3-1-1-62-02 · Riigikohus

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-62-02 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu 15. mai 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi Dmitri Kovalevi jt süüdistus KrK § 101 p-de 2 ja 7 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu kohtuniku Eeva Levina 4. aprilli 2002. a määrus, millega jäeti käiguta D. Kovalevi kaitsja vandeadvokaadi abi Kristel Vedro apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D. Kovalevi kaitsja vandeadvokaadi abi K. Vedro erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 30. aprill 2002 Istungil osalenud isikudD. Kovalevi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON 1. Erikaebus rahuldada. 2. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 4. aprilli 2002. a määrus, millega jäeti käiguta D. Kovalevi kaitsja apellatsioonkaebus, tühistada. 3. Ennistada D. Kovalevi kaitsja esitatud apellatsioonkaebuse tähtaeg. 4. Välja mõista Dmitri Kovalevilt riigieelarve tuludesse 920.40 kr kaitsjatasu katteks. 5. Määrus jõustub 15. mail 2002. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. D. Kovalev tunnistati Lääne-Viru Maakohtu 6. märtsi 2002. a otsusega süüdi KrK § 101 p-de 2 ja 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks vabadusekaotus kaheksa aastat. 2. Kriminaalasja andmetel koostas D. Kovalevi kaitsja vandeadvokaadi abi K. Vedro 18. märtsil 2002. a apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas D. Kovalevi kuriteole antud õigusliku hinnangu. Apellatsioonkaebus registreeriti Lääne-Viru Maakohtus 19. märtsil 2002. a. Vastavalt AKKS § 9 sätetele teatas Lääne-Viru Maakohtu kohtunik M. Allikmäe 19. märtsil 2002. a menetlusosalistele, sh ka K. Vedrole apellatsioonkaebuse saamisest ning tegi menetlusosalistele teatavaks õiguse esitada selle kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid. 3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik E. Levina leidis 4. aprilli 2002. a, et D. Kovalevi kaitsja K. Vedro apellatsioonkaebus on esitatud AKKS §-s 6 sätestatud apellatsioonitähtaja rikkumisega. Maakohtu otsus kuulutati 6. märtsil 2002. a, seega oli apellatsioonkaebuse esitamise või postitamise viimane kuupäev 18. märts 2002. a. Kaitsja esitas apellatsioonkaebuse aga 19. märtsil 2002. a. Tähtaja ennistamise taotlust kohtule esitatud ei ole. Eeltoodut arvestades jättis kohtunik kaitsja apellatsioonkaebuse käiguta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Viru Ringkonnakohtu kohtuniku E. Levina 4. aprilli 2002. a määruse peale esitas D. Kovalevi kaitsja K. Vedro erikaebuse. Kaitsja leiab, et nimetatud määrus on põhjendamata ja vastuolus seadusega.

4.1 Kaebaja märgib, et AKKS § 10 kohaselt jätab kohtunik apellatsioonkaebuse käiguta, kui see ei vasta sama seadustiku § 8 nõuetele. Alles siis kui apellant ei ole kohtu poolt antud tähtajaks apellatsioonkaebuses esitatud puudusi kõrvaldanud, võib kohus apellatsioonkaebuse tagastada läbivaatamatult. Kaitsja leiab, et Lääne-Viru Maakohus tunnistas apellatsioonkaebuse nõuetekohaseks, järelikult ka tähtaegselt esitatuks. Tema arvates rikkus Viru Ringkonnakohus AKKS § 6 lg 4 ja § 13 sätteid, sest ei andnud talle võimalust apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks, sh selle esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks või selle õigeaegse esitamise põhjendamiseks. 4.2 Kaebuse esitaja selgitab, et esitas oma apellatsioonkaebuse Lääne-Viru Maakohtu kantseleisse tähtaegselt, so 18. märtsil 2002. a kella 16.45 paiku, kuid see jäi sel päeval sissetulnud dokumentide nimekirja kandmata. Alternatiivina palub kaitsja Riigikohtul apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Mõjuva põhjusena toob kaitsja esile tema tegevusest või tegevusetusest mitteolenevad asjaolud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Käsitletavas asjas väidab kaebaja, et ta esitas apellatsioonkaebuse tähtaegselt, so 18. märtsil 2002. a. Lääne-Viru Maakohtu kohtunik on 19. märtsil 2002. a teatanud kõigile menetlusosalistele, ka D. Kovalevi kaitsjale K. Vedrole, et viimase poolt on kooskõlas AKKS §-ga 9 esitatud apellatsioonkaebus Lääne-Viru Maakohtu 6. märtsi 2002. a kohtuotsuse peale ja selgitanud menetlusosalistele nende õigust esitada apellatsioonide kohta kuni 1. aprillini 2002. a kirjalikke seletusi ja vastuväiteid. Seega ei leitud K. Vedro apellatsioonkaebuses kohtuniku poolt mingeid puudusi ega vigu ja see edastati teiste kaebustega ringkonnakohtule. Kaebuse esitaja oli kuni ringkonnakohtuniku 4. aprilli 2002. a määruseni teadlik, et ta on esitanud tähtaegselt nõuetekohase apellatsioonkaebuse ja kaebus tuleb ka ringkonnakohtus läbivaatamisele. Riigikohus nõustub erikaebuses väidetuga, et juhul kui ringkonnakohtunik siiski leidis, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes, kuid esimese astme kohus pole sellele tähelepanu pööranud ja on andnud kaebusele edasise käigu, oleks ringkonnakohus pidanud kaitsjat teavitama ja andma talle võimaluse esitada taotlus tähtaja ennistamiseks. 6. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 1995. a otsuses kriminaalasjas nr III-1/1- 19/95 (RT III, 1995, 5, 54) väljendatud seisukohaga, märgib kriminaalkolleegium jätkuvalt, et kui esimese astme kohus võtab apellatsioonkaebuse vastu ja saadab selle edasi ringkonnakohtusse, siis on kaebuse esitamine loetud kohtu poolt tähtaegseks ja sellisena saavad seda mõista ka menetlusosalised. 7. Lähtudes eeltoodust ja menetluse ökonoomsuse põhimõttest ning juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2, § 76 ja § 77 ennistab Riigikohtu kriminaalkolleegium D. Kovalevi kaitsja K. Vedro apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ja saadab süüdistusasja edasiseks menetlemiseks Viru Ringkonnakohtule. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher