3-3-1-18-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-18-02

Otsuse kuupäev

9. mai 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Vladimir Beljajevi kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti

otsuse peale, millega keelduti talle alalise elamisloa andmisest

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. detsembri

2001. a otsus haldusasjas nr II-3-436/2001

Menetluse alus Riigikohtus

Vladimir Beljajevi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

4. aprillil 2002

Kohtuistungil osalenud isikud

Vladimir Beljajev

RESOLUTSIOON

Rahuldada Vladimir Beljajevi kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2001. a otsus haldusasjas nr 3-1019/2001 ja Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 2001. a otsus haldusasjas nr II-3-436/2001

ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vladimir Beljajev sündis 1947. aastal Venemaal ja asus 1948. aastal elama Eestisse. Talle on Eestis

välja antud välismaalase pass ja Välismaalaste seaduse § 12 lg 5 alusel tähtajaline elamisluba

kehtivusega 11.07.96 - 11.07.01 ning tööluba samaks ajaks. V. Beljajev on alates 17. augustist 1985

abielus Eesti kodanikuga.

2. jaanuaril 2001 esitas Vladimir Beljajev alalise elamisloa taotluse. Lisaankeedis teenistuskäigu

kohta sõjaväes teatas V. Beljajev, et teenis NL armees 22.11.66 - 13.11.68 reamehena ja 30.03.79

-20.04.83 nooremseersandi auastmes, eriala aviomehaanik.

2. 22. märtsi 2001. a otsusega keeldus Kodakondsus- ja Migratsiooniamet V. Beljajevile alalise

elamisloa andmisest, sest VS § 12 lg 4 p 7 kohaselt ei anta ega pikendata elamisluba välismaalasele,

kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes. Lähtudes analoogiast

Kaitseväeteenistuse seaduse §-s 10 lg 1 kasutatud mõistega "kaadrisõjaväelane" on Välismaalaste

seaduse tähenduses kaadrisõjaväelane ka V. Beljajev.

3. 26. aprillil 2001 esitas V. Beljajev Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti otsuse tühistamist ja ettekirjutuse tegemist tema taotluse uuesti läbivaatamiseks.

Kaebuse sisust tuleneb, et V. Beljajev leiab, et ta ei ole teeninud kaadrisõjaväelasena NL armees.

V. Beljajev väitis, et alalise elamisloa andmisest keeldumine traumeerib tema perekonda.

Kohtuistungil 12. juunil 2001 seletas V. Beljajev, et tema teenistus NL armees seisnes tegelikult

laskespordiga tegelemises. Nooremseersandi auaste anti talle automaatselt. Tähtajaline elamisluba ei

võimalda taotleda relvaluba ja põhjustab üldist ebamugavust. Venemaaga ei ole tal aga mingeid

suhteid.

4. Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-1019/2001 jäeti V. Beljajevi

kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et V. Beljajev on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi

relvajõududes ja seega on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet õigesti kohaldanud VS § 12 lg 4 p 7.

V. Beljajev on saanud sõjaväelise väljaõppe, tal on sõjaväeline auaste ja ta on olnud vabatahtlikus

sõjaväeteenistuses. Tema väide, et ta tegeles teenistuses olles üksnes laskespordiga, on kontrollimatu

ja vastuolus tema sõjaväepiletisse kantud andmetega. Piirangud välismaalastele ei ole

diskrimineerimine Põhiseaduse § 12 mõttes. Alalise elamisloa andmisest keeldumine ei riku

V. Beljajevi põhiõigusi. Elamisloa pikendamisega seotud ebamugavused ei kujuta endast tema

subjektiivsete õiguste rikkumist.

5. 17. juulil 2001 esitas V. Beljajev apellatsioonkaebuse, milles taotles, et ringkonnakohus tühistaks

halduskohtu otsuse ja teeks uue otsuse, millega rahuldaks tema kaebuse. Lisaks varasemale seletas

V. Beljajev, et ta on elanud Tallinnas alaliselt alates 1948. aastast, sh ka sõjaväeteenistuse ajal 1979. -

1983. aastal. Neil aastatel tegeles ta professionaalselt jahilaskespordiga ja oli sellel alal

meistersportlane. Alalise elamisloa andmisest keeldumine on teda diskrimineeriv ja halvendab tema

positsiooni ühiskonnas, tööl ja perekonnas. Välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p 7 kohaldamine on tema

suhtes ebaproportsionaalne ja sobimatu demokraatlikule ühiskonnale.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi istungil 7. detsembril 2001 seletas V. Beljajev, et 1979. -

1983. aastal ei käinud ta kordagi selle sõjaväeosa asukohas Kaliningradis, mille koosseisus ta oli.

Sellest sõjaväeosast sai ta aga palka.

6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 2001. a otsusega jäeti V. Beljajevi

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et apellant ei ole suutnud põhjendada,

milliseid tema subjektiivseid õigusi on alalise elamisloa andmata jätmisega rikutud. V. Beljajev oli

kaadrisõjaväelane, kellele alalise elamisloa andmise võimalust Välismaalaste seadus ette ei näe.

Tulenevalt riigi suveräänsuse, julgeoleku ja avaliku korra kaitse tagamise vajadusest on riigil sellise

piirangu kehtestamise õigus ning see piirang ei ole ebaproportsionaalne ega vastuolus demokraatliku

ühiskonna põhimõtetega.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. 17. jaanuaril 2002 esitas V. Beljajev kassatsioonkaebuse, milles taotleb, et Riigikohus tühistaks

ringkonnakohtu otsuse ja teeks uue otsuse. Kassaator väidab, et alalise elamisloa andmata jätmise

tõttu ei saa ta taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust. Ajutine elamisluba tekitab tal tunde, et ta viibib

Eestis ajutiselt, kuigi siin on ta kodu ja perekond. Alalise elamisloa puudumine loob pingelisi suhteid

perekonnas, ta tunneb end sõltuvana ja mittetäisväärtusliku pereliikmena. Ajutise elamisloa tõttu

tuleb taotleda tööluba, mis kitsendab töö saamise võimalusi. Eesti on talle kodumaa, kus ta on elanud

pidevalt alates lapseeast. Välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p 7 kohaldamine tema suhtes on

põhjendamatu ega vasta inimväärikuse põhimõttele. Selline kohtlemine on demokraatlikus

ühiskonnas sobimatu. NL armee teenistuses tegeles ta üksnes laskespordiga. Ammune teenistus NL

armees sportlasena ei saa tekitada ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule ja sõltumatusele.

8. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et

V. Beljajev on teeninud NL relvajõududes kaadrisõjaväelasena, mistõttu ei ole tal õigust saada alalist

elamisluba. Kassaatori väited, et ta tegeles teenistuses olles üksnes spordiga, on aga kontrollimatud.

Põhiseadusest ega ühestki teisest seadusest ei tulene, et välismaalasel on subjektiivne õigus saada

elamisluba või Eesti kodakondsust.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. V. Beljajev on välismaalane, kellele keelduti alalise elamisloa andmisest põhjusel, et ta on teeninud

kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes.

Välismaalaste seaduse järgi on välismaalase Eestis viibimiseks vajalik seaduslik alus. Üheks selliseks

aluseks on tähtajaline või alaline elamisluba. Välismaalaste seaduse § 12 lg 3 alusel võib alalise

elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta

jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek

Eestis äraelamiseks, kui sama seadus ei sätesta teisiti. Välismaalaste seaduse §-s 12 lg 4 p 7 on aga

sätestatud, et elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena

välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Sama seaduse § 12 lg 5 alusel võidakse

sellisele välismaalasele anda erandina tähtajaline elamisluba ja seda pikendada, kui ei ole tuvastatud

sama paragrahvi 4. lõike punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu.

Välismaalaste seaduse järgi peab välismaalasel olema Eestis töötamiseks tööluba. Nimetatud seaduse

§ 13 lg 3 p 1 alusel ei ole Eestis töötamiseks tööluba vaja välismaalasel, kellel on alaline elamisluba.

Seega on antud asjas oluline, kas V. Beljajev on teeninud kaadrisõjaväelasena NL relvajõududes.

10. Välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p 7 sisu väljaselgitamiseks on vajalik kõigepealt määratleda

mõiste "teenistus kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes". Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ja

kohtud on selle mõiste määratlemisel lähtunud põhjendatult Kaitseväeteenistuse seaduses kasutatud

mõistest "kaadrikaitseväelane".

Kaitseväeteenistuse seaduse § 8 lg 2 järgi jagunevad kaitseväelased tegevteenistuse liigi alusel

ajateenijateks, õppekogunemistest osavõtvateks reservväelasteks ja kaadrikaitseväelasteks. Sama

seaduse § 10 lg 1 sätestab, et kaadrikaitseväelane on sõjaväelise väljaõppe ja auastme saanud ning

vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse astunud Eesti kodanik. Sama paragrahvi lõikes 2 nähakse

ette, et sõjaväelise auastme järgi jagunevad kaadrikaitseväelased sõduriteks, allohvitserideks ja

ohvitserideks. Lähtudes Kaitseväeteenistuse seaduse analoogilisest mõistest tuleb kaadrisõjaväelaseks

pidada isikut, kes on astunud vabatahtlikult sõjaväelisesse tegevteenistusse.

Vaidlust ei ole selle üle, et V. Beljajev astus teenistusse vabatahtlikult. Kuid V. Beljajev väidab, et ta

ei olnud tegelikult sõjaväelises tegevteenistuses, vaid tegeles sellel ajal üksnes laskespordiga.

Seepärast on vajalik välja selgitada, mis on sõjaväelise tegevteenistuse olemus ja kas V. Beljajev

teenis NL armees fiktiivselt või tegelikult.

Ka sõjaväelise tegevteenistuse oluliste tunnuste väljaselgitamiseks on otstarbekas lähtuda

Kaitseväeteenistuse seadusega sätestatud üldistest alustest.

Üheks sõjaväelise tegevteenistuse oluliseks tunnuseks on teenistuskoht. Kaitseväeteenistuse seaduse

§ 14 lg 1 alusel toimub kaitseväelase teenistus sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes.

V. Beljajevi seletustest võib järeldada, et ta tegelikult ei teeninud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja

üksustes. V. Beljajev väidab, et ta ei käinud kordagi oma sõjaväeosas, mille koosseisu ta kuulus.

Kui V. Beljajev ei olnud tegelikult sõjaväelises tegevteenistuses, siis ei teeninud ta

kaadrisõjaväelasena sellele vaatamata, et ta astus fiktiivsesse teenistusse vabatahtlikult.

11. Veenev ei ole Tallinna Halduskohtu järeldus, et kontrollimatu on asjaolu, kas V. Beljajev tegeles

teenistuses olles üksnes spordiga. Kuna V. Beljajev oli meistersportlane ja elas Tallinnas, siis on

selliste väidete kontrollimine eeldatavalt võimalik. Kohtutoimikus puuduvad andmed, et kohus

püüdis V. Beljajevi neid väiteid kontrollida. Kohus ei ole teinud V. Beljajevile ka ettepanekut esitada

vastavaid tõendeid.

12. V. Beljajevi õigusi ei rikuks tähtajalise elamisloa andmine soovitava alalise elamisloa asemel siis,

kui ta on teeninud NL armees kaadrisõjaväelasena, sest talle alalise elamisloa andmisest keeldumine

on sellisel juhul kooskõlas Välismaalaste seaduse §-ga 12 lg 3, lg 4 p 7 ja lg 5. V. Beljajevi õigusi

võiks rikkuda see, kui talle on alalise elamisloa andmisest keeldutud alusetult - kui V. Beljajev ei ole

teeninud NL armees kaadrisõjaväelasena tegelikult.

13. Kuna kohtud ei ole antud asja lahendamiseks määrava tähtsusega asjaolu kindlakstegemiseks

lähtunud uurimisprintsiibist, siis ei ole lõppjäreldus veenev. Seepärast tuleb Tallinna Halduskohtu

otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus tühistada ning saata asi HKMS § 72 lg 1

p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann