvastutus, on kaitsja arvates

ebaõige. Kaitsja märgib, et kuriteo subjektiivse külje väärast hinnangust tulenevalt on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud

kriminaalseadust.

7. Veel leiab kassaator, et seoses uue Tolliseaduse jõustumisega 19. jaanuaril 1998. a puudus ajavahemikus 19. jaanuarist 1998. a kuni

13. septembrini 2001. a Eestis seaduslikult kehtestatud valuuta tollivormistamise kord.

8. Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuse juurde selles toodud põhjendustel ja taotles kaebuse rahuldamist. Prokurör taotles

kaebuse rahuldamata jätmist ja ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Salakaubavedu on KrK § 76 lg 1 järgi tollikontrollile kuuluva kauba või muu väärtuse olulises ulatuses ebaseaduslik toimetamine üle

tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna või sellest kõrvale hoides või muul pettuslikul viisil. Kuriteo toimepanemise viisidest lähtuvalt saab

salakaubavedu olla toimepandud vaid tahtlikult. A. D. on süüdi tunnistatud salakaubaveo katses, mis tähendab seda, et võimalikuks

tahtluse vormiks saab olla vaid otsene tahtlus. Tahtlus on KrK § 8 lg 2 kohaselt otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse

laadist ja tähendusest ning juhul, kui kriminaalkoodeksi järgi loetakse tegu lõpuleviiduks teatava tagajärje saabumisega, näeb ette selle

tagajärje ja soovib seda. Salakaubaveo lõpule viiduks lugemiseks ei näe seadus ette tagajärje saabumist. Seega seisneb salakaubaveo puhul

otsene tahtlus selles, et isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest. Isik peab tahtma kaupa või muud väärtust

ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetada. Selle eesmärgi saavutamiseks ta varjab kaupa või muud väärtust tollikontrolli eest, või toimetab

kauba või muu väärtuse üle tollipiiri tollikontrollist kõrvale hoides või muul pettuslikul viisil. Teisisõnu - jättes kauba või muu väärtuse

tollikontrollile esitamata, peab isik olema teadlik (ta peab aru saama), et see tegu on ebaseaduslik.

10. A. D. on kogu kriminaalmenetluse kestel kinnitanud, et ta ei teadnud, et raha peab deklareerima, kui seda on üle 80 000 Eesti krooni.

Kui ta oleks seda teadnud, oleks ta seda kindlasti teinud.

On tõsiasi, et reisijad võivad üldjuhul üle Eesti tollipiiri valuutat, sh USA dollareid toimetada ilma tollikontrollile esitamise kohustuseta.

Valuuta tollikontrollile esitamise kohustus tekib alles juhul, kui valuuta kogus on suurem kui 80 000 Eesti krooni Eesti Panga päevakursi

järgi. Selleks, et kvalifitseerida A. D. poolt valuuta üle Eesti tollipiiri toimetamine salakaubaveona, peab olema tõendatud, et ta soovis

valuutat üle tollipiiri toimetada ebaseaduslikult ja sellel eesmärgil jättis taskus olnud valuuta tollikontrollile esitamata. Ehk teisisõnu -

jättes valuuta tollikontrollile esitamata sai ta aru et see tegu on ebaseaduslik.

Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, millise süü vormi on ringkonnakohus A. D. osas tuvastanud. Kohtuotsuses on vaid märgitud: "on

tõendatud, et A. D. oma suva kohaselt ei püüdnud millegagi korvata enda väidetavat teabepuudust tollieeskirjadest ning asetas vastutuse

käitumise tagajärje eest ainuüksi endale". Sellisest sõnastusest nähtub vaid, et ta ei teinud midagi selleks, et tollieeskirju endale selgeks

teha. Seega on ringkonnakohus tuvastanud A. D. käitumise subjektiivse küljena mitte enam kui ettevaatamatuse KrK § 9 mõttes,

täpsustamata, kas tegemist on ettevaatamatusega kergemeelsuse või hooletuse vormis. Kohtuotsusega ei ole tuvastatud, et A. D. jättis

valuuta tollikontrollile esitamata seetõttu, et ta soovis ebaseaduslikult valuutat üle tollipiiri toimetada või et ta sai aru valuuta

tollikontrollile esitamata jätmise ebaseaduslikkusest. Seega on tuvastamata salakaubaveo kuriteokoosseisu obligatoorne tunnus - tahtlus.

Eeltoodud põhjendustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ja seetõttu

kuulub kohtuotsus AKKS § 64 p 2 alusel tühistamisele. Lähtudes AKKS § 63 p-st 3 peab Riigikohtu kriminaalkolleegium võimalikuks

teha käesolevas asjas uue otsuse, mõistes A. D. õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

12. A. D. käitumises kuriteo koosseisu puudumise tõttu ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks käesolevas asjas käsitleda

kassatsioonkaebuses tõstatatud küsimust valuuta tollivormistamise korra seaduslikkusest.

Ott Järvesaar, Lea Kivi, Peeter Vaher