3-3-1-28-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-28-02

Otsuse kuupäev

13. mai 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

Kohtuasi

AS Tallinna Sadam kaebus Paldiski Linnavalitsuse peale maa

tagastamise korralduse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. detsembri

2001. a otsus haldusasjas nr II-3/365/2001

Menetluse alus Riigikohtus

Paldiski Linnavalitsuse kassatsioonkaebus ja Helmut Nõu

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18. aprill 2002

Kohtuistungil osalenud isikud

Paldiski Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Indrek

Koolmeister

Helmut Nõu esindaja vandeadvokaadi vanemabi Eero Viigimäe

AS Tallinna Sadam esindaja vandeadvokaat Asko Pohla

RESOLUTSIOON

Rahuldada Paldiski Linnavalitsuse ja Helmut Nõu kassatsioonkaebused.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. detsembri 2001. a otsus haldusasjas

nr II-3/365/2001 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjonid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 11. mai 19994. a otsusega nr 3488 tunnistati Helmut Nõu

omandireformi õigustatud subjektiks Paldiski linnas asuva endise Koka-Kõrtsu A-31 talumaa

19,39 ha suhtes.

Keila Linnavalitsuse 21. oktoobri 1994. a korraldusega nr 171 määrati RE Tallinna Sadam Paldiski

Lõunasadamale kuuluvate hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik teenindusmaa

pindalaga 55,2 ha. Keila Linnavalitsuse 16. juuni 1995. a korraldusega nr 123 otsustati RE Tallinna

Sadam Paldiski Lõunasadama hoonete ja rajatiste teenindusmaa hulka mitte määrata endiste Koka-

Kõrtsu ja Suurekivi talu õigusvastaselt võõrandatud maad (17,7 ha), määrati RE Tallinna Sadam

Paldiski Lõunasadama hoonete ja rajatiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa suuruseks

37,4 ha ja tühistati linnavalitsuse 21. oktoobri 1994. a korraldus nr 171.

Keila Linnavalitsuse 19. juuni 1995. a korraldusega nr 119 lõpetati Keila linna Paldiski linnaosa

maakasutusõigus 14,95558 ha suurusel maa-alal ja see maa tagastati H. Nõule. Keila Linnavalitsuse

12. oktoobri 1995. a korralduse nr 166 punktiga 1 tühistati linnavalitsuse 19. juuni 1995. a korraldus

nr 119, punktiga 2 lõpetati Keila linna Paldiski linnaosa maakasutusõigus 14,3227 ha suurusel maa-

alal ja tagastati see H. Nõule Koka-Kõrtsu III-V maaüksustena. 14. veebruaril 1997 kanti Koka-

Kõrtsu maaüksused H. Nõu omandina kinnistusraamatusse.

Paldiski Linnavalitsuse 26. veebruari 1997. a korraldusega nr 28 määrati AS Tallinna Sadam Paldiski

sadama liitsihi alumise nr 391 ja ülemise nr 392 tulepaagi teenindamiseks vajaliku maa suuruseks

kokku 800 m2 ning määrati selle riigi omandisse jääva maaüksuse sihtotstarbeks transpordimaa -

007L.

Harju Maakohtu halduskohtuniku 12. juuni 1997. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3/1-25/97 tunnistati

täielikult seadusevastaseks Keila Linnavalitsuse 12. oktoobri 1995. a korralduse nr 166 punktid 2

kuni 6. See kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 1997. a otsusega haldusasjas

nr II-3/260/97.

Keila Linnavalitsuse 11. aprilli 2000. a korraldusega nr 132 tunnistati kehtetuks linnavalitsuse

12. oktoobri 1995. a korraldus nr 166. Tallinna Halduskohtu 16. oktoobri 2001. a otsusega

(haldusasjas nr 3-36/2001), mis jõustus 29. oktoobril 2001, tühistati Keila Linnavalitsuse 16. juuni

1995. a korraldus nr 123 ja 11. aprilli 2000. a korraldus nr 132.

2. Paldiski Linnavalitsuse 7. novembri 2000. a korralduse nr 313 punktiga 1 tagastati H. Nõule

Paldiski linnas Koka-Kõrtsu III pindalaga 11,8 ha, Koka-Kõrtsu IV pindalaga 1,1 ha ja Koka-Kõrtsu

V pindalaga 1,4 ha ühe kinnistuna. Selle korralduse punktis 1.4 märgiti, et tagastataval maal

puuduvad hooned. Sama korralduse punktiga 3 määrati tagastamata jäänud maa eest kompensatsioon.

3. AS Tallinna Sadam esitas 7. detsembril 2000 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada Paldiski Linnavalitsuse 7. novembri 2000. a korraldus nr 313. Kaebuse kohaselt toimub

1994. aastast Paldiski Lõunasadama maa riigi omandisse jätmise menetlus, mis hõlmab ka H. Nõule

tagastatud maad. Kaebuse esitaja taotleb Paldiski Lõunasadama maa-alale 55,2 ha ulatuses

hoonestusõiguse seadmist ja nimetatud maa riigi omandisse jätmist. Kaebuse esitajale kuuluvad

Harjumaa Hooneregistri andmetel Paldiski lõunasadama ehitised: laod nr 1-4, teenistushoone,

töökoda, olmehoone, samuti Koka-Kõrtsu maaüksustel asuvad meremärkide generaatori hoone,

puhastusseadmete hoone ja navigatsioonimärgid. MRS § 31 lg 1 p 10 kohaselt jäetakse riigi

omandisse teise isiku (antud juhul AS Tallinna Sadam) ehitiste teenindamiseks vajalik maa, millele

seatakse hoonestusõigus.

4. Tallinna Halduskohtu 11. mai 2001. a otsusega tühistati vaidlustatud korraldus osas, millega

tagastati H. Nõule Paldiski Linnavalitsuse 26. veebruari 1997. a korraldusega nr 28 AS Tallinna

Sadam Paldiski sadama liitsihi alumise tulepaagi nr 391 teenindamiseks vajalik 400 m2 maad ja

ülemise tulepaagi nr 392 teenindamiseks vajalik 400 m2 maad. Halduskohus leidis, et kuna kaebuse

esitaja ei saa Maa riigi omandisse jätmise korra punkti 4 kohaselt olla maa riigi omandisse jätmise

taotlejaks ega ka sama korra punkti 5 järgi maa riigi omandisse jätmise otsustajaks, siis ei saa

vaidlustatud korraldus rikkuda kaebuse esitaja väidetavaid õigusi. AÕS RakS § 15 lg 1 kohaselt on

hoonestusõiguse seadmist ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale õigus nõuda vaid

ehitise omanikul, kellele kuuluv ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja õigus seda nõuda on ühe

aasta jooksul, arvates maa kandmisest kinnistusraamatusse. Kaebuse esitaja pole esitanud tõendeid

selle kohta, et vaidlusalusel maal asuv meremärkide generaatori hoone ja reovee puhastusseadmete

hoone on püstitatud õiguslikul alusel. Avalduse hoonestusõiguse seadmiseks esitas ta alles üks aasta

ja neli kuud pärast maa kandmist kinnistusraamatusse.

5. AS Tallinna Sadam esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu

otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellant leidis, et halduskohus kohaldas

vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus protsessiõiguse norme.

6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. detsembri 2001. a otsusega rahuldati AS

Tallinna Sadam apellatsioonkaebus, tühistati Tallinna Halduskohtu 11. mai 2001. a otsus ja tehti uus

otsus, millega tühistati Paldiski Linnavalitsuse 7. novembri 2000. a korraldus nr 313.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus tühistas vaidlustatud korralduse põhjendatult osas, millega

H. Nõule tagastati AS-le Tallinna Sadam kahe tulepaagi teenindamiseks vajalik maa kokku 800 m2.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et Paldiski Lõunasadama ehitised ja rajatised kuulusid vastavalt

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 23. jaanuari 1992. a otsusele "Eesti Vabariigi territooriumil endise NSV

Liidu relvajõudude halduses olevate hoonete, rajatiste, relvastuse, lahingutehnika, varustuse ja muu

vara Eesti Vabariigi omandiks kuulutamise kohta" Eesti Vabariigile. Vabariigi Valitsuse 13. augusti

1993. a korralduse nr 491-k alusel anti Paldiski Lõunasadama vara Teede- ja Sideministeeriumi

haldusesse ja teede- ja sideministri 30. septembri 1993. a käskkirjaga nr 100 anti see RE-le Tallinna

Sadam. Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 1995. a määrusega nr 186 muudeti Vabariigi Valitsuse

25. oktoobri 1993. a määrust nr 328 ning arvati Paldiski Lõunasadama maa-alal asunud ehitised ja

rajatised riigi omandusse jääva vara nimekirja Teede- ja Sideministeeriumi haldusesse. Vabariigi

Valitsuse 11. oktoobri 1996. a korralduse nr 845-k alusel kujundati RE Tallinna Sadam ümber riigi

äriühinguks AS Tallinna Sadam, mille aktsiate valitsejaks on Teede- ja Sideministeerium. Kuna

ümberkujundamise käigus läksid RE Tallinna Sadam varad AS Tallinna Sadam omandisse, siis on

viimane vaidlusalusel maal asuvate meremärkide generaatori hoone ja reovee puhastusseadmete

hoone õiguspärane omanik. Riigilt saadud ehitisi ei saa käsitada omavoliliste ehitistena. Seega on

kaevatavas korralduses ebaõigesti märgitud, et tagastataval maal hooneid ei ole. Ringkonnakohus

leidis, et Paldiski Linnavalitsus rikkus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamisel

menetlusnorme, otsustades maa tagastamise küsimuse enne, kui maa riigi omandisse jätmise taotluse

kohta oli seaduses ettenähtud korras vastu võetud vastav otsus. Menetlusnormide rikkumine võis

antud juhtumil viia maa tagastamise ebaõigele otsustamisele, mistõttu tuleb vaidlustatud korraldus

tühistada täies ulatuses.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Paldiski Linnavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu 6. detsembri 2001. a otsus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 11. mai 2001. a

otsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus

oluliselt protsessinorme. Kassaator väidab, et vaidlustatud korraldus ei riku AS Tallinna Sadama

õigusi. Antud korralduse vaidlustamiseks oleks kohtusse pöördumise õigus olnud maa riigi

omandisse jätmise taotlejal ja otsustajal, mitte aga teistel isikutel. Ringkonnakohtu seisukoht, et AS

Tallinna Sadam esitatud taotlus hoonestusõiguse seadmiseks on käsitletav maa riigi omandisse

jätmise taotlusena, on vastuolus Maa riigi omandisse jätmise korraga. Kassaator väidab, et ehitise

õigusliku aluse üle otsustamisel peab lähtuma seadusest ja seda ka siis, kui need ehitised on olnud

eelnevalt Eesti Vabariigi omandis. AÕS RakS § 13 lg 3 järgi on üksnes õiguslikul alusel püstitatud

ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks ning kui ta seda ei soovi, siis hoonestusõiguse

omanikuks. Ringkonnakohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et kuna AS Tallinna Sadam on

vaidlusalusel maal asuvad ehitised saanud Eesti Vabariigilt, siis on nende ehitiste puhul omavolilisus

välistatud.

8. H. Nõu esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 6. detsembri 2001. a otsus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 11. mai 2001. a

otsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normide

ebaõige kohaldamise ja kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu. Kassaator väidab, et

ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliste AS Tallinna Sadam subjektiivsete õiguste kaitseks oli

vajalik tühistada Paldiski Linnavalitsuse 7. novembri 2000. a korraldus nr 313. AS-l Tallinna Sadam

ei saa olla muid õigusi hoonestusõiguse seadmiseks kui vaid see, et ta on õiguslikul alusel püstitatud

ehitise omanik, et ta on esitanud tähtaegselt nõuetekohase taotluse hoonestusõiguse seadmiseks ja et

kinnistu omanik on keeldunud hoonestusõiguse seadmisest. AÕS RakS § 15 lg 1 sätestab põhimõtte,

et kui maa omanik keeldub hoonestusõiguse seadmisest, on ehitise omanikul õigus esitada ühe aasta

jooksul, arvates ehitisealuse maa kandmisest kinnistusraamatusse, hoonestusõiguse tunnustamist ja

vastavat kinnistusraamatu kannet taotlev hagi. H. Nõu ei ole kunagi keeldunud vastavasisulist

kokkulepet sõlmimast ehitise omanikuga kooskõlas MRS §-ga 6 lg 31 ja 33, kuid AS Tallinna Sadam

pole sellesisulist ettepanekut teinud. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 227

lg 1 ja § 330 lg 4 nõuetele. Ringkonnakohus on teinud otsuse põhjendavas osas järelduse, et

protsessiosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaevatava korraldusega H. Nõule tagastatud

maaüksusel Koka-Kõrtsu III asub AS-le Tallinna Sadam kuuluv meremärkide generaatori hoone ja

maaüksusel Koka-Kõrtsu V reovee puhastusseadmete hoone, nimetamata ühtegi tõendit, millele

rajaneb sellekohane järeldus. Vastupidi kohtu järeldusele nähtub asja materjalidest, et nii Paldiski

Linnavalitsus kui ka H. Nõu on väitnud, et Koka-Kõrtsu kinnistutel asuvad AS-le Tallinna Sadam

kuuluvad meremärkide generaatori hoone ega reovee puhastusseadmete hoone ei ole püstitatud

õiguslikul alusel. Ringkonnakohtu järeldus, et AS Tallinna Sadam 3. juuli 1998. a avaldus Paldiski

Linnavalitsusele hoonestusõiguse seadmiseks on Maa riigi omandisse jätmise korra punkti 2 ja

Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra punkti 15 järgi käsitatav maa riigi omandisse jätmise

taotlusena Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 54 mõttes, on otseselt vastuolus MRS

§-ga 7 lg 1, AÕS RakS §-dega 14 lg 1 ja 15 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a

määruse nr 236 kinnitatud Maa riigi omandisse jätmise korra punktiga 4. Paldiski Lõunasadama aluse

maa riigi omandisse jätmise otsustajaks saab olla üksnes Harju maavanem. AS Tallinna Sadam pole

ei maa riigi omandisse jätmise taotleja ega ka maa riigi omandisse jätmise otsustaja.

9. AS Tallinna Sadam vastuses kassatsioonkaebustele palutakse jätta kassatsioonkaebused

rahuldamata, leides, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja pole

protsessiõiguse norme oluliselt rikkunud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu halduskolleegium peab kassatsioonkaebuste läbivaatamisel esmalt vajalikuks märkida,

et vaidlustatud korralduse andmise ajal oli jõus Paldiski Linnavalitsuse 26. veebruari 1997. a

korraldus nr 28, millega määrati AS Tallinna Sadam Paldiski Lõunasadama liitsihi alumise tulepaagi

nr 391 ja ülemise tulepaagi nr 392 teenindamiseks vajalik maa suurusega kokku 800 m2, ning

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 1997. a otsus haldusasjas nr II-3/260/97,

millega jäeti muutmata Harju Maakohtu halduskohtuniku 12. juuni 1997. a otsus Keila Linnavalitsuse

12. oktoobri 1995. a. korralduse nr 166 punktide 2, 3, 4 ja 5 täielikult seadusevastaseks

tunnistamiseks. Seega oli kohtute poolt tunnistatud seadusevastaseks H. Nõule 14,3 ha suuruse maa

tagastamine.

11. Maareformi seaduse § 3 lg 1 kohaselt maareformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse

endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või

tasuta maa eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse

omandisse ning määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa.

12. Maareformi käigus vormistatakse senised maakasutusõigused ümber maaomandiks või

hoonestusõiguseks. MRS § 351 kohaselt on ehitise omanikul, kes ei saa või kes ei soovi saada maa

omanikuks, õigus nõuda riigimaale hoonestusõiguse seadmist enda kasuks.

Hoonestusõiguse seadmise võimaluse sätestavad ka MRS §-d 7, 9 ja 10, mille kohaselt võib

ehitisealuse maa tagastada endisele omanikule, kui viimane ja ehitise omanik on kokku leppinud

hoonestusõiguse seadmises pärast maa kinnistusraamatusse kandmist ehitise omaniku kasuks.

Nimetatud eelkokkulepe peaks sisaldama hoonestusõiguse tingimusi, nagu näiteks hoonestusõiguse

tasu suurus, ehitise saatus hoonestusõiguse lõppemisel, maaomaniku nõusolek vastava märke

tegemiseks kinnistusregistri ossa pärast maatüki kinnistusraamatusse kandmist jne. Hoonestusõiguse

põhitingimused kantakse kinnistusraamatusse.

13. Maareformi seaduse § 6 lg 2 p 4 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maa

jäetakse riigi omandisse vastavalt sama seaduse § 31 1. lõike punktidele 1 - 5, 7, 9 - 11 ja 13.

MRS § 31 lg 1 p 10 kohaselt jäetakse riigi omandisse teise isiku ehitise teenindamiseks vajalik maa,

millele seatakse hoonestusõigus.

Maa tagastamise küsimuse saab otsustada siis, kui hoonestusõigusega koormatava riigimaa suurus ja

piirid on täpselt määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ning kui palju

tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Seega tuleb enne, kui otsustatakse õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamine, lahendada olemasoleva ehitise omaniku kasuks seatava

hoonestusõigusega koormatava maa riigi omandisse jätmise küsimus. See põhimõte on kooskõlas ka

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktiga 54, mis sätestab, et kui õigustatud

subjekt nõuab maa tagastamist, mille kohta on esitatud taotlus maa riigi omandisse jätmiseks või kui

on olemas kirjalikud andmed koostatava taotluse kohta või mille kohta on kohalik omavalitsus

esitanud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, ei otsustata maa tagastamise küsimust enne,

kui nimetatud taotluse kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus.

AS Tallinna Sadam esitas 3. juulil 1998 Paldiski Linnavalitsusele hoonestusõiguse seadmise

avalduse, milles taotles temale kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajalikule 55,2 ha-le riigimaale

hoonestusõiguse seadmist. Avaldusele oli lisatud ka taotletava maa asukoha skeem. Kohtute poolt on

tuvastatud, et antud juhtumil kuulub hoonestusõigusega hõlmatava maa hulka osaliselt ka

vaidlustatud korraldusega H. Nõule tagastatud maa.

Seega on ekslik Paldiski Linnavalitsuse ja H. Nõu kassatsioonkaebustes esitatud väide, et

vaidlustatud korraldus ei riku AS Tallinna Sadama õigusi. Maa ebaseadusliku tagastamise korral

minetab AS Tallinna Sadam oma MRS §-st 31 lg 1 p 10 tuleneva õiguse nõuda hoonestusõiguse

seadmist taotletavale riigimaale 55,2 ha ulatuses.

14. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Paldiski Linnavalitsus rikkus õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise otsustamisel menetlusnorme, "otsustades maa tagastamise küsimuse enne kui maa

riigi omandisse jätmise taotluse kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus. Paldiski

Linnavalitsus oleks pidanud maa tagastamise otsustamisega ootama kuni maa riigi omandisse jätmise

taotluse läbivaatamiseni".

Ringkonnakohus pole pööranud tähelepanu Paldiski Linnavalitsuse väitele, et AS Tallinna Sadam ei

ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks vaidlustatud korralduse andmise ajal maa riigi

omandisse jätmise ja riigimaale hoonestusõiguse seadmise menetluse toimumist. Kohtutoimikute

juures ei ole hoonestusõiguse seadmise toimikut.

Haldusasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu halduskohtuniku 12. juuni 1997. a kohtuotsusega

haldusasjas nr 3/1-25/97, mis jõustus 27. oktoobril 1997, tunnistati seadusevastaseks Keila

Linnavalitsuse 12. oktoobri 1995. a korraldus nr 166, s.o korraldus, millega lõpetati Keila linna

Paldiski linnaosa maakasutusõigus 14,3227 ha suurusel maa-alal ja tagastati see maa Koka-Kõrtsu

III-V maaüksustena H. Nõule.

Riigimaa kasutada andmist hoonestusõiguse alusel reguleerib Vabariigi Valitsuse 8. novembri 1996. a

määrusega nr 276 kinnitatud Riigimaale hoonestusõiguse seadmise kord. Selle korra punkt 5 sätestab,

et riigimaale hoonestusõiguse seadmise otsustab ja hoonestusõiguse tingimused määrab riigimaa

valitseja, kes on ühtlasi hoonestusõiguse seadja. Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra

punktides 12 kuni 14 on sätestatud toimingud, milliseid peab hoonestusõiguse seadmiseks esitatud

avalduse alusel tegema kohalik omavalitsus. Sama korra punkt 15 näeb ette, et juhul kui

hoonestusõigusega koormatav maa ei ole jäetud riigi omandisse, edastab kohalik omavalitsus

hoonestusõiguse seadmise toimiku Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määrusega nr 226

kinnitatud Maa riigi omandisse jätmise korras toodud maa riigi omandisse jätmise otsustajale, kes

korraldab maa riigi omandisse jätmise ja riigi maakatastris registreerimise.

Haldusasja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus välja selgitama, kas enne vaidlustatud

korralduse andmist oli Paldiski Linnavalitsus asunud lahendama AS Tallinna Sadam hoonestusõiguse

seadmise avaldust, teinud selle alusel riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks ettenähtud toiminguid

või vähemalt edastanud nimetatud avalduse riigimaa valitsejale - Harju maavanemale. Asjas võivad

omada tähtsust ka Paldiski Linnavalitsuse 26. veebruari 1997. a korralduse nr 28 "Maa riigi

omandisse jätmine" alusel tehtud toimingud. Nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks võib kohus

tuginedes MRS §-le 38 lg 3 pöörduda ka Maa-ameti poole.

15. MRS § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele

isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaa"iühistu ringpiiri

sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul

viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10.

MRS § 7 lg 1 sätestab, et linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa

kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui

õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises

ehitise omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Sama paragrahvi lõige 2,

mis reguleerib maale hoonestusõiguse seadmise kokkulepet, sätestab, et selline kokkulepe peab

olema notariaalselt tõestatud ning sisaldama eelkõige õigustatud subjekti kohustust seada maa

tagastamisel hoonestusõigus ehitise omaniku kasuks, samuti peab see sisaldama hoonestusõiguse

olulisi tingimusi.

Seega omab tähtsust õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel see, kas taotletav maa kuulub teise

isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana. Siinjuures tuleb silmas

pidada, et ehitisena ei käsitata MRS § 6 lg 31 järgi ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja

kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Ka ebaseaduslikud

ehitised ei ole ehitised MRS §-de 7, 9 ja 10 tähenduses.

16. Maa tagastamise otsustamiseks vajalikud dokumendid kogub või koostab maa asukohajärgne

valla- või linnavalitsus. Neist dokumentidest koostatakse maa tagastamise toimik. Dokumendid, mis

paigutatakse maa tagastamise toimikusse, on loetletud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise

korra punktis 51. Selle punkti alapunkti 5 kohaselt peavad vara tagastamise toimikus olema õiendid

õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevate hoonete ja rajatiste ning nende kuuluvuse kohta või

kohaliku omavalitsuse õiend selle kohta, et tagastataval maal ei asu teistele isikutele kuuluvaid

hooneid. Haldusasja materjalide juurde ei ole kohtud võtnud H. Nõule tagastatava maa toimikut.

17. Halduskohtumenetluses on protsessiosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud. HKMS § 14

lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks kolmas isik, kelle seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle

võidakse asja arutamisel otsustada.

AÕS RakS § 10 lg 5 sätestab, et kui maa tagastamise aluseks olnud linna- või vallavalitsuse korraldus

tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on

isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult,

kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna

riik.

Kasseeritud ringkonnakohtu otsusega tühistati Paldiski Linnavalitsuse 7. novembri 2000. a korraldus

nr 313 maa tagastamise kohta H. Nõule. Ringkonnakohtu toimikus olevast Harju Maakohtu

17. septembri 2001. a otsusest tsiviilasjas nr 2/1-147/01 (tl 57) nähtub, et H. Nõu on võõrandanud

selle kinnistu 9. novembril 1995 Indrek Kaselale. Kuna vaidlustatud maa tagastamise korralduse

tühistamine puudutab ka kinnistu praeguse omaniku I. Kasela õigusi, siis tulnuks ringkonnakohtul

kaasata ta protsessi kolmanda isikuna.

18. Kuna ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, siis tuleb ringkonnakohtu

otsus HKMS § 72 lg 1 p 2 alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

19. Halduskolleegium ei võta seisukohta AS Tallinna Sadam taotluse osas kohtukulude 18 410 krooni

ja 40 sendi väljamõistmiseks, kuna asi saadetakse ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel