3-1-1-55-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-55-02

Otsuse kuupäev

20. mai 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi Anatoli Kanašenkovi süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 3, 4, 41 ja § 2101 lg 2 p 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. jaanuari 2002. a otsus kriminaalasjas nr II-1-46/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anatoli Kanašenkov, kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

16. aprill 2002. a

Istungil osalenud isikud

Anatoli Kanašenkovi kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss

RESOLUTSIOON

1. Kassatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. jaanuari 2002. a kohtuotsus Anatoli Kanašenkovi süüdistuses KrK § 141

lg 2 p-de 3, 4, 41 ja § 2101 lg 2 p 3 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.

3. Välja mõista Anatoli Kanašenkovilt kohtukulu kaitsjatasu näol 1687 krooni ja 40 senti riigieelarve tuludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida-Viru Maakohtu 27. novembri 2001. a otsusega tunnistati A. Kanašenkov süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 3, 4, 41 ja § 2101 lg 2 p 3 järgi ning

talle mõisteti karistuseks vastavalt kuus aastat ja üks aasta vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuus aastat

vabadusekaotust.

KrK § 141 lg 2 p-de 3, 4, 41 järgi tunnistati A. Kanašenkov süüdi selles, et ta 21. märtsi 2000. a öösel tungis välisukse aknaklaasi

väljasurumise teel Sillamäel asuvasse kauplusesse. Kattes näo riideesemega, asetas ta müüja R. K. rinna juurde noa ning võttis kassast ja laua

all olevast karbist kokku 1300.- krooni, peale mida lahkus sündmuskohalt.

Kohus leidis, et A. Kanašenkovi süü on leidnud tõendamist ennekõike tema esialgsete ütlustega, kus ta tunnistab üles kirjeldatud kuriteo

toimepanemise. Esimesel ülekuulamisel rääkis kohtualune detailselt, et võttis raha mitte ainult kassaaparaadist, vaid ka leti all olnud karbist.

Kannatanu R. K. seevastu vahetult peale kuriteo toimepanemist midagi leti all olnud rahast ei rääkinud. Sellega luges kohus ka ümberlükatuks

kohtualuse väited, et ta võttis kuriteo omaks politseitöötajate survel, sest sellisel juhul olnuks tema ütlused analoogsed kannatanu omadega.

KrK § 2101 lg 2 p 3 järgi tunnistati A. Kanašenkov süüdi narkootilise aine heroiin suures koguses omandamises ja hoidmises.

2. Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse A. Kanašenkov, kes taotles enda õigeksmõistmist KrK § 141 lg 2 p-de 3,4 ja 41

järgi, kuna ta ei ole kuritegu toime pannud. Süüdi tunnistas ta end politseipoolse mõjutamise tulemusena. Juhul kui kohus ei mõista teda

õigeks, taotles A. Kanašenkov kergemat karistust.

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. jaanuari 2002. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata, A. Kanašenkovi

apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium nõustus täielikult maakohtu järeldustega ja ei pidanud vajalikuks neid korrata.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse A. Kanašenkov, paludes otsus tühistada ja saata kriminaalasi täiendavale

eeluurimisele.

4.1 Kassaator kinnitab, et ta ei pannud toime röövimist ja väidab jätkuvalt, et süü võttis ta esialgselt omaks politseitöötajate survel. Lisaks

sellele ei tundnud ka kannatanu temas ära isikut, kes kuriteo toime pani. Kassaator väidab samuti, et tegelikkuses pani kuriteo toime tema vend

Jevgeni Kanašenkov, kes on nõus ka enda süüd tunnistama. Ei kannatanut ega ka tema venda ringkonnakohtu istungile aga ei kutsutud.

5. Riigikohtu istungil taotles kaitsja kohtuotsuse tühistamist osaliselt, so KrK § 141 lg 2 p-de 3,4 ja 41 järgi ning kriminaalasja saatmist uueks

arutamiseks esimese astme kohtule alates kohtu alla andmise staadiumist.

Prokurör taotles ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nenditakse, et ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu järeldustega ja ei korda

neid oma otsuses.

6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus loobus kergekäeliselt kriminaalasja materjalide kontrollimisest, millega rikkus

KrMK § 50 lg-s 1 väljendatud põhimõtet, et tõendite hindamine peab põhinema asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel uurimisel.

Kohtuistungil ei ole kontrollitud, miks kannatanu R. K. loobus oma varasematest ütlustest, mille kohaselt ta tundis A. Kanašenkovis ära

kaupluse röövi toimepanija. Välja selgitamata on see, mis on saanud 28. juunil 2001. a kriminaalasjast eraldatud materjalist (tl 218).

A. Kanašenkov väidab, et tunnistas ennast süüdi kaupluseröövis sellepärast, et teda ja ta perekonda ähvardati (sealjuures kaupluse omaniku

V. P. poolt). Ringkonnakohtu istungil ei kuulatud üle kannatanut, samuti kohtualuse venda Jevgeni Kana"enkovit, kes väidetavalt pani toime

kaupluseröövi.

6.2 Süüdistuses KrK § 2101 lg 2 p 3 järgi tunnistati A. Kanašenkov süüdi 20. märtsil 2000. a heroiini omandamises ja hoidmises. Alates

10. märtsist 2001. a kehtib KrK § 2101 redaktsioonis, kus ei ole koosseisuliste asjaolude nimistus ette nähtud narkootilise aine omandamist ja

hoidmist. Kohtud on oma otsustes jätnud motiveerimata, miks nad ei ole juhindunud kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud seadusesättest.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 2, § 65 lg-st 3 tuleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus

tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule.

Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Peeter Vaher