3-2-1-49-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-49-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. mai 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Göte David Johanssoni hagi Peeter Tehveri ja Ergo Kindlustuse AS

vastu kahju hüvitamiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. novembri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr II-2/1026/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Göte David Johanssoni kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

15. aprill 2002. a

Istungil osalenud

isikud

G. D. Johanssoni esindaja vandeadvokaat V. Viilol ja Ergo Kindlustuse AS

esindaja vandeadvokaat A. Uritam

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. novembri

2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Göte David Johanssonile OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo

poolt 19. detsembril 2001. a Göte David Johanssoni kaebuselt tasutud

kautsjon 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 15. aprilli 1999. a otsusega, mis jõustus 27. mail 1999. a, mõisteti notar

P. Tehver süüdi ametialases lohakuses KrK § 162 järgi. G. D. Johansson oli samas kriminaalasjas

tsiviilhageja, kelle hagi rahuldamise õigust tunnistati, kuid hagi täpne summa jäeti

kindlakstegemiseks tsiviilkohtumenetluse korras. G. D. Johansson esitas hagi, milles palus TsK

§ 448, KrMK § 269 lg 4 ja § 270 ning notariaadiseaduse (NotS) § 20 lg 1 alusel P. Tehverilt välja

mõista 3 052 752 krooni ning P. Tehveril vahendite puudumise korral kindlustusseaduse (KindlS)

§ 19 , NotS §-de 20 lg 2 ja 21 lg 1 ning TsK § 214 alusel Bico-Leks Kindlustuse AS-lt (endine Leks

Kindlustuse AS, nüüd Ergo Kindlustuse AS) 3 000 000 krooni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Rootsi äriühing Göte David Teko AB 20. juulil 1995. a

nõude loovutamise lepingu, millega viimane loovutas hagejale kõik tulevikus tekkivad nõuded ja

õigused seoses kaupade müügiga AS-le PS & IP. AS PS & IP ostis 22. juulil 1995. a Göte David Teko

AB-lt kaupa 206 063. 80 USA dollarit eest. Ostu-müügilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks

seati hageja kasuks pant Tallinnas Saviliiva tee 11 asuvale elamule. Hooneregistrisse kanti märge

hageja kui pandipidaja kohta. Ostu-müügilepingu p-de 3 ja 4 kohaselt oli hagejal õigus rahuldada

sellest lepingust tulenev nõue tagatise arvel, kui AS PS & IP ei maksa kauba eest 13. oktoobriks

1995. a. Tarnitud kauba eest tasus AS PS & IP 19. detsembril 1995. a ainult 30 329.80 Rootsi krooni

(55 351 krooni). Kostja P. Tehver põhjustas hagejale kahju sellega, et tõestas 20. jaanuaril 1997. a

oma notaribüroos hageja nimelt avalduse, mille alusel kustutati hageja kasuks elamu pantimise märge

hooneregistrist. Selle tulemusena sai võimalikuks elamu võõrandamine AS PS & IP poolt ja nõude

rahuldamine panditud vara arvel muutus võimatuks. AS PS & IP on ettevõtteregistrist kustutatud.

Kahju tekitamise ajal oli kostja tsiviilvastutus kindlustatud Leks Kindlustuse AS-s 3 000 000 krooni

ulatuses ning notari ametikindlustuse lepingut tuleb käsitleda täiendava garantiivastutusena

kindlustusandja suhtes.

2. Kostja P. Tehveri vastuväite kohaselt ei ole kriminaalasjas tehtud otsusel selles tsiviilasjas

prejuditsiaalset jõudu. NotS § 20 lg 2 järgi vastutab notar ettevaatamatuse tõttu tekkinud kahju eest

ulatuses, mis jääb hüvitamata teiste kahju tekitanud isikute poolt. Pandimärke kustutamise avalduse

tõestamine ei ole põhjuslikus seoses nõude täitmisele pööramise võimatusega. Tal oli kehtiv

ametikindlustus.

3. Kostja Bico-Leks Kindlustuse AS väite kohaselt oli nõude esitamise ajal 2. juulil 1999. a

kindlustusleping lõppenud. Poliisi nr 124068 kohaselt oli kindlustushüvitise ülempiiriks 2 000 000

krooni. Tegemist ei ole garantiivastutusega. Varalise kahju suurus on tõendamata.

4. Tallinna Linnakohtu 23. märtsi 2001. a otsusega mõisteti P. Tehverilt hageja kasuks välja 2 600 000

krooni, õigusabikulu 60 000 krooni ning riigituludesse riigilõiv 93 000 krooni; hagi Bico-Leks

Kindlustuse AS vastu jäeti rahuldamata ja hagejalt mõisteti Bico-Leks Kindlustuse AS kasuks välja

kohtukulu 30 036 krooni 65 senti.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Tallinna Ringkonnkohtu 27. mai 1999. a kriminaalkolleegiumi

otsusega tõendatud, et P. Tehver tõestas 20. jaanuaril 1997. a avalduse, mille alusel kustutati

hooneregistris hageja kasuks seatud Tallinnas Saviliiva tee 11 asuva ehitise pantimise märge.

Avalduse tõendamisega hageja tahte vastaselt oli tegemist notari raske ettevaatamatusega NotS § 20

lg 1 mõttes. Selle kohtuotsusega on tõendatud kostja käitumise õigusvastasus ja süü. Pandimärke

kustutamisega sai võimalikuks elamu müük, mille tagajärjel muutus võlgnik AS PS & IP

maksejõuetuks ja pankrotimenetlus lõppes raugemisega. AS PS & IP on kustutatud ettevõtteregistrist.

Notari tegevuse tagajärjel kaotas hageja võimaluse pandieseme müügi teel pandiga tagatud nõude

rahuldamiseks. Seega on tõendatud põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja notari tegevuse

õigusvastasuse vahel. Tekitatud kahju suurus võrdub pandieseme turuväärtusega AÕS § 29 mõttes.

Ostu-müügilepinguga tasumisele kuuluv summa oli hagi esitamise aja seisuga 2 962 684 krooni 54

senti. Eksperthinnangu järgi oli pandieseme väärtus 1995. aastal 2 600 000 krooni. Teised isikud ei

ole hageja kahju hüvitanud ja juriidilise isiku likvideerimise tõttu puudub selleks võimalus.

Notar P. Tehver sõlmis Bico-Leks Kindlustuse AS-ga kindlustuslepingu 1. juulil 1996. a ja tema

tsiviilvastutus oli tagasiulatuvalt kindlustatud 12. oktoobrist 1994. a, leping lõppes 30. juunil 1999. a.

Kindlustustingimuste kohaselt pidi kindlustusvõtja informeerima tema vastu esitatud kahjunõudest

kindlustusandjat kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil ta sai või pidi teada saama esitatud

nõudest, ning selle kohustuse eiramise korral ei ole kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustust.

Tõendamata on kindlustusvõtja teatamiskohustuse täitmine kindlustusperioodi jooksul. Seetõttu ei ole

kindlustusandjal tekkinud kahju hüvitamise kohustust. Põhjendamatu on hageja käsitlus

kindlustusandja vastutusest kui garantiivastutusest. KindlS § 2 kohaselt on kindlustuse eesmärgiks

kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või -hüvitise

väljamaksmise teel seaduses või kindlustuslepingus ettenähtud korras.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2001. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osas, millega

rahuldati hageja nõue P. Tehveri vastu, ja asi saadeti nimetatud osas esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks; Bico-Leks Kindlustuse AS vastu hagi rahuldamata jätmise osas jäeti linnakohtu

otsus muutmata.

Linnakohus leidis õigesti, et kriminaalasjas jõustunud kohtuotsus tõendab P. Tehver poolt

õigusvastase teo toimepanemist, s.o avalduse tõestamist hageja tahte vastaselt, mille tagajärjel

kustutati hooneregistrist Saviliiva tee 11 asuva ehitise suhtes tehtud pantimise märge. Tegemist oli

notari raske ettevaatamatusega NotS § 20 lg 1 järgi. Linnakohus luges kahju tekkimise tuvastatuks.

Samas rikkus kohus TsMS § 231 lg 4 sellega, et ei hinnanud kõiki kahju tekkimist ja suurust

puudutavad tõendeid. Oluline oli täpselt kindlaks teha AS PS & IP võlg. Hageja väitel müüdi AS-le

PS & IP kaupa, mille eest ostja jättis tasumata. Kohus viitas otsuses arvetele ja saatelehtedele, kuid

jättis tuvastamata, kas kaup on ostja poolt vastu võetud ja millises väärtuses. Kohus on jätnud

hinnangu andmata tunnistaja H. Nõu ütlustele, mille kohaselt ei jõudnud kogu kaup Rootsist kohale.

20. juuli 1995. a nõude loovutamise lepinguga loovutas Göte David Teko AB hagejale kõik tulevikus

tekkivad nõuded ja õigused seoses kaupade müügiga AS-le PS & IP. Kohus on põhjendamatult jätnud

hinnangu andmata Ernst & Young kirjale 31. maist 2000. a. Eksperthinnangu järgi oli pandieseme

väärtus 8. juuni 1995. a seisuga 2 600 000 krooni. Kohus ei ole kindlaks teinud kahju suurust

õigusvastase teo toimepanemise ajal 20. jaanuaril 1997. a. Linnakohtu otsus sisaldab vastuolusid,

tõendite puudulikku analüüsi, puudub hinnang kostja vastuväitele, et hagejal pole kahju tekkinud.

Sellised protsessiõiguse normi rikkumised pole kõrvaldatavad apellatsioonimenetluses. Oluline on

kindlaks teha kahju suurus. Kohus on jätnud tähelepanuta, et TsMS § 91 lg 2 annab ka kohtule õiguse

teha protsessiosalistele ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks.

Hageja esitas nõude ka kindlustusandja vastu, mistõttu kohus oli õigustatud kaasama ta protsessi

kostjana. Hagi rahuldamata jätmine Bico-Leks Kindlustuse AS vastu on vastavuses esitatud

tõenditega ja piisavalt motiveeritud ning selles osas puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks. Kohus

lähtus õigesti kindlustuslepingust. Tõendatud ei ole kindlustusandjal ametialase

tsiviilvastutuskindlustuse tingimustel kahju hüvitamise kohustus. Hageja käsitlus kindlustusandja

vastutusest kui garantii- ehk täiendavast vastutusest ei ole põhjendatud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning uue otsusega hagi rahuldada ja

mõista P. Tehverilt hageja kasuks välja 2 600 000 krooni ja õigusabi kulud või kui temal vahendid

puuduvad, siis ERGO Kindlustuse AS-lt 2 000 000 krooni ja õigusabi kulud.

Kohtuotsusega kriminaalasjas on tõendatud hageja kahju ja põhjuslik seos P. Tehveri õigusvastase

tegevuse ja tekitatud kahju vahel. Kahju olemasolu on kriminaalasjas tuvastatud, kooskõlas KrMK §-

ga 270 on tsiviilasjas vaja täpsustada ja tõendada väljamõistmisele kuuluva summa suurus.

Ringkonnakohtu otsuse vastupidine seisukoht on ebaõige. Kahju suuruseks on AS PS & IP poolt

saadud kauba eest tasumata 3 052 752 krooni.

Alusetu on ringkonnakohtu põhjendus linnakohtu poolt TsMS § 231 lg 4 rikkumise ja vastuolude

kohta otsuses. Esimese astme kohus selgitas välja kõik nõuded ja vastuväited, samuti tõendid, mida

pooled pidasid vajalikuks esitada. Asja saatmine esimese astme kohtule on vastuolus TsMS §-s 3

sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega asja õige ja võimalikult kiire läbivaatamise kohta.

Linnakohtus käsitletud kaubadokumentidega on tõendatud, et müüja andis ostjale kauba üle. Seda ei

ole vastustaja vaidlustanud. Kui ringkonnakohus leidis, et linnakohus on tõendid hindamata jätnud,

siis pidi ta ise andma hinnangu esitatud arvetele ja saatelehtedele. Kauba eest jäeti tasumata rohkem

kui väljamõistetud summa. Alusetult on seatud kahtluse alla 20. juuli 1995. a nõude loovutamise

leping. Seadusest ei tulene, et loovutatud nõude kajastamine loovutaja raamatupidamises toob kaasa

nõude loovutamise lepingu kehtetuse.

Kindlustusandja täiendav vastutus tuleneb NotS §-st 20, ametikindlustuslepingust, tsiviilvastutuse

kindlustuse üldtingimuste p-dest 4.1, 4.2, 4.6, 8.10 ja notari tsiviilvastutuse kindlustuse eritingimuste

p-dest 1.1, 1.2, 1.5.1 ja 2 Selle kindlustuslepingu objektiks on kindlustatud isiku tsiviilvastutus

kolmandate isikute ees ja kindlustusandjal on hüvitamiskohustus kindlustusvõtja vastu esitatavate

nõuete suhtes. Vaidluse lahendamisel kuulub kindlustusseaduse suhtes erinormina kohaldamisele

notariaadiseadus. NotS § 21 lg 1 kohaselt on notari poolt ettevaatamatuse tõttu kahju tekitamise

tagamiseks notar kohustatud sõlmima ametikindlustuslepingu kogu oma ametisoleku ajaks. Notari

ametikindlustuslepingut tuleb kindlustusandja suhtes käsitelda täiendava vastutusena notari

vastutusele kolmandale isikule - hagejale kahju hüvitamisel. Alusetu on hagi rahuldamata jätmine

põhjendusel, et P. Tehver teavitas kindlustusandjat tema vastu esitatavast kahjunõudest kaks päeva

peale kindlustusperioodi lõppemist. Selline lepingust tulenev kohustus ei laiene kolmandatele

isikutele. Kohtu seisukoht on vastuolus ka eritingimuste p-ga 1.5.1, mis sätestab nõude esitamiseks

10-aastase tähtaja.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele nõustus kostja P. Tehver hageja kassatsioonkaebuse väitega, et

ringkonnakohus ei tuvastanud sellist protsessiõiguse normi rikkumist, mis tingis asja saatmise

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Samas on kostja jätkuvalt seisukohal, et kohtud

rikkusid dispositiivsuse põhimõtet, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. NotS § 20 lg 2 kohaselt

vastutab notar ettevaatamatuse tõttu tekkinud kahju eest ainult selles ulatuses, mis jääb hüvitamata

kahju tekitanud isikute poolt. Hageja ei ole esitanud nõuet AS PS & IP vastu ega kasutanud ÄS §-s

315 lg 2 ja §-s 220 ette nähtud võimalust nõuda kahju hüvitamist võlgnikust äriühingu juhatuse

liikmetelt ja likvideerijalt.

8. ERGO Kindlustuse AS pidas kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu.

Kassaator ei ole määratlenud, kas ta on tuginenud täiendaval vastutusel rajaneva nõude osas

garantiilepingule või kindlustuslepingule. TsK § 214 kohaselt vastutab garant täiendavalt võlgnikule.

KindlS § 2 ja § 19 kohaselt vastutab kindlustusandja tsiviilvastutuse kindlustuslepingu puhul

kindlustusvõtja asemel.

9. Tsiviilkolleegiumi istungil esitas kassaator taotluse kassatsiooniastmes kantud kohtukulu õigusabi

eest 76 971 krooni 40 sendi saamiseks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

11. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse ja vastustaja P. Tehveri väitega, et ringkonnakohus ei

tuvastanud sellist protsessiõiguse normi rikkumist, mis tingis asja saatmise esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul on TsMS § 333 lg 2 kohaselt õigus protsessiosalise kaebuse

põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu lahend ja saata asi uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kui seda rikkumist ei ole

võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus rikkus TsMS

§ 231 lg 4 ja § 95. Need rikkumised võivad olla küll kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuid ei ole igal

juhul aluseks asja saatmiseks esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnkohus ei

põhjendanud, miks ei ole nimetatud puudusi võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Vastavalt

TsMS § 330 lg-le 4 võib ringkonnakohus ise tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja teha nendest

järeldusi, hinnata tõendeid. Seega võis apellatsioonikohus ise hinnata tõendeid ja kõrvaldada

kohtuotsuse väidetavad vastuolud.

12. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt kindlustusandjal ei ole hagejale

kahju hüvitamise kohustust seetõttu, et kindlustusvõtja ei ole tõendanud, et ta on esitatud nõudest

kindlustusperioodi jooksul kindlustusandjale teatanud. Selline kolmandale isikule kahju hüvitamisest

vabastamise alus ei põhine seadusel ega tulene ka kindlustuslepingust.

13. Kindlustusjuhtum on KindlS § 9 kohaselt seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus,

seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -

hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus.

Seega tekib ka kolmandal isikul (kahju kannatanul) kindlustusjuhtumi saabumisel hüvitise saamise

õigus ja kindlustusandjal kohustus maksta seda kolmandale isikule. Kolleegium peab vajalikuks

märkida, et NotS § 21 lg 1 25. juulist 1995. a 31. jaanuarini 2002. a kehtinud redaktsiooni kohaselt oli

notar kohustatud sõlmima sama seaduse § 20 lg-s 2 näidatud kahju hüvitamise tagamiseks

ametikindlustuslepingu. NotS §-s 20 lg 1 ja 2 eristati ettevaatamatuse astmeid. Seega alates 25. juulist

1995. a ei pidanud notar tahtlikust ja raskest ettevaatamatusest tehtud ebaõige teo tagajärjel tekkinud

kahju hüvitamiseks ametikindlustuslepingut sõlmima. Järelikult võib kindlustusandja vastutus hageja

ees tuleneda kas kohustuslikust või vabatahtlikust vastutuskindlustusest. Vaidlust ei ole selles, et

notar oli sõlminud ametialase tsiviilvastutuskindlustuse lepingu kindlustusperioodiga tagasiulatuvalt

12. oktoobrist 1994. a kuni 30. juunini 1999. a. Kui lepingu sõlminud isik seadis tingimuseks

lepingust tuleneva kohustise täitmise kolmandale isikule siis, kui seaduse või lepinguga ei ole teisiti

ette nähtud ega tulene teisti ka kohustise olemusest, võib TsK § 172 lg-le 1 vastavalt nõuda lepingu

täitmist nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik, kelle kasuks oli tingimuseks seatud täitmine.

Kui tegemist ei ole kohustusliku vastutuskindlustusega, sõltub kindlustusandja vastutus kolmanda

isiku ees nii kindlustuslepingus kui selle juurde kuuluvates tsiviilvastutuse kindlustuse

üldtingimustes, notari tsiviilvastutuse kindlustamise eritingimustes ja ametialase

tsiviilvastutuskindlustuse üldtingimustes kokkulepitust. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja võisid

sõlmida kindlustuslepingu soodustatud isiku kasuks notariaadiseaduses ettenähtust soodsamatel

tingimustel.

Nii on kindlustuslepingu juurde kuuluva ametialase tsiviilvastutuskindlustuse üldtingimuste

T404.1997 p 4.1 (samuti T404.1998 p 5) järgi kindlustuslepingu objektiks kindlustusvõtja

tsiviilvastutus seoses ametitoimingutega kahju tekitamisega kolmanda isiku varale ja/või varalistele

õigustele, mille põhjustab või mille põhjuseks on kindlustusvõtjapoolne ametialane tegevus või

tegevusetus. Sama üldtingimuste p 4.2 kohaselt hüvitab kindlustusandja kõik p-s 4.1 nimetatud

kolmandate isikute nõuded, mis on esitatud kindlustusvõtja vastu kindlustusperioodi jooksul. Notarite

tsiviilvastutuse kindlustamise eritingimuste (kinnit. Leks Kindlustuse AS juhatuses 23. mail 1996. a)

p 1.1 (samuti T409.1998 p 2) järgi on kindlustusobjektiks notari tsiviilvastutus kolmandate isikute

ees, mille tekkimise aluseks on tema süüline tegu ametikohustuste täitmisel, ning p 1.4.1 kohaselt on

kahju hüvitamise aluseks kindlustusvõtjal tekkinud tsiviilvastutus ja kindlustusandja hüvitab kahju

selles ulatuses, milles kahju on hüvitamata teiste isikute poolt.

Seega peab kohus eelkõige kindlaks tegema, kas notar on hagejale oma ametialase tegevusega kahju

tekitanud, kui on, siis millise süü vormi ja astmega on kahju tekitatud; kas notar on tekkinud kahju

hüvitamiseks oma vastutuse kindlustanud ja kui on, siis kas kindlustusandjal on kohustus hüvitada

kolmandale isikule tekkinud kahju ja millises ulatuses. Kolleegium märgib, et TsMS § 94 lg 3

kohaselt on jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale

kohtule kohustuslik üksnes küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik.

14. Hageja kassatsiooniastmes kantud kohtukulu õigusabi eest Riigikohtus kuulub lahendamisele asja

sisulisel läbivaatamisel.

J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa