3-2-1-19-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-19-02 Otsuse kuupäev Tartu, 23. mai 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi AS SLH hagi Lehar Solmani vastu töölepingu lõpetamise õiguse tunnustamiseks ja kinnipeetud hüvitise väljamõistmiseks ning Lehar Solmani vastuhagi AS SLH vastu puhkusekompensatsiooni, saamata jäänud töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise eest. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-430/2001 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lehar Solmani kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 24. aprill 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. oktoobri 2001. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 3. Tagastada Lehar Solmanile 6. novembril 2001. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. L. Solman töötas alates 8. juunist 2000. a AS-s SLH puiduümbertöötlejana katseajaga kuni 8. oktoobrini 2000. a. Tööleping lõpetati temaga 8. oktoobril 2000. a TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Töövaidluskomisjoni 13. novembri 2000. a otsusega tunnistati töösuhte lõpetamine ebaseaduslikuks ja AS-lt SLH mõisteti L. Solmani kasuks välja TLS § 117 lg 2 alusel kuue kuu keskmine töötasu. Kohtule esitatud hagis palus AS SLH tunnustada tema õigust lõpetada tööleping kostjaga TLS § 86 p 5 alusel ning mõista kostjalt välja saadud hüvitis 11 554 krooni 20 senti. 2. L. Solmani esitas vastuhagi puhkusekompensatsiooni, saamata jäänud töötasu ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamiseks. 3. Põlva Maakohtu 25. mai 2001. a otsusega AS SLH hagi rahuldati. L. Solmani vastuhagi rahuldati osaliselt. Kohus tunnustas AS SLH õigust lõpetada tööleping L. Solmaniga 8. oktoobril 2000. a TLS § 86 p 5 alusel, mõistis L. Solmanilt AS SLH kasuks välja alusetult väljamakstud hüvitise 11 554 krooni 20 senti ja kohtukulu 1 100 krooni. AS-lt SLH mõisteti L. Solmani kasuks välja 1 343 krooni 55 senti tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest ja õigusabi kulude katteks 67 krooni 20 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt esitas AS SLH hagi õigeaegselt. Pooled said töövaidluskomisjoni otsuse kätte 15. novembril 2000. a. Töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse pöördumise ühekuuline tähtaeg algas ITLS § 24 kohaselt 16. novembril 2000. a ja lõppes TsÜS § 106 lg 7 järgi 18. detsembril 2000. a. AS SLH postitas hagiavalduse 18. detsembril 2000. a. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 4. Tartu Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2001. a otsusega muudeti maakohtu otsust tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest väljamõistetud hüvitise osas ning mõisteti AS-lt SLH L. Solmani

kasuks välja 1 553 krooni 10 senti. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et AS SLH esitas hagi kohtusse õigeaegselt ning aegumine ei kuulu kohaldamisele. AS SLH sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 15. novembril 2000. a. Vastavalt ITLS §-le 24 lg 1 töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. TsÜS § 105 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Hagi esitamise tähtaeg algas 16. novembril 2000. a ja hagiavalduse esitamise tähtpäevaks oli 16. detsember 2000. a. Kuna 16. detsember 2000. a oli puhkepäev, siis saabus tähtpäev TsÜS § 106 lg 7 kohaselt 18. detsembril 2000. a. AS SLH andis hagiavalduse sideasutusele edastamiseks üle 18. detsembril 2000. a, s. o tähtaegselt. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 5. Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega rahuldati AS SLH hagi ja kostjalt mõisteti välja 11 554 krooni 20 senti ja 1100 krooni kohtukulude katteks ning teha uus otsus, millega jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kohtukulu 3 500 krooni. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Ringkonnakohus juhindus tähtaja arvutamisel tsiviilseadustiku üldosa seadusest, mis ei ole tööõiguse üldosana kohaldatav. Lähtuda tuleks individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest. Hagemisõigus tekkis 15. novembril 2000. a. ITLS § 7 kohaselt lõpevad töösuhtes kuudes arvutatavad tähtajad viimase kuu vastaval päeval, käeoleval juhul 15. detsembril 2000. a. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. 7. Kohtud on tuvastanud, et AS SLH sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 15. novembril 2000. a. Vastavalt ITLS §-le 24 lg 1 võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maavõi linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast ning sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus. Seega määrab seadus hagi aegumise tähtajaks ühe kuu. ITLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. ITLS § 7 lg 2 kohaselt lõpevad aastates, kuudes või nädalates arvutatavad tähtajad töösuhetes viimase aasta, kuu või nädala vastaval päeval. Selleks vastavaks päevaks on aastates, kuudes või nädalates arvutatava tähtaja puhul sündmuse toimumise päev, millega seotakse tähtaja algus. Seega oli järgmise kuu vastavaks päevaks 15. detsember 2000. a. Samale seisukohale tähtaegade arvutamise osas asuti Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. septembri 1998. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-98 (RT III 1998, 25, 250). Kolleegium juhib tähelepanu, et kuigi tähtaegade arvutamisel töösuhetes kohaldatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seadust, on samasugune tähtaegade arvutamise kord sätestatud ka

tsiviilseadustiku üldosa seaduses. J. Odar, H. Jõks, A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa, J. Luik