3-2-1-35-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-35-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 24. aprill 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed V. Kõve ja J. Luik

Kohtuasi

Kalle Esinurme hagi Inna Sinisalu vastu garaa"iboksi kasutusõiguse

tunnustamiseks, selle väljanõudmiseks kostja valdusest ning kahju

hüvitamiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr II-2/755/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Kalle Esinurme kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

18. märts 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri

2001. a otsus hagi rahuldamata jätmise osas ja jätta muutmata osas,

millega mõisteti Inna Sinisalult Kalle Esinurme kasuks välja 1275

krooni 43 senti.

2. Saata asi tühistatud osas samale apellatsioonikohtule uueks

läbivaatamiseks.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada.

4. Tagastada Kalle Esinurmele 28. novembril 2001. a tasutud kautsjon 400

(nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja Tallinnas Väike-Ameerika tn 1-28 asuva korteri

omanik ning korteriühistu Väike-Ameerika 1 liige. Korteriühistu vara koosneb elamust ja garaa"ist.

1. juulil 1999. a sõlmis hageja korteriühistuga rendilepingu garaa"iboksi nr 2 kasutamiseks alates

1. novembrist 1999. a. Nimetatud garaa"iboks oli korteriühistu juhatuse otsusega antud 1. novembrini

1999. a kostjale allrendile. Kostja ei vabastanud garaa"iboksi allrendilepingu lõppedes. Kostja on

garaa"iboksi ebaseadusliku kasutamisega tekitanud hagejale kahju 2325 krooni 43 senti, mis koosneb

korteriühistule makstud renditasust ja oma auto tasulises parklas hoidmise kuludest. Hageja palus

tunnustada tema õigust kasutada garaa"iboksi, nõuda garaa"iboks välja kostja ebaseaduslikust

valdusest ning mõista kostjalt välja talle garaa"iboksi ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju.

2. Kostja vastuväidete kohaselt on garaa" kõigi korteriomanike kaasomandis. Seaduse ja korteriühistu

põhikirjaga ei ole korteriühistu juhatust volitatud otsustama ruumide rentimise üle. Seega on

korteriühistu juhatuse otsuse alusel K. Esinurmega sõlmitud rendileping tühine. Rendileping tuleb

RenS § 15 lg 1 järgi lugeda uuenenuks kostjaga, kuna ta jätkas rendiobjekti tegelikku kasutamist ka

pärast allrendilepingu lõppemist ning rendile andja ei esitanud enne lepingu tähtaja möödumist selle

pikenemise kohta vastuväiteid.

3. Tallinna Linnakohtu 1. veebruari 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et

garaa"iboks oli omaniku poolt rendile antud korteriühistu liikmele Mait Aljasmäele 1. novembrist

1998. a määramata ajaks ning samast kuupäevast korteriühistu juhatuse loal rentniku poolt

1. novembrini 1999. a allrendile antud I. Sinisalule. 1. juulil 1999. a lõpetas korteriühistu

rendilepingu M. Aljasmäega ja sõlmis garaa"iboksi nr 2 rendilepingu hagejaga. Seega asus hageja

allrendilepingus allrendileandja asemele RenS § 20 lg 1 alusel. Tähtajalise rendilepingu lõppemise

üheks aluseks on RenS § 17 lg 1 kohaselt lepingu tähtaja möödumine. RenS § 15 lg 1 kohaselt

loetakse aga leping uuenenuks määramata tähtajaks juhul, kui rentnik jätkab tähtaja möödumisel

renditud vara tegelikku kasutamist ning rendile andjal polnud selle kohta enne lepingu tähtaja

möödumist vastuväiteid. Asjas ei ole tõendatud, et hageja allrendile andjana oleks esitanud enne

1. novembrit 1999. a. allrentnikule vastuväiteid lepingu uuenemise kohta. Järelikult uuenes leping

määramata ajaks ning kostjal on õigus garaa"iboksi kasutada kuni allrendilepingu lõpetamiseni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2001. a otsusega tühistati linnakohtu otsus

protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu ning uue otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt tegi linnakohus uuritud tõenditest ebaõige järelduse, et vaidlusaluse

garaa"iboksi rentnikuks ja allrendile andjaks oli M. Aljasmäe. Garaa"iboks oli korteriühistu poolt

tegelikult renditud Hillar Aljasmäele. Kuna üksnes rentnikul on õigus anda vara allrendile, ei saanud

M. Aljasmäe olla allrendile andjaks ning asjas puuduvad tõendid, et rentnik oleks volitanud

M. Aljasmäed allrendilepingut sõlmima. Seega puudus allrendileping, milles hageja on allrendile

andja. Vaidlus puudub selles, et I. Sinisalu jätkas garaa"iboksi kasutamist pärast 1. novembrit 1999. a.

I. Sinisalult tuleb aga välja mõista TsK § 477 lg 1 ja lg 6 alusel hageja kasuks alusetult säästetud 1275

krooni 43 senti, s.o hageja poolt ajavahemikus november 1999 kuni oktoober 2000 tasutud

garaa"iboksi kasutamise rent. Hageja poolt tasulise parkla kasutamise eest makstud raha ei ole aga

käsitletav kostja alusetult säästetud varana. Kostjal puudub süü hagejale selles ulatuses kahju

tekkimises. Vaid omanik saab vara võõrast ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Hageja nõudes

tunnustada tema õigust garaa"i kasutamiseks on I. Sinisalu valeks kostjaks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuses vaidlustas hageja apellatsioonikohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata

tema nõue garaa"iboksi kasutusõiguse tunnustamiseks ja selle väljanõudmiseks kostja

ebaseaduslikust valdusest ning 1050-kroonise kahju ja kohtukulude väljamõistmiseks ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonikohus kohaldas ebaõigesti

materiaalõiguse normi. RenS § 24 kohaselt tagatakse rentnikule tema õiguste kaitse renditud varale

omaniku õiguste kaitsega samadel alustel. Rentnikul on õigus renditud vara välja nõuda mis tahes

ebaseaduslikust valdusest, nõuda takistuste kõrvaldamist vara kasutamisel ja kahju hüvitamist, mida

on varale tekitanud teised isikud. TsK § 222 lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt

tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti kreeditori poolt saamata jäänud tulu,

mida ta oleks saanud, kui võlgnik oleks oma kohustusi täitnud. Asjas on leidnud tõendamist, et

hageja on sõlminud korteriühistuga garaa"iboksi kasutamiseks rendilepingu ning tasunud selle järgi

igakuiselt renti. Garaa"iboksi kasutab aga ebaseaduslikult kostja.

6. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele kirjalikku vastust esitanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel osaliselt tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks

läbivaatamiseks.

Apellatsioonikohus on ekslikult leidnud, et vara saab ebaseaduslikust valdusest välja nõuda vaid

omanik. RenS § 24 lg 1 kohaselt tagatakse rentnikule tema õiguste kaitse renditud varale omaniku

õiguste kaitsega samadel alustel. Rentnikul on õigus renditud vara välja nõuda mis tahes

ebaseaduslikust valdusest, nõuda takistuste kõrvaldamist vara kasutamisel ja kahju hüvitamist, mida

on varale tekitanud teised isikud, sealhulgas rendile andja.

8. Apellatsioonikohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda hinnang kostja poolt esimese astme kohtus

ja apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et korteriühistu ei ole garaa"i omanik, vaid see on kõigi

korteriomanike kaasomandis ning korteriühistu juhatusel puudus pädevus otsustada garaa"iboksi

kasutamise rendilepingu sõlmimise üle. Eelnevast oleneb, millised seadused kuuluvad asjas

kohaldamisele.

9. Ringkonnakohtu otsust ei vaidlustatud osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 1275

krooni 43 senti garaa"iboksi kasutamise eest. Kuna Riigikohus vaatab asja läbi kassatsioonkaebuse

alusel ja piires, ei käsitle ta apellatsioonikohtu otsust selles osas.

H. Jõks, V. Kõve, J. Luik