3-1-1-72-02 · Riigikohus

KOHTMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-72-02

Määruse kuupäev

5. juuni 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi V. S. süüdistuses KrK § 155 lg 2 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2002. a määrus kriminaalasjas nr II-1-144/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. S. kaitsja Geete Lahi, erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

14. mai 2002

Istungil osalenud isikud

V. S. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

Lähtudes AKKS § 63 p-st 1, § 71 lg-st 2, § 72 lg-st 2 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2002. a määrus V. S. süüdistusasjas KrK § 155 lg 2 p 1 järgi jätta muutmata ja

erikaebus jätta rahuldamata.

2. Mõista V. S. kohtukuluna välja 767.- (seitsesada kuuskümmend seitse) krooni kaitsjatasu kaitsja esinemise eest Riigikohtus.

Kohtumäärus jõustub 6. juunil 2002. a ega ole edasi kaevatav.

Asjaolud ja menetluse käik

1. V. S. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 155 lg 2 p 1 järgi selles, et ta ajavahemikul jaanuar-veebruar 1999. a teostas enda abikaasale X

Rahvuspargi piiranguvööndis kuuluval maaüksusel ebaseaduslikku metsaraiet. Ebaseaduslikult raiuti kokku 342 puud, millega põhjustati

Eesti Vabariigi looduskeskkonnale kahju 150 793.- krooni.

2. Lääne-Viru Maakohtu 4. veebruari 2002. a otsusega mõisteti V. S. talle esitatud süüdistuses õigeks.

Esmalt viitas kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-3-9-00 toodud seisukohale, et ebaseaduslik metsaraie kujutab endast nn

spetsiifilise teokirjeldusega kuriteokoosseisu. Kuriteo täideviimine on võimalik vaid kindla dispositsioonis kirjeldatud või sealt tuletatava

teoga, mis ebaseadusliku metsaraie puhul on metsa raiumine, st kasvavate puude mahavõtmine. Kohtuliku uurimise käigus leidis aga

tõendamist, et tegelikkuses raiusid metsa O. K. ja K. A. Nende V. S. poolt palgatud raietööliste tegevusele ei ole aga kohtueelne menetleja

õiguslikku hinnangut andnud. Juhindudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-83-01 toodud seisukohtadest leidis maakohus,

et V. S. ei saa süüdi tunnistada ka ebaseadusliku metsaraie vahendlikus täideviimises. Nimelt peab nii süüdistuses kui ka süüdimõistvas

kohtuotsuses olema näidatud, milles seisnes süüteo täideviimise vahendlikkus. Kohtualusele esitatud süüdistusest ei nähtunud aga tema

poolt toimepandud konkreetne tegu, mis oleks hinnatav kuriteona. Maakohus leidis, et tal endal ei ole võimalik V. S. esitatud

ebakonkreetset süüdistust konkretiseerida sest see rikuks kohtualuse kaitseõigust.

Samuti leidis maakohus, et Metsaseaduse sõnastuse "raiutakse metsa kohas, kus raie on keelatud" all tuleb mõista juhtu, mil keelatud on

kõik raieliigid ning keskkonnale kahju tekitamise alusena ei saa vaadelda raie teostamist keelatud viisil. Antud maaüksusel oli lubatud aga

turberaie, mistõttu puuduski kohtu hinnangul V. S. käitumises kuriteokoosseis.

3. Maakohtu otsuse peale esitas prokurör Ain Tali apellatsioonprotesti, milles taotleti õigeksmõistva otsuse tühistamist ja uue, süüdimõistva

otsuse tegemist.

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2002. a määrusega tühistati maakohtu otsus kriminaalmenetluse seaduse olulise

rikkumise tõttu. Kriminaalasi saadeti Lääne-Viru Maakohtule uueks arutamiseks alates kohtu alla andmise staadiumist. Apellatsioonprotest

rahuldati osaliselt.

Kriminaalkolleegium märkis, et vastavalt KrMK §-le 19 on kohus, prokurör ja uurija kohustatud tarvitusele võtma kõik seaduses ettenähtud

abinõud kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks. KrMK § 189 p 2 kohaselt peab kohtunik süüdistatava

kohtu alla andmisel otsustama, kas kõik isikud, keda oli alust kriminaalvastutusele võtta, on vastutusele võetud.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei analüüsinud maakohus tunnistajate O. K. ja K. A. ütlusi. Antud ütlustest nähtus nimelt, et O. K. ja K. A.

teostasid teadvalt lageraiet kohas, kus see ei olnud lubatud. Määruses viidati seejuures samuti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele

nr 3-1-3-9-00, kus sarnases kohtuasjas mõisteti süüdi tegelikult ebaseaduslikku metsaraiet teostanud isikud. Kriminaalkolleegiumi arvates

oli seega tegemist KrMK § 189 p 2 nõude rikkumisega.

Kriminaalkolleegium asus seejuures seisukohale, et ta ei võta sisulist seisukohta V. S. süü või selle puudumise osas enne, kui on võetud

motiveeritud seisukoht O. K. ja K. A. suhtes nende ütluste alusel.

Menetlus Riigikohtus

5. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määruse peale esitas erikaebuse V. S. kaitsja Geete Lahi, kes palub tühistada määrus

tervikuna ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

5.1 Kaebuses väidetakse esmalt, et maakohus järgis kõiki KrMK-s sätestatud nõudeid ning on kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja

objektiivse uurimise tulemusena teinud täiesti seadusliku ja põhjendatud õigeksmõistva otsuse. Seega on väär kriminaalkolleegiumi väide

kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise kohta.

5.2 Teisalt leitakse kaebuses, et kriminaalkolleegiumi poolt viidatud tunnistajate O. K. ja K. A. ütlused kinnitasid sisuliselt V. S. süü

puudumist temale esitatud süüdistuses. Kui nende tunnistajate tegevusele on ka kriminaalõiguslik hinnang andmata, siis on võimalik vaid

selles osas saata materjalid täiendavaks kontrollimiseks.

5.3 Kaebuses asutakse sisuliselt seisukohale, et rikutud on kohtualuse õigust erapooletule õigusemõistmisele. Nimelt toimub kriminaalasja

arutamine kohtus ainult kohtu alla antud süüdistatavate suhtes ja ainult nendes kuritegudes, milles nad on kohtu alla antud. Samuti pole

kehtiva seaduse kohaselt kohtul õigust süüdistust koostada ega esitada, välja arvatud erasüüdistusasjades. Vastavalt KrMK-le kuulub

süüdistuse koostamine ja esitamine uurija või prokuröri pädevusse ning kohtule jääb õigus vaid otsustada, kas anda isik esitatud süüdistuse

järgi kohtu alla või mitte. Lähtudes KrMK §-st 185 on süüdistatav V. S. aga kohtu alla antud. Ise süüdistust koostama hakates on kohus aga

asunud täitma prokuröri rolli.

6. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja erikaebuses sisalduvat taotlust. Prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist

põhjendusega, et puid faktiliselt langetanud isikute - O. K. ja K. A. tegevus on olnud V. S. tegevusega niivõrd lahutamatult seotud, et

nende kahe isiku võimalikku süüküsimust ei saaks lahendada lahus V. S. süüküsimusest.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei ole erikaebus põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud kohtulahendis on Viru

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium põhjendatult sedastanud, et V. S. kohtu alla andmise küsimuse otsustamisel (tl 127) ei arvestanud

Lääne-Viru Maakohtu kohtunik kohtupraktikas ebaseadusliku metsaraie asjades väljakujunenud seisukohti ja ei järginud KrMK § 189 p-s 2

sätestatut. Kuigi Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2002. a määruses ei osundata AKKS § 33 lg-le 2 ja § 39 lg-le 4, on

selles määruses sisuliselt piisavalt põhjendatud, miks KrMK § 189 p-s 2 sätestatu rikkumine takistas kriminaalasja igakülgset, täielikku ja

objektiivset uurimist ning miks seda rikkumist ei olnud võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Peeter Vaher