3-2-1-51-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-51-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 25. aprill 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve

Kohtuasi

AS Eesti Maapank (pankrotis) hagi erafirma KEK, Aleksandr Keki"evi,

Roza Keki"eva, Konstantin Keki"evi, Aleksei Keki"evi, Semjon

Keki"evi ja Aleksandr Prohini vastu laenulepingust tuleneva võla 875

658 krooni saamiseks ja ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. detsembri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr II-2-294/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Aleksandr Keki"evi ja Roza Keki"eva kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

25. märts 2002. a

Istungil osalenud

isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat M. Lõhmus,

kostjate A. Keki"evi ja R. Keki"eva esindaja vandeadvokaat H. Otti

Resolutsioon

1. Muuta Viru Ringkonnakohtu 25. märtsi 2001. a otsust põhjenduste osas

ning rahuldada hagi Riigikohtu otsuses toodud põhjustel.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Aleksandr Keki"ev"ile 3. jaanuaril 2002. a tasutud kautsjon

5837 (viis tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse) krooni ja 80

(kaheksakümmend) senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Perekond Keki"evi poolt loodud erafirma KEK laenas Virumaa Kommertspangalt 25. novembril

1993. a üheks aastaks 670 000 krooni. 6. mail 1994. a müüs Aleksandr Keki"ev erafirma KEK

Aleksandr Prohinile.

2. Virumaa Kommertspank esitas 28. oktoobril 1994. a hagi, milles ja mille hilisemas täienduses

palus välja mõista erafirmalt KEK ning firma asutajatelt Aleksandr Keki"evilt, Semjon Keki"evilt,

Roza Keki"evalt, Konstantin Keki"evilt ja Aleksei Keki"evilt solidaarselt 875 658 krooni. Samuti

palus hageja tunnistada TsK §-de 220, 272 ja TsÜS § 66 alusel tühiseks Aleksandr Keki"evi ja

Aleksandr Prohini vahel sõlmitud firma müügileping.

3. Ida-Viru Maakohus rahuldas hagi 875 658 krooni väljamõistmiseks erafirmalt KEK. Maakohus

jättis rahuldamata võla nõude ülejäänud kostjate vastu. Samuti ei rahuldanud maakohus hagi

müügilepingu tühisuse tunnistamise osas. Maakohus leidis, et panga nõue KEKi vastu on tõendatud.

Materjalidest nähtub, et erafirma KEK ja Virumaa Kommertspank on sõlminud laenu tagamiseks

pandilepingu erafirma varale väärtusega 1 662 579 krooni. Erafirma KEK on juriidiline isik, kes

vastutab ise oma võla eest. On õige, et firma müügileping ei tekitanud, muutnud ega lõpetanud hageja

tsiviilõigusi, mistõttu Keki"evid ei vastuta vaidlusaluse võla nõudes.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Viru Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega mõistis erafirmalt KEK,

Aleksandr Keki"evilt ja Roza Keki"evalt solidaarselt 875 658 krooni AS Eesti Maapank (pankrotis)

kasuks.

Ringkonnakohus leidis, et solidaarne vastutus tuleb panna ka Aleksandr Keki"evile ja Roza

Keki"evale. 6. mail 1994. a müüsid nad oma majandusüksuse A. Prohinile. Seega toimus asutajatele

kuulunud ettevõtte müük. Äriseadustiku (ÄS) § 506 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. septembrit

1995. a asutatud äriühingutele ÄS § 5 sätteid. ÄS § 5 lg 3 sätestab, et enne ettevõtte või selle osa

üleminekut tekkinud kohustuse eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud viie aasta jooksul pärast

üleminekut, vastutab ettevõtte üle andnud isik kolmandate isikute ees solidaarselt omandajaga. Seega

vastutavad Aleksandr Keki"ev ja Roza Keki"eva solidaarselt antud võla eest. Vastutuse panemist

erafirmale KEK ei ole keegi vaidlustanud ning omandaja A. Prohini vastu ei ole võlanõuet esitatud.

Ringkonnakohus ei käsitanud Konstantin ja Aleksei Keki"evi firma asutajatena ja ettevõtte

valdajatena, kuna asutamislepingu sõlmimise ajal olid nad lapseealised ning nad ei pea vastutama

vanemate majandustegevuse võlgade eest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuse esitasid Aleksandr Keki"ev ja Roza Keki"eva, kes palusid tühistada

ringkonnakohtu otsuse osas, millega muudeti maakohtu otsust, ja teha uue otsuse, millega jätta nende

vastu esitatud hagi rahuldamata.

Kassatsioonkaebuse kohaselt jõustus äriseadustik 1. septembril 1995. a. Kassaatorid leiavad, et ÄS

sätteid kohaldatakse äriühingutele samast kuupäevast. A. Keki"ev müüs erafirma KEK A. Prohinile

6. mail 1994. a, s.o enne äriseadustiku jõustumist. ÄS § 5 ei ole käesoleval juhul kohaldatav.

Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et ÄS § 5 on kohaldatav ka ettevõtte üleandmisele, juhul kui

ettevõte anti üle enne äriseadustiku vastuvõtmist. Erafirma KEK müümise ajal oli kassaatoritel õigus

eeldada, et tollal kehtinud TsK § 34 järgi vastutab firma KEK oma kohustuste eest oma varaga. Isegi

kui firmaomanik oli sellal vastutav firma kohustuste eest, siis alates 6. maist 1994. a läks selline

vastutus üle A. Prohinile. Kassaatorite õigusi kitsendab see, et ettevõtte omandaja A. Prohin on

solidaarsete vastutajate seast välja jäetud. Kuna kassaatorid ei ole 25. novembril 1993. a sõlmitud

laenulepingu osapoolteks, puudub alus neile kohustuste panemiseks selle laenulepingu alusel.

Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus ka TsMS § 229 lg 2 sätteid, kuna rajas oma

otsuse asjaolule, mida hageja ei ole hagi alusena käsitlenud. Ringkonnakohus leidis, et kassaatorite

vastutus tuleneb ettevõtte müümisest A. Prohinile. Hageja väitis aga, et erafirma KEK müümine oli

tühine tehing.

6. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Kassaatorid on andud ÄS §-dele 5 ja 506 väära

tõlgenduse, sidudes nende toime ekslikult erafirma KEK müügi kuupäevaga. ÄS § 506 lg 2 laiendab

äriseadustiku sätteid, muuhulgas § 5, ka enne 1. septembrit 1995. a asutatud äriühingutele.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et ÄS § 5 lg 3 järgi vastutab ettevõtte üle andnud isik kolmandate

isikute ees solidaarselt omandajaga ettevõttega seotud kohustuste eest, mis on tekkinud enne ettevõtte

või selle osa üleminekut. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et keegi ei ole vaidlustanud vastutuse

panemist erafirmale KEK ning selle omandaja A. Prohini vastu ei ole nõuet võla osas esitatud.

Ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 229 lg -s 2 sätestatut. Hagi aluseks oli Virumaa

Kommertspanga ja perekond Keki"evi loodud erafirma vahel sõlmitud laenuleping.

7. Riigikohtu istungil jäid pooled eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Kassaatorite esindaja

selgitas täiendavalt oma seisukohti, et ÄS § 5 ei saa kohaldada tagasiulatuvalt ja et Viru

Ringkonnakohus rajas oma otsuse asjaolule, mida hageja ise hagi alusena ei käsitlenud. Vastustaja

esindaja leidis ka kohtuistungil, et tulenevalt ÄS § 506 lg-st 2 kuulub ÄS § 5 tagasiulatuvale

kohaldamisele ka ÄS jõustumise eelsele ajale. Lisaks põhjendas vastustaja oma seisukohta, et hagi

aluseks oli KEKi ja Virumaa Kommertspanga kui vastustaja õiguseellase vaheline laenuleping ja et

kaevatavat otsust ei rajatud asjaoludele, mida hagi alusena märgitud ei olnud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks. Aleksandr Keki"evi ja Roza Keki"eva vastu esitatud hagi rahuldamise põhjendused ei

ole aga asjakohased ning neid tuleb muuta.

9. Ebaõige on kassaatorite seisukoht, et ringkonnakohtu otsus kassaatorite vastu on rajatud asjaolule,

mida vastustaja ei ole hagi alusena käsitlenud, ja eksib seetõttu TsMS § 229 lg-s 2 sätestatu vastu.

Hagi on esitatud, tuginedes KEKi ja Virumaa Kommertspanga vahel sõlmitud laenulepingule ja selle

alusel toimunud raha üleandmisele KEK-le. Kohtu arvates on hagi aluseks järgmised põhilised

asjaolud: KEKi ja Virumaa Kommertspanga vahel laenulepingu sõlmimine, perekond Keki"evi olek

KEKi asutajaks ning Aleksandr Keki"evi ja Aleksandr Prohini vahel sõlmitud KEKi ostu-

müügileping. Hagi täienduses esitatud väide, et Keki"evid olid KEKi täisosanikud ja KEK ise

täisühing, on hagejapoolne õiguslik kvalifikatsioon õigussuhtele, mitte aga hagi aluseks olev asjaolu.

Samasugune õiguslik kvalifikatsioon on ka hinnang KEKi ostu-müügilepingule, mis hageja arvates

on tühine. Ringkonnakohus ei ole kassaatorite vastu esitatud hagi rahuldades rajanud oma otsust

asjaolule, mida hageja ei ole hagi alusena käsitlenud. Nimelt tugines ringkonnakohus otsust tehes

lepingule, mis oli asjas esitatud ja millele hageja hagis ka tugines, olgugi et leidis, et leping on tühine.

TsMS § 228 ja § 231 lg 4 mõtte kohaselt ei ole kohus seotud hageja poolt õigussuhtele antud

õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad

asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema

poolt antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Õiguslikult tugines hageja nõue kassaatorite kui väidetavate

täisühingu osanike vastutusele, ringkonnakohus leidis aga, et nad vastutavad kui ettevõtte üleandjad

ÄS § 5 alusel.

10. Põhjendamatu on kassatsioonkaebuse väide, et kassaatorite õigusi kitsendab see, et ettevõtte

omandaja A. Prohin on solidaarsete vastutajate seast välja jäetud. Hageja otsustab, kelle vastu ta hagi

esitab ja kellelt mida nõuab. Hageja ei ole esitanud A. Prohini vastu raha maksmise hagi ja kohus ei

saa sellest tulenevalt ka otsustada, kas A. Prohin vastutab KEKi kohustuste eest. Omavaheliselt

lepingust tulenevalt võib olla A. Keki"evil A. Prohini vastu tagasinõudeõigus, mis omakorda tuleneb

KEKi kohustustest, kuid ka see ei ole käesoleva menetluse esemeks.

11. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti ÄS § 5 ja § 506 lg 2.

ÄS § 5 näeb küll ette ettevõtte kui majandusüksuse üleandja vastutuse ettevõttega seotud kohustuste

eest, kuid ÄS § 505 lg 1 kohaselt jõustus äriseadustik 1. septembril 1995. Aleksandr Keki"ev sõlmis

KEKi ostu-müügilepingu A. Prohiniga aga juba 16. mail 1994 ning samal päeval anti ka ettevõttesse

kuulunud vara üle. Seega oli erafirma KEK vara ÄS jõustumise ajaks juba üle antud.

12. Õiguse üheks üldpõhimõtteks on, et üldreeglina ei tohi ega saa seadusel olla tagasiulatuvat jõudu

seaduse jõustumise eelsele ajale. Põhiseadus võimaldab seda vaid rangetes piirides seaduste

rakendamisest tekkinud õiguskonfliktide ületamiseks, kui ilma sätte tagasiulatuva rakendamiseta

tekkida võivad negatiivsed tagajärjed kaaluvad ilmselgelt üles õiguskindluse põhimõtte. Kuna

seaduse tagasiulatuv jõud on erand, mitte reegel, peab sättele tagasiulatuva jõu andmine olema

seaduses ka üheselt ja vaieldamatult välja toodud. Antud juhul ei ole äriseadustikus toodud

sõnaselgelt ühtki sätet, mis kohalduksid ajale enne seaduse jõustumist, st omaksid tagasiulatuvat

iseloomu.

13. ÄS § 506 lg 2 analüüsimine teiste äriseadustiku rakendussätete kontekstis näitab, et nimetatud

norm ei anna äriseadustiku sätetele tagasiulatuvat jõudu ka kaudselt. ÄS § 506 lg 1 kohaselt kehtib

äriseadustik alates jõustumisest täies mahus kõigile äriühingutele, mis asutatakse pärast seaduse

jõustumist. Sama paragrahvi lg 2 laiendab lõikega 1 võrreldes äriseadustiku rakendusala osaliselt ka

äriühingutele, mis olid asutatud enne 1995. a 1. septembrit. Sellistele äriühingutele on kuni nende

äriregistrisse kandmiseni kohaldatavad osa äriseadustiku sätteid. Küll ei tulene seadusest, et

äriseadustiku sätteid kohaldataks äriseadustiku jõustumise eelsele ajale. ÄS § 506 lg 2 kehtib iga seal

nimetatud äriühingu suhtes ajaliselt alates äriseadustiku jõustumisest kuni äriühingu kandmiseni

äriregistrisse. ÄS § 506 lg 2 mõte on äriseadustiku põhimõtete kohaldamine ka neile äriühingutele,

kes olid seaduse jõustumise ajal olemas, kuid kelle äriregistrisse üleviimine alles toimus. Sellest

tulenevalt ei saa ka ÄS § 5 kehtida enne äriseadustiku jõustumist toimunud ettevõtte üleminekule.

Selline ÄS § 5 rakendamine ei oleks ilmselgelt õigustatud ka seetõttu, et seaduse tagasiulatuva

rakendamise aja alguspunkti ei oleks sel juhul võimalik määratleda, samuti seetõttu, et ettevõtte

omandajale ja üleandjale tollal kehtinud seadusega võrreldes täiendava vastutuse panek ei oleks

kooskõlas õiguse kohaldamise üldprintsiipidega.

14. Kolleegium leiab, et vaatamata kaevatava ringkonnakohtu otsuse õigusliku põhjenduse osalisele

ekslikkusele, on otsuse lõppjäreldus õige ja hagi A. Keki"evi ja R. Keki"eva vastu tuleb rahuldada.

Ringkonnakohtu otsust tuleb aga muuta põhjenduste osas.

KEK-ga seotud dokumentidest ei nähtu üheselt tema juriidiline vorm. Põhikirja p 1.1 kohaselt on

KEK puhul tegemist eraettevõttega, p 1.2 kohaselt on ta juriidiline isik, kellel on iseseisev bilanss ja

arvelduskonto ning p 1.3 kohaselt valdab ta oma asutajatele kuuluvat eraldiseisvat vara ning võib olla

kohtus hagejaks ja kostjaks. Põhikirja p 6.2 kohaselt kuuluvad firma omand, tema raha ja vara firma

valdajatele (asutajatele) - perekond Keki"evile. Põhikirja p 6.4 kohaselt moodustab 90%

omafondidest KEKi kapitali. Põhikirja p 7.1 kohaselt juhivad firmat tema asutajad. KEKi ei

registreeritud ümber äriregistrisse, puuduvad andmed, et seda oleks likvideeritud või ümber

kujundatud. Kohtumenetluses on KEK osalenud kostjana, kelle suhtes on esimese astme kohus hagi

rahuldanud ja ringkonnakohus pole seda muutnud. 25. novembri 1993. a laenuleping sõlmiti lepingu

enda kohaselt KEK-ga kui õigussubjektiga. Samal ajal 16. mai 1994. a ettevõtte üleandmise lepingu

sõlmis ja KEKi vara käsutas Aleksandr Keki"ev oma nimel.

15. Erafirma KEK asutamise ajal, aga ka talle laenu andmise ajal kehtinud õigusaktid ei reguleerinud

äriühingutesse ja ettevõtetesse puutuvat ühemõtteliselt arusaadavalt. Nimelt kehtinud TsK § 25

kohaselt "juriidilisteks isikuteks loetakse organisatsioone, kes omavad eraldatud vara, võivad oma

nimel omandada varalisi ja isiklikke mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejateks ja

kostjateks kohtus, arbitraa"is või vahekohtus", mille põhjal saab väita, et juriidiliseks isikuks on kõik

eraldatud varaga ja iseseisva õigusvõimega ühendused. Mis tingimustel ühendus aga õigusi ja

kohustusi kanda võib ehk millal ta on õigusvõimeline, seadus ei sätestanud.

16. Eesti Vabariigi ettevõtteseaduse § 2 lg 1 kohaselt "ettevõte on ettevõtlusega tegelev

majandusüksus, mis on seadustes ettenähtud korras tunnistatud juriidiliseks isikuks". Juriidiliseks

isikuks tunnistamise korda seadus ei sätestanud. Ettevõtteseaduse § 4 lg 1 kohaselt "ettevõte võib

tegutseda riigiettevõttena, rahvaettevõttena, munitsipaalettevõttena, kooperatiivina, ühistuna,

aktsiaseltsina, rendiettevõttena või muud liiki ettevõttena vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele".

Sellest tulenevalt saab väita, et ka ettevõtteseaduse kehtivuse ajal sai ettevõtet lugeda juriidiliseks

isikuks juhul, kui ettevõte vastas seadusega mingile ettevõtteliigile kehtestatud kriteeriumidele.

Erafirmat või eraettevõtet kui selgepiiriliselt iseseisvat ettevõtte ja juriidilise isiku liiki seaduses ega

ka muudes õigusaktides ei tuntud. Ettevõtteseaduse § 12 lg 2 kohaselt "ettevõte loetakse asutatuks

ning ta omandab juriidilise isiku õigused tema registreerimise momendist". Täpsemalt reguleeriti

ettevõtete registreerimist Eesti NSV Valitsuse 18. jaanuari 1990. a määrusega nr 12 kinnitatud "Eesti

NSV ettevõtete registreerimise ja tegutsemislubade väljaandmise ajutise juhendiga".

17. KEK asutamise ja talle laenu andmise ajal oli ettevõtteliikidest seadusega reguleeritud vaid

ühistu. Vabariigi Valitsuse tasandil oli määrustega reguleeritud riigiettevõtte, rahvaettevõtte,

munitsipaalettevõtte, aktsiaseltsi ja nn majandusühingute tegevus. Kuna KEK põhines ilmselgelt

erakapitalil ega olnud loodud ühistuna ja tal puudus ka aktsiateks jagatud aktsiakapital, ei ole

tegemist riigiettevõtte, rahvaettevõtte, munitsipaalettevõtte ega ühistu või aktsiaseltsiga.

18. Eesti NSV Valitsuse 13.06.1990. a määrusega nr 122 kinnitatud "Eesti Vabariigi

majandusühingute põhimääruse" (edaspidi põhimäärus) p 2 kohaselt "majandusühing (edaspidi -

ühing) on ettevõte, mille asutamise lepingu järgi kaks või enam osanikku kohustuvad üksteise ees

ühise nime all lepingus kindlaksmääratud viisil ja määral osa võtma tulu saamisele suunatud ühisest

majandustegevusest" ja p 3 kohaselt "ühingutena käsitletakse käesolevas põhimääruses täis-, usaldus-

ja osaühingut". KEKi põhikirjas ega asutamisprotokollis ei räägita, et tegu on osaühinguga ja tema

asutamisdokumendid ei vasta ka osaühingule ette nähtud sätetele, muuhulgas põhimääruse p-dele 11,

mis näeb ette füüsiliste isikute vahel sõlmitud asutamislepingule notariaalse vormi, ning 48 ja 50, mis

sätestavad osaühingu asutamislepingu ja põhikirja kohustuslikud tingimused. Muuhulgas ei ole

fikseeritud osamaksude vorm ja suurus, põhikapitali suurus, selle suurendamise ja vähendamise kord,

osamaksude tasumise kord ja tähtajad, osanikele kuuluvate häälte arvestamise kord, otsuste

vastuvõtmise kord ja ühingu osatähtede võõrandamise kord. Seega puuduvad põhimõttelise

tähendusega ettekirjutused, milleta on võimatu rääkida osaühingust.

KEK asutamisdokumendid ei vasta täiel määral ka teiste majandusühingute (s.o täisühingu ja

usaldusühingu) toonastele sätetele, sealhulgas põhimääruse p-le 11, mis näeb ette füüsiliste isikute

vahel sõlmitud asutamislepingule notariaalse vormi; p-le16, mille kohaselt igal osanikul on õigus

kasumile; ja p-le 24, mis sätestab asutamislepingu kohustusliku tingimusena muuhulgas osamaksude

ja põhikapitali suurused, osamaksude tasumise korra ja otsuste vastuvõtmise korra.

19. 1. septembril 1994. a jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 kohaselt

"eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik

on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit.

Seaduses võib ette näha muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid". TsÜS § 36 kohaselt "juriidilise isiku

võib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku

kohta käiva seadusega". TsÜS § 170 lg 2 kohaselt "enne 1994. aasta 1. septembrit tekkinud ja sel

päeval kestvatele õigussuhetele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid, kui

rakendussätetest ei tulene teisiti". Nimetatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätetest teeb kolleegium

järelduse, et alates tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumisest, tunnustab Eesti õiguskord juriidilise

isikuna vaieldamatult üksnes tsiviilseadustiku üldosa seaduse nõuetele vastavaid juriidilisi isikuid ehk

isikuid, kes on asutatud seadusega või seaduse alusel. Eraõigusliku juriidilise isikuna tunnistatakse

aga üksnes seaduses eraõigusliku juriidilise isiku liigina sätestatud ja liigile vastavaid subjekte

(täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing). Seega kehtis

alates TsÜS jõustumisest Eestis eraõiguslikele juriidilistele isikutele nn numerus clausus põhimõte

(suletud loetelu põhimõte). Nimetatud käsitlust kinnitavad ka 18. märtsil 1995. a jõustunud AÕS

RakS § 6 lg 2 täiendus, mille kohaselt "juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele

isikutele", aga ka ÄS § 507 lg 1, mis nägi ette enne ÄS jõustumist asutatud ettevõtete

ümberregistreerimise, ümberkujundamise või sundlõpetamise. TsÜS § 36 alates 8. juunist 1996. a

kehtiva redaktsiooni kohaselt "eraõigusliku juriidilise isiku võib asutada vastava juriidilise isiku liigi

kohta käiva seaduse alusel, avalik-õigusliku juriidilise isiku otse selle juriidilise isiku kohta käiva

seadusega". TsÜS § 6 lg 1 alates 1. oktoobrist 1996. a kehtiv redaktsioon sätestas, et "eraõiguslik

juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing,

usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing". Sama kinnitavad ka

TsÜS § 5 lg 3 alates 10. juulist 1998. a kehtiv redaktsioon, mis sätestab, et "juriidiline isik on seaduse

alusel loodud õigussubjekt, mis vastab käesolevas seaduses sätestatud eraõiguslikule või avalik-

õiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud nõuetele" ja eelkõige TsÜS § 170 lg 3 alates 10. juulist

1998 kehtiv redaktsioon, mille kohaselt "enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide

kohaselt asutatud juriidilisi isikuid loetakse juriidilisteks isikuteks üksnes juhul, kui need vastavad

käesolevas seaduses era- või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule sätestatud nõuetele. Muus osas

kohaldatakse neile nende asutamise aluseks olnud õigusakte".

20. Tulenevalt eelnevast teeb Riigikohus järelduse, et õiguskorra ja tsiviilkäibe poolt iseseisva

õigussubjektina tunnustatud erafirmat KEK tuleb hiljemalt 1. septembrist 1994 lugeda täisühinguks ja

kohaldada talle täisühingu kohta kehtivaid sätteid, vaatamata sellele et asutamise ajal KEK

formaalselt kõiki täisühingule ette nähtud nõudeid ei täitnud. KEKi asutasid ühiselt kaks isikut -

Aleksandr Keki"ev ja Roza Keki"eva. KEKi asutamisdokumentidest tuleneb, et KEK valitses

perekond Keki"evi vara. KEKi vara käsutas Aleksandr Keki"ev oma nimel kui oma vara. Seega

polnud KEKi paigutatud vara täielikult eraldatud Keki"evide muust varast ja KEK polnud piiratud

vastutusega õigussubjekt, milleks oleks tollal võinud olla näiteks osaühing või aktsiaselts. Alates

1994. a 1. septembrist kehtib Eestis eraõiguslike juriidiliste isikute suletud loetelu ja kõik struktuurid,

kes omasid juriidilise isiku staatust enne seda, tuli pärast 1. septembrit 1994. a paigutada kas seaduses

antud juriidiliste isikute loetelu alla või lugeda nad juriidilisteks isikuteks mitteolevateks asutusteks

või oma asutajate registreeritud majandusüksusteks (ettevõteteks ÄS § 5 tähenduses). Pärast

1. septembrit 1994. a vastu võetud äriseadustiku ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja AÕSRakS

muudatused, millele kohus eespool tähelepanu juhtis, ei muutnud õiguslikku olukorda ega

kehtestanud sisuliselt uusi ettekirjutusi, vaid üksnes selgitasid alates 1994. a 1. septembrist toimunud

õigusmuudatuse olemust. Kohus juhib tähelepanu ka põhimääruse p-le 7, mille kohaselt täisühing ei

pea olema juriidiline isik. See säte võimaldab tunnustada KEKi täisühinguna ja õigussubjektina ka

teda juriidiliseks isikuks lugemata.

21. Tulenevalt sellest, et KEK-le tuleb kohaldada täisühingu kohta käivaid sätteid, kuulub

kohaldamisele ka põhimääruse p 4, mille kohaselt "täisühing koosneb vähemalt kahest osanikust, kes

vastutavad ühingu kohustiste eest nii oma osamaksuga ühingu põhikapitalisse kui kogu isikliku

varaga solidaarselt, s.t. kõik ühiselt ja iga osanik eraldi". Täisühingu osanikud Aleksandr Keki"ev ja

Roza Keki"eva vastutavad seega KEKi kohustuste eest solidaarselt.

J. Odar, A. Kull, V. Kõve