3-1-1-49-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-49-02 Otsuse kuupäev 3. mai 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher Kohtuasi Tarmo Tootsi süüdistus KrK § 15 lg 2, § 17 lg 5 ja § 101 p 4 järgi ning Meelis Rihe süüdistus KrK § 15 lg 2 ja § 101 p 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2002. a kohtuotsus nr 2-1-8/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Meelis Rihe ning Tarmo Tootsi ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge kassatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 2. aprill 2002 Istungil osalenud isikud Süüdimõistetu M. Rihe, tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland, T. Tootsi kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. RESOLUTSIOON

Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 2 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2002. a kohtuotsus ja Tartu Maakohtu 12. juuni 2001. a kohtuotsus Tarmo Tootsi süüdistusasjas KrK § 15 lg 2, § 17 lg 5 ja § 101 p 4 järgi ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule alates kohtu alla andmise staadiumist. 2. Teha täpsustus Meelis Rihe süüdistuses, jättes sellest välja, et Meelis Rihe pani toime kuriteo Tarmo Tootsi kihutamise tulemusena. 3. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2002. a kohtuotsus muutmata. 4. Tarmo Tootsi ja tema kaitsja kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt, Meelis Rihe kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. 5. Välja mõista Tarmo Tootsilt 1115 krooni ja 10 senti ning Meelis Rihelt 1115 krooni ja 10 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub 3. mail 2002. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tarmo Toots anti kohtu alla süüdistuses KrK § 15 lg 2, § 17 lg 5 ja § 101 p 4 järgi selles, et olles väljapressimises süüdistatavana eeluurimisvanglas vahi all, kihutas ta ajavahemikul 6. mai 1999. a kuni 21. oktoober 1999. a Tallinna Keskvanglas sidepidamisvahendite teel Meelis Rihet J. M. tahtlikule tapmisele. T. Toots soovis J. M-le kätte maksta viimase poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste eest, mis aitasid kaasa tõe tuvastamisele kriminaalasjades nr 98131055 ja 99221000089. T. Tootsi tegevuse tulemusena tulistas M. Rihe 21. oktoobril 1999. a tahtliku tapmise eesmärgil J. M., tekitades talle ülirasked kehavigastused. M. Rihe anti kohtu alla süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 101 p 4 järgi selles, et ta 21. oktoobril 1999. a kella 8.55 ajal Tartus Uus tn 60 maja ees T. Tootsi kihutamise tulemusena soovides J. M-le kätte maksta viimase poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste eest, tahtliku tapmise eesmärgil, tulistas kaks korda 7,65 mm kaliibrilisest tulirelvast J. M., kes istus sõiduautos Honda Accord reg nr 682 TCF. M. Rihe haavas J. M. pähe ja tekitas talle ülirasked kehavigastused. Tapmine jäi lõpule viimata T. Tootsi ja M. Rihe tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest kannatanu sai õigeaegselt arstiabi. 2. Tartu Maakohtu 12. juuni 2001. a otsusega mõisteti M. Rihe ja T. Toots eeltoodud süüdistustes õigeks. Mõlema kohtualuse puhul leidis kohus, et pole tõendatud nende osavõtt kuriteo toimepanemisest ning sellest tulenevalt puudub nende tegevuses kuriteokoosseis. 3. Tartu Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras Tartu Prokuratuuri prokurör Janar Filippov, kes palus maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse tühistada, M. Rihe ja T. Toots neile süüksarvatud kuriteos süüdi tunnistada ning karistada neid vabadusekaotusega vastavalt 9 ja 8 aastat. Apellatsioonprotestis leiti, et maakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele samuti on kohtulik uurimine toimunud ühekülgselt. 4. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2002. a kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. M. Rihe tunnistati süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 101 p 4 järgi, mille eest karistati teda vabadusekaotusega 9 aastaks. KrK § 45 alusel loeti karistusest kantuks ajavahemik 23. oktoobrist 2000. a kuni 19. jaanuarini 2001. a, s.o 2 kuud ja 28 päeva. T. Toots tunnistati süüdi KrK § 15 lg 2, § 17 lg 5 ja § 101 p 4 alusel, mille eest karistati teda vabadusekaotusega 9 aastaks. Sellele karistusele liideti KrK § 40 lg 3 alusel Tartu Maakohtu 9. veebruari 2000. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 3 kuud ja 6 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Kriminaalkolleegium tühistas maakohtu otsuse põhjendusel, et selles sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ja see on kaasa toonud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise. Vastupidiselt maakohtule sedastas kriminaalkolleegium, et M. Rihe tulistas J. M. süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Ringkonnakohus leidis muuhulgas, et kannatanu J. M. ja tunnistajate A. T., A. T., E. K., A. A., H. P. ütlused ei ole vastuolulised ning on kogumis usaldusväärsed ning kohtukõlbulikud. M. Rihe süüd kinnitavaks tõendiks luges kriminaalkolleegium ka anonüümse tunnistaja "X" ütlused M. Rihe ja T. Tootsi telefonivestluse asjaolude kohta. Ringkonnakohus ei nõustunud T. Tootsi õigeksmõistmisega, sest pidas usaldusväärseks anonüümsete tunnistajate "X" ja "X" ütlusi. Kriminaalkolleegium märkis, et need ütlused on maakohtus kontrollitud ning pole alust nende kahtluse alla seadmiseks. KrMK § 50 sätetest tulenevalt peab kohus hindama kõiki kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Sama kehtib ka anonüümse tunnistaja ütluste kohta. Väide, et isikut ei saa süüdi tunnistada üksnes anonüümsete tunnistajate ütluste alusel, on ebaõige. Kohtumenetluse ajal oli süüdistatavatele ja nende kaitsjatele tagatud õigus küsitleda nimetatud tunnistajaid (kohtu vahendusel), kuid nad jätsid selle võimaluse

kasutamata. Kokkuvõttes luges kriminaalkolleegium tõendatuks, et T. Toots helistas korduvalt M. Rihele ja rääkis viimasele J. M. füüsilisest mõjutamisest või kõrvaldamisest. Sellega kallutas T. Toots M. Rihet kuritegu toime panema ja see tegevus on kohtueelsel uurimisel õigesti kvalifitseeritud KrK § 15 lg 2, § 17 lg 5 ja § 101 p 4 järgi. ASJAOSALISTE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi eeltoodud otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetud M. Rihe, T. Toots ja viimase kaitsja vandeadvokaat Marina Valge. 5.1 Süüdimõistetu M. Rihe taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist, sest kohtulik uurimine oli ühekülgne, kohtuotsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ning sellest tulenevalt on ka kriminaalseadust ebaõigesti kohaldatud. Kassaator eitab täielikult puutumust J. M. tulistamisega ning palub välja selgitada seosed tunnistaja A. T. ja J. M. tulistamise vahel. Anonüümse tunnistaja "X" ütlused on vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed. 5.2 Süüdimõistetu T. Toots taotleb samuti enda täielikku õigeksmõistmist põhjendusel, et esitatud süüdistus on õiguskaitseorganite poolt fabritseeritud. Ta selgitab jätkuvalt, et ei ole mitte kedagi kihutanud tapmiskatse toimepanemisele ning et ta ei soovinud takistada tunnistaja J. M.kohtuistungile ilmumist. Anonüümsete tunnistajate "X" ja "X" ütlused on T. Tootsi hinnangul valed. Väidetavalt ei olnud süüdistuses märgitud ajal tema kasutuses ühtki mobiiltelefoni, võimalus helistada tekkis tal alles 2. novembril 1999. a. Kassaator palub välja selgitada isikud, kes tegelikult olid seotud J. M. tulistamisega 21. oktoobril 1999. a. 5.3 T. Tootsi kaitsja M. Valge palub oma kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu kohtuotsuse tühistada ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus kohaldas kohaldamisele mittekuulunud kriminaalseadust ning rikkus oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Kaitsja on seisukohal, et ringkonnakohus, mõistes T. Tootsi süüdi vaid kahe anonüümse tunnistaja vastuoluliste ütluste alusel, rikkus KrMK § 19 sätteid, s.o kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. Süüdistuses märgitud asjaolu, et T. Toots helistas just M. Rihele on tõendamata. Seega on ringkonnakohtu otsus T. Tootsi süüdimõistmise osas motiveerimata. Põhjendamatult jättis ringkonnakohus kõrvale T. Tootsi taotlused omapoolsete tunnistajate väljakutsumiseks ja küsitlemiseks, võttes sellega temalt õiguse aktiivsele kaitsele. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotlesid M. Rihe ja tema kaitsja J. Aland ning T. Tootsi kaitsja K. Kuusmaa ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Riigiprokurör taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Tarmo Tootsi süüditunnistamine ringkonnakohtu poolt põhineb ainult kahel tõendil, s.o anonüümsete tunnistajate "X" ja "X" ütlustel kohtueelsel uurimisel ja maakohtu istungil. Samade tunnistajate ütluste põhjal on Tartu Maakohus jõudnud risti vastupidisele järeldusele - ei ole tõendatud T. Tootsi poolt M. Rihe tapmise katsele kihutamine. Sealjuures on maakohus õigesti viidanud Euroopa Inimõiguste kohtu kohtuotsusele Van Mechelen ja teised versus Holland, milles on väljendatud seisukoht, et isiku süüdimõistmine ei tohi täielikult või määravas ulatuses põhineda anonüümsete tunnistajate ütlustel. Käesoleva kriminaalasja lahendamise teeb eriti komplitseerituks asjaolu, et Riigikohtu käsutuses on süüdimõistetu Erkki Rüütel'i avaldus, kus ta selgitab, et T. Toots on alusetult süüdi mõistetud tapmisele kihutamises ja J. M. tapmisega on seotud hoopis tema. 8. Kujunenud olukorras peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks lasta kontrollida E. R. väiteid. Selleks tuleb T. Tootsi osas tühistada nii maakohtu kui ringkonnakohtu otsused ja saata kriminaalasi selles osas tagasi Tartu Maakohtule kohtu alla andmise staadiumist alates. Maakohtul tuleb muuhulgas otsustada vastavalt KrMK § 189 p-le 2, kas kõik isikud, keda on alust kriminaalvastutusele võtta, on ka vastutusele võetud. 9. Puutuvalt M. Rihe süüdimõistmisse J. M. tapmiskatses, nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et M. Rihe süü on usaldusväärselt tõendatud. Arvestades aga asjaolu, et Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas kohtuotsuse T. Tootsi süüdistuses tapmisele kihutamises, tuleb M. Rihe süüdistusest välja jätta lõik, et M. Rihe pani toime kuriteo T. Tootsi kihutamise tulemusena. Kuna sellisest täpsustusest ei muutu M. Rihe poolt toimepandud kuriteo kvalifikatsioon, puudub vajadus mõistetud karistuse muutmiseks. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Peeter Vaher