3-1-1-54-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-54-02

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 16. mai 2002

Kohtukoosseis

Lea Kivi, Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher

Kohtuasi

T. M. haldusõiguserikkumise asi HÕS § 951 lg 3 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2002. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4/14/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. M. esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehveri kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

16. aprill 2002. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. jaanuari 2002. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4/14/2002 jätta

muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Parkimiskontrolör K. N. koostas 29. märtsil 2001. a trahvinõude selle kohta, et sõiduauto Toyota registrimärgiga xxx XXX oli pargitud

tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata. HÕS § 951 lg 3 p 2 alusel määrati rahatrahv 530 krooni. Nõude vaidlustas T. M. esindaja

vandeadvokaadi vanemabi Toomas Laanemaa, kes palus trahvinõue tühistada, haldusõiguserikkumise asjas menetlus lõpetada ja hüvitada

T. M. õigusabikulud.

2. Tallinna Linnakohtu 5. novembri 2001. a otsusega kaebus rahuldati. Trahvinõue tühistati ja haldusõiguserikkumise asjas lõpetati

menetlus. T. M. kasuks mõisteti Tallinna linnalt välja õigusabikulud 11 505 krooni. Linnakohus tuvastas, et T. M. oli parkimise eest

tasunud mobiiltelefoni vahendusel.

3. Tallinna Liikluskorralduskeskuse esindaja vandeadvokaat Aivar Ennoki apellatsioonkaebuses paluti muuta Tallinna Linnakohtu otsust

väljamõistetud kohtukulude osas, mõistes Tallinna linnalt T. M. kasuks välja õigusabikulud, mis ei ületaks 3000 krooni. Kaebuses leiti, et

väljamõistmisele kuulub vaid kohane advokaaditasu. Antud juhul on väljamõistetud advokaaditasu ülemäära suur, sest vaidluse aluseks oli

rahatrahv 510 krooni ja Tallinna Liikluskorralduskeskus ei vaielnud kaebusele vastu.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. jaanuari 2002. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt. Tallinna

Linnakohtu otsus tühistati õigusabikulude väljamõistmise osas ja T. M. kasuks mõisteti Tallinna linnalt välja 3835 krooni.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohus ei ole põhjendanud, kas ja miks on T. M. kasuks väljamõistetud õigusabikulu summas 11 505 kr

kohane. Ringkonnakohus leidis, et õigusabikulude väljamõistmisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus,

üleastumise raskus, vastaspoole tegevus ja muud asjaolud tingisid nii kalli õigusabi tellimise. Et antud juhul oli määratud minimaalne

trahv ja Tallinna Liikluskorralduskeskus kaebusele vastu ei vaielnud, asus ringkonnakohus seisukohale, et trahvimäära ligikaudu 20-

kordselt ületavad õigusabikulud ei ole kohased. Arvestades asja keerukust, mahtu ja vaidluse iseloomu, pidas ringkonnakohus

põhjendatud tasuks 500 krooni tunnis. Lähtudes kohtukulude nimekirjas toodud tundide arvust mõisteti T. M. kasuks välja 3835 krooni.

Seejuures võttis ringkonnakohus arvesse, et liikluskorralduskeskuse esindaja istungile ilmumata jätmine tingis kahel korral esimese astme

kohtuistungi edasilükkamise.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Kassatsioonkaebuse esitas T. M. esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver, kes palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. jaanuari

2002. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta muutmata Tallinna Linnakohtu 5. novembri 2001. a otsus T. M. haldusõiguserikkumise asjas.

5.1 Kassatsioonkaebuse kohaselt ei anna HÕS 3511 lg 1 kohtule õigust otsustada õigusabi osutava esindaja tasumäära üle. Seejuures

viidatakse asjaolule, et advokaadi kvalifikatsioon ei muutu sõltuvalt kohtuasja iseloomust.

5.2 Nii Tallinna Linnakohus kui Tallinna Ringkonnakohus on välja mõistnud õigusabikulud 6,5 töötunni eest. Väär on aga ringkonnakohtu

seisukoht, et liikluskorralduskeskus ei vaielnud kaebusele vastu. Liikluskorralduskeskus taotles asjas tunnistajate ülekuulamist, mida ka

tehti. See ja asjaolu, et ühtekokku toimus Tallinna Linnakohtus viis istungit, kinnitab, et parkimiskontrolöri esindaja ei nõustunud

kaebusega.

5.3 Kassatsioonkaebuses rõhutatakse, et 500-kroonise tunnitasu eest ei ole võimalik saada kvalifitseeritud õigusabi. Lähtudes advokaadi-

ja õigusbüroode nimekirjast, kellel on õigus osutada riigile aastal 2002 õigusteenust, on madalaimaks advokaaditasuks ligikaudu 900

krooni. Tunnitasu 1500 krooni ei ole põhjendamatult suur, vaid vastab keskmisele tasule. Ringkonnakohus ei ole kuidagi põhjendanud

oma seisukohta, et tasu kohaseks suuruseks on 500 kr tunnis.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 3511 lg 1 sätestab: "Kui kohus tunnistas halduskaristuse määramise otsuse ebaseaduslikuks või

kui haldusõiguserikkumise asja menetlus lõpetatakse § 218 1. lõike punktides 1"4 sätestatud alustel ja kui asja arutamisest võttis

haldusvastutusele võetava isiku esindajana osa õigusabi osutav esindaja, võib kohus isiku taotlusel teha määruse õigusabi osutavale

esindajale õigusabi eest makstud tasu temale hüvitamiseks riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

Sellest sättest nähtub, et kohtule on jäetud õigus otsustada - kas mõista või mitte välja mõista õigusabi kulusid. Seetõttu on põhjendatud ka

seisukoht, et kohtutel on ühtlasi õigus määrata, millises ulatuses kuuluvad õigusabi kulud väljamõistmisele.

7. Ekslik on kassaatori arvamus, et advokaadilt, kelle tunnitasu määraks on 500 krooni, pole võimalik saada kvalifitseeritud õigusabi.

Selle väite kummutab fakt, et riik on Eesti Advokatuuri liikmetele õigusabi osutamise eest tsiviil-, haldus- ja haldusõiguserikkumiste

asjades isikutele, kes on vabastatud õigusabi eest tasumisest ning kriminaalasjades isikutele, kellele on määratud kaitsja, kehtestanud

maksimaalseks tunnitasuks 260 krooni (vt justiitsministri 4. aprilli 2001. a määrus nr 23, RTL 2002, 49, 686). Väide, et advokatuuri

liikmed pole võimelised tagama kvalifitseeritud õigusabi nendes asjades ja jätavad esindatavad või kohtualused õigusliku kaitseta, on

põhjendamatu ja kohatu.

8. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 3511 lg 1 alusel on võimalik hüvitada isikule õigusabi eest makstud tasu siis, kui tal on esindaja

vastastikkusel kokkuleppel. Kaebaja on õigustatud kasutama advokaadi abi, ka kõige kõrgema tunnitasumääraga advokaadi abi, kuid

kohtul on õigus ja kohustus otsustada, millisel määral on õigusabi kulude väljamõistmine riigi- või kohaliku eelarvevahenditest mõistlik ja

vajalik. Vastasel juhul kaotaks seaduses sätestatud "kohus võib" mõtte. Kuigi HÕS §-s 3511 ei kasutata mõistet "kohased õigusabikulud"

võib analoogiliselt haldus- ja tsiviilkohtumenetlusega välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Õigusabikulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb aga arvesse võtta vaidluse iseloomu ja keerukust, vastaspoole tegevust ning muid asjaolusid,

mis tulenevad konkreetsest kohtuasjast. Tallinna Ringkonnakohus on seda teinudki ja motiveerinud, miks ta peab antud asjas kohaseks

õigusabi eest väljamõistetavaks summaks 3835 krooni. Riigikohus nõustub nende põhjendustega ja peab vajalikuks lisada, et tegemist on

vähetähtsa haldusõiguserikkumise asjaga, mille lahendamiseks piisas Eesti Mobiiltelefoni klienditeeninduse väljavõttest.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes HÕS § 324 lg 1 p-st 1, §-st 327 ja §-st 328, jätab Riigikohus kassatsioonkaebuse rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Peeter Vaher