3-3-1-19-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-19-02

Otsuse kuupäev

17. aprill 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

OÜ Bussiveod kaebus Teede- ja Sideministeeriumi haldusaktide

ja toimingute peale liiniloa väljaandmisel teisele äriühingule

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. detsembri

2001. a otsus haldusasjas nr II-3/323/01

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Bussiveod kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

28. märts 2002

Kohtuistungil osalenud isikud

OÜ Bussiveod esindaja Raivo Avango

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Bussiveod kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 2001. a otsus haldusasjas

nr II-3/323/01 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2001. a otsus haldusasjas nr 3-

727/01.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühingul Bussiveod on kehtiv bussiliini luba liinil algpunktiga Tallinn ja lõpp-punktiga Tartu.

Kinnitatud on sellele loale vastav väikebussi ekspresskaugliini sõiduplaan, milles on näidatud bussi

väljumis- ja saabumisaeg. Vahepeatusi sõiduplaan ette ei näe. 24. jaanuaril 2001 andis Teede- ja

Sideministeerium bussiliini loa liinil Tallinn-Tartu ka aktsiaseltsile Suure-Jaani Buss. Samal

kuupäeval kinnitati sõiduplaan, kusjuures väljumisaeg on neljal juhul sama, mis OÜ Bussiveod

bussil. Vahepeatusi sõiduplaan ette ei näinud. Peale nimetatud äriühingute on liiniluba veoteenuse

osutamiseks marsruudil Tallinn-Tartu veel üheksal vedajal.

2. 5. veebruaril 2001 esitas OÜ Bussiveod Tallinna Halduskohtule kaebuse Teede- ja

Sideministeeriumi poolt Aktsiaseltsile Suure-Jaani Buss välja antud liiniloa ja selle aluseks olnud

ministeeriumi 15. jaanuari 2001. a käskkirja nr 3 p 4.2 tühistamiseks. Kaebuse esitaja leidis, et

aktsiaseltsile Suure-Jaani Buss välja antud liiniluba häirib Ühistranspordiseaduse § 41 lg 2 mõttes

veoteenuse osutamist kaebajale varem välja antud liiniloa alusel. Neljal juhul on bussi väljumisaeg

sama, mis põhjustab segadust reisijate seas ja raskendab busside liiklemist terminaalides. OÜ

Bussiveod on soetanud liini teenindamiseks sobivad väikebussid. Reisijate nõudlus liinil Tallinn-

Tartu on rahuldatud. Uus vedaja, kelle bussid väljuvad samadel aegadel, põhjustab osaühingule

Bussiveod majanduslikke raskusi, sest reisijaid mõlemale samal ajal väljuvale bussile ei jätku.

7. märtsil 2001 esitas OÜ Bussiveod halduskohtule taotluse peatada kuni kohtuotsuse jõustumiseni

aktsiaseltsile Suure-Jaani Buss välja antud liiniloa täitmine. 20. märtsi 2001. a määrusega jättis

Tallinna Halduskohus taotluse rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-727/01 tühistati Teede- ja

Sideministeeriumi 15. jaanuari 2001. a käskkirja nr 3 p 4.2 ja aktsiaseltsile Suure-Jaani Buss välja

antud liiniluba ning tunnistati õigusvastaseks Teede- ja Sideministeeriumi tegevus aktsiaseltsi Suure-

Jaani Buss taotluse menetlemisel. Teede- ja Sideministeeriumi kohustati uuesti arutama seda taotlust.

Ministeeriumilt mõisteti kaebaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud. Kohus leidis, et Tallinn-

Tartu liinil oli enne aktsiaseltsi Suure-Jaani Buss taotluse läbivaatamist välja kujunenud mitme

vedajaga reisijatevedu. Liiniluba on uuele vedajale välja antud ÜtS § 41 lg 2 vastaselt, sest loale

vastava veoteenuse osutamine häiriks varem välja antud liiniloa alusel veoteenuse osutamist. AS

Suure-Jaani Buss taotluse läbivaatamisel pidi Teede- ja Sideministeerium uurima, kas taotluse

rahuldamine on võimalik või häirib liiniloa väljaandmine varem välja antud liiniloa alusel veoteenuse

osutamist.

4. 25. mail 2001 esitas Teede- ja Sideministeerium apellatsioonkaebuse, milles taotles, et

ringkonnakohus tühistaks Tallinna Halduskohtu otsuse ja teeks uue otsuse, millega jätaks OÜ

Bussiveod kaebuse rahuldamata. Apellant leidis, et kohus on vääralt mõistnud ÜtS § 41 lg 2

tähendust. Kuna marsruudil Tallinn-Tartu osutas samade väljumisaegadega veoteenust ainult üks

vedaja - OÜ Bussiveod -, siis ei pidanudki Teede- ja Sideministeerium kaaluma, kas liiniloa

väljaandmine aktsiaseltsile Suure-Jaani Buss häirib veoteenuse osutamist OÜ Bussiveod poolt.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 2001. a otsusega tühistati Tallinna

Halduskohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti OÜ Bussiveod kaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et Ühistranspordiseaduse tähenduses ei ole mõiste "liin" samastatav mõistega

"marsruut", vaid "liin" hõlmab ka sõiduplaani. ÜtS § 2 lg 4 kohaselt on liinivedu kindlal marsruudil

ja sõiduplaani alusel korraldatav regulaarne sõitjatevedu, kus sõitjad saavad sõidukisse siseneda ja

sealt väljuda sõiduplaaniga määratud peatuses. Häirivad asjaolud ÜtS § 41 lg 2 mõttes võivad esineda

üksnes siis, kui samal marsruudil juba osutavad veoteenust kaks vedajat samade väljumisaegadega.

Viidatud sätte üheks eesmärgiks ei ole pakkuda kaitset vedaja ärihuvidele. Häirivaks saab lugeda vaid

tehnilist laadi asjaolu, mitte aga konkurentsi pakkumist. OÜ Bussiveod kaebusest ei nähtu häirivaid

asjaolusid ÜtS § 41 lg 2 mõttes.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. OÜ Bussiveod kassatsioonkaebuses taotletakse, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja

saadaks asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator on seisukohal, et

ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud ÜtS § 41 lg 2. Ringkonnakohus on

kitsendanud mõistet "liin", mis tähendab marsruuti, millel on määratletud alg- ja lõpp-punkt.

Sõiduplaan ei ole hõlmatud liiniga. Alusetu ja põhjendamatu on ringkonnakohtu järeldus, et uus

veoteenus Tallinn-Tartu liinil, mille osutamiseks luba taotletakse, ei häiri senise veoteenuse osutamist

samal liinil.

7. Teede- ja Sideministeeriumi kirjalikus vastuses leitakse, et ringkonnakohus on mõistet "liin"

õigesti tõlgendanud ja õigesti leidnud, et häiriva asjaoluna ei saa käsitleda uue konkurendi tekkimist

senistele vedajatele. Häirivaks ei saa olla majanduslikku laadi asjaolu, mis lähtub senise vedaja

ärihuvidest. Ühistranspordiseaduse mõtte kohaselt saab häirivaks lugeda üksnes äärmiselt kaalukat ja

veenvalt põhjendatud asjaolu.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Ühistranspordiseaduse §-s 2 p 4 defineeritakse liinivedu kui avaliku teenindamise lepingu alusel

või kommertsliiniveona kindlal marsruudil ja sõiduplaani alusel korraldatavat regulaarset

sõitjatevedu, kus sõitjad saavad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda sõiduplaaniga määratud

peatustes. Sama seaduse §-de 31 lg 2 p 2 ja 32 lg 1 alusel tõendab ühistranspordiluba vedaja õigust

korraldada liinivedu liiniloa või lepingu alusel ning liiniluba õigust korraldada kommertsliinivedu

liiniloale märgitud liinil.

Osaühingu Bussiveod liiniloale on märgitud, et liini number on "100" ning liini algpunkt "Tallinn" ja

lõpp-punkt "Tartu". Aktsiaseltsi Suure-Jaani Buss liiniloal on sama alg- ja lõpp-punktiga liini

numbriks märgitud "65".

9. Ühistranspordiseaduse § 41 lg 2 sätestab: "Liiniloa andja keeldub liiniloa andmisest, kui ilmneb, et

veoteenus, mille osutamiseks liiniluba taotletakse, häirib varem antud liiniloa alusel veoteenuse

osutamist, välja arvatud juhul, kui nimetatud teenust osutab ainult üks vedaja."

10. Kui veoteenust osutab rohkem kui üks vedaja, siis tuleb selle sätte kohaldamiseks võrrelda

planeeritavat veoteenust juba osutatava veoteenusega ja otsustada, kas nende veoteenuste vahel on

seoseid, mis võiksid mõjutada juba osutatavat veoteenust. Selles haldusasjas on niisugune seos

olemas, sest tegemist on liinivedudega, millel on sama alg- ja lõpp-punkt ning osaliselt

kokkulangevad väljumisajad.

Teiseks tuleb selgitada, kas seos planeeritava veoteenuse ja osutatava veoteenuse vahel on häiriv

osutatava veoteenuse suhtes. Sellele küsimusele vastamine eeldab, et määratletakse ÜtS § 41 lg 2

eesmärk ja otsustatakse, kas asjaolud, mis avaldavad negatiivset mõju seoses planeeritava

veoteenusega, on häirivad ÜtS § 41 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus leidis, et viidatud sätte üheks

eesmärgiks ei ole pakkuda kaitset vedaja ärihuvidele, ja et häirivaks saab lugeda vaid tehnilist laadi

asjaolu. Riigikohus ei nõustu sellise kitsendava tõlgendusega.

Ühistranspordiseaduse nimetatud sätte eesmärk on kaasa aidata veoteenuste osutamise stabiilsusele,

ohutusele ja reisijate sõidumugavuste loomisele. Veoteenuste osutamise stabiilsust või ohutust häiriks

näiteks see, kui sama väljumisaja tõttu ei jätkuks enam reisijaid mõlemale sõidukile ja seetõttu

muutuks vedu majanduslikult mittetasuvaks, või kui tuleks vähendada kulutusi ohutusele. Ka

kulutused reisijate sõidumugavustele võivad väheneda, kui ülemäärane konkurents või vedaja

põhjendamatu ebakindlus veoteenuste turul seda tingivad. Liiniveo planeerimisel ja lubade andmisel

tuleb loa andjal lähtuda nii Ühistranspordiseaduse §-s 3 lg 2 p 1 sätestatud peaeesmärgist tagada

ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele ning sotsiaalsete ja majanduslike ressursside

kasutamise otstarbekus kui ka ÜtS § 41 lg 2 eesmärgist.

Lähtudes Riigikohtu seisukohast ÜtS § 41 lg 2 eesmärgi kohta, on ebaõige ka ringkonnakohtu

järeldus, et häirivaks saab lugeda vaid tehnilist laadi asjaolu. Tähtsust ei oma asjaolu, et ÜtS § 41 lg 2

eesmärk võib olla samasuunaline vedaja ärihuvidega.

11. Ühistranspordiseaduse §-st 41 lg 2 tuleneb, et häirimise motiivil ei saa liiniloa andja keelduda

liiniloa andmisest siis, kui "nimetatud teenust osutab ainult üks vedaja". Siin peetakse silmas vedajat,

kes osutab veoteenust liinil, millel on sama alg- ja lõpp-punkt, mitte aga vedajat samade

väljumisaegadega.

12. Ühistranspordiseaduse § 41 lg 2 ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise tõttu tuleb ringkonnakohtu

otsus tühistada. Jõusse jääb Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2001. a otsus.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann