3-2-1-21-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-21-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 17. aprill 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik

Kohtuasi

AS ERA Pank (pankrotis) hagi OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis)

vastu aktsiate ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks, kehtetuks

tunnistamiseks ja aktsiate tagasi nõudmiseks või nende väärtuse

hüvitamiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. oktoobri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr II-2/1178/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

AS ERA Pank (pankrotis) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

25. veebruar 2002. a

Istungil osalenud

isikud

OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis) pankrotihaldur K. Mitt

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. oktoobri

2001. a otsus osas, millega lõpetati menetlus AS ERA Pank (pankrotis)

nõudes temale kuuluvate AS Barclay Kinnisvarafond (pankrotis)

aktsiate tagastamiseks ja selle võimatuse korral saadu hüvitamiseks

rahas. Saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule.

2. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS ERA Pank (ERA Pank) ja OÜ Barclay Kinnisvara, mille mõlema esindajaks oli Andres

Bergmann, sõlmisid 11. septembril 1998. a ostu-müügilepingu (leping), millega ERA Pank müüs OÜ-

le Barclay Kinnisvara 2400 AS Barclay Kinnisvarafond aktsiat hinnaga 1000 krooni ühe aktsia eest

kogusummas 2 400 000 krooni. Tartu Linnakohtu 7. juuni 1999. a. otsusega kuulutati välja AS ERA

Pank pankrot. Tartu Linnakohtu 3. detsembri 1999. a otsusega kuulutati välja OÜ Barclay Kinnisvara

pankrot.

2. Oma 10. detsembril 1999. a esitatud hagis OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis) vastu palus AS ERA

Pank (pankrotis) tunnustada 11. septembri 1998. a tehingu tühisust TsÜS § 66 lg 2 või PankrS § 18 lg

4 alusel. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei järgitud lepingu sõlmimisel äriseadustiku ja ERA

Panga põhikirja sätteid. Lepingu sõlmimiseks oleks olnud vajalik aktsiaseltsi nõukogu otsus, mida

aga ei olnud. Lepingu sõlmimine ei kajastunud ERA Panga raamatupidamises. Lepingu sõlmimisel ei

järgitud ka krediidiasutuse seaduse (KrAS) sätteid. Sisuliselt anti lepinguga kostjale tagamata krediiti.

KrAS § 40 lg 4 sätestab, et krediidiasutused tohivad anda laene ainult sama paragrahvi 5. ja 6. lõikes

sätestatud vallas või/ja kinnisasja tagatisel. 11. septembri 1998. a aktsiate ostu-müügilepingu koopia

esitati ERA Pank pankrotihaldurile 14. septembril 1999. a. Leping võib olla sõlmitud ajal, mil ERA

Pangal oli tehingute tegemine keelatud.

3. Juhul, kui kohus oleks leidnud, et leping ei ole seadusega vastuolus, palus hageja tunnistada leping

kehtetuks PankrS § 43 lg 1 p 2 alusel tagasivõitmise nõudes. Leping sõlmiti 11. septembril 1998. a.

AS ERA Panga pankrotimenetlus algatati Tartu Linnakohtu 7. aprilli 1999. a määrusega. Seega oli

leping sõlmitud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Lepingu sõlmimise ajal oli

kostja hageja lähikondne ja leping oli sõlmitud ERA Pangale kahjulikel tingimustel.

4. Hageja palus lepingu tühisuse tunnustamisest või kehtetuks tunnistamisest tulenevalt kohustada

OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis) tagastama AS-le ERA Pank (pankrotis) lepingu järgi saadu või

selle võimatuse korral hüvitama saadu rahas.

5. Tallinna Linnakohtu 9. mai 2001. a otsusega hagi rahuldati. Kohus tunnistas 11. septembri 1998. a

lepingu kehtetuks ja mõistis OÜ-lt Barclay Kinnisvara (pankrotis) ERA Pank kasuks välja 2 400 000

krooni hüvitist. Kohus leidis, et vaidluse lahendamisel tuleb tugineda PankrS §-des 42 ja 43

sätestatule, kuna koos tehingu tühisuse tunnustamise nõudega ei saa TsÜS § 66 lõikes 5 sätestatud

restitutsiooninõuet käesolevas vaidluses sisuliselt lahendada ning tulenevalt PankrS § 20 lg-st 6

tuleks selles nõudes vaidlus lõpetada TsMS § 217 p 2 järgi. Kohus kvalifitseeris hageja nõuded

tehingu kehtetuks tunnistamise ja tagasivõitmise nõudeks ning tulenevalt PankrS § 20 lg-st 4 jättis

hagi menetlusse.

6. Vaidlustatud leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. PankrS § 43 lg 1

p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne

pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS

§ 49 lg 4 järgi eeldatakse, et võlgniku lähikondne teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga

võlausaldajate huve. Kuna lepingupoolte oluline majanduslik huvi on tuvastatud, on nad lähikondsed

PankrS § 49 lg 2 mõttes. Vaidlusalune leping on sõlmitud hageja võlausaldajatele kahjulikel

tingimustel. OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis) on aktsiad edasi võõrandanud. Seetõttu rahuldab

kohus hageja nõude hüvitada tehingu järgi saadu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2001. a otsusega tühistati linnakohtu otsus. Uue otsusega

jättis ringkonnakohus hagi 11. septembri 1998. a lepingu kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

Aktsiate tagastamise, selle võimatusel saadu rahas hüvitamise nõudes lõpetas ringkonnakohus

menetluse.

8. Linnakohus jättis hinnangu andmata nii hageja kui kostja seisukohale, et leping on seadusega

vastuolus ja seega tühine. Selle asjaolu tuvastamine välistab tehingu kehtetuks tunnistamise nõude

rahuldamise.

9. Apellatsioonikohus nõustus poolte ühise seisukohaga, et tehing on tühine. Selle lepingu objektiks

oli olulise osaluse lõpetamine. ERA Panga nõukogu ei ole äriseadustikus ja ERA Panga põhikirjas

kehtestatud viisil ning vormis võtnud vastu otsust nõusoleku andmise kohta vaidlusaluseks tehinguks.

ÄS § 306 lg 2 kohaselt on juhatusel õigus teha igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid

tehinguid ainult nõukogu nõusolekul. Igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute

määratlemisel tuleb lähtuda äriühingu põhikirjast (ÄS § 317 lg 2). Vastavalt ÄS § 506 lõikele 6 võis

osaühingu ja aktsiaseltsi juhatus 1999. aasta 1. septembrini omandada või võõrandada osaühingu või

aktsiaseltsi nimel, muuhulgas osalust teistes äriühingutes ainult nõukogu, selle puudumisel aga

osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku otsusel, kui osaühingu või aktsiaseltsi põhikirjas ei

ole ette nähtud teisiti. Nimetatud piirang kehtis kolmandate isikute suhtes. Seega võis ERA Pank oma

esindaja kaudu 11. septembril 1998. a võõrandada aktsiaseltsi nimel osalust teistes äriühingutes ainult

nõukogu otsusel, kuna AS ERA Panga (pankrotis) põhikirjas ei olnud teisiti ette nähtud. Tegemist on

olulise seaduserikkumisega.

10. Tühine tehing on kehtetu algusest peale, ka ilma, et kohus peaks tehingu tühisust tunnustama.

Tühist tehingut ei saa enam kehtetuks tunnistada. Seega tuleb hageja nõue tehingu kehtetuks

tunnistamiseks rahuldamata jätta.

11. Pärast pankroti väljakuulutamist võib varalisi nõudeid võlgniku vastu esitada üksnes PankrS §-s

69 sätestatud korras, välja arvatud PankrS § 20 lõikes 4 ja § 85 lõikes 1 nimetatud nõuded. Kuna

tühise tehingu järgi üle antud vara tagastamise nõue ei kuulu nimetatud erandite hulka, ei saa kohus

seda menetleda. Ebaõige on hageja väide, nagu kuulunuks tehingu tühisuse tunnustamise ja sellest

tuleneva restitutsiooninõude läbivaatamine PankrS § 20 lg 4 alusel samuti kohtu pädevusse. Nõue

tühise tehingu järgi saadud vara tagastamiseks on pankrotiseaduse mõttes vara välistamise nõue, mis

oleks tulnud esitada pankrotihaldurile PankrS §-s 53 ette nähtud korras kahe kuu jooksul

pankrotiteate ilmumisest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

12. ERA Pank (pankrotis) palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi

samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et ringkonnakohus rikkus oluliselt

protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta hageja alternatiivse nõude osas.

Linnakohus leidis, et nõue on tagasivõitmise nõue, ja ei pidanud vajalikuks eraldi analüüsida lepingu

võimaliku tühisuse aspekte. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hagi lepingu

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, ning lõpetas menetluse ERA Panga

nõudes OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis) aktsiate tagastamiseks või selle võimatuse korral nende

hüvitamiseks. Ringkonnakohus ei teinud otsust hageja nõudes tehingu tühisuse tunnustamiseks.

Ringkonnakohus eksis TsMS § 228 vastu, mille kohaselt peab kohus tegema otsuse kõigi nõuete

suhtes.

13. Kui nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et PankrS § 20 lg 4 ei ole kohaldatav tehingu tühisuse

tunnustamise vaidlustele, ei oleks tehingu tühisusest tulenevaid nõudeid võimalik võlgniku vastu

pärast tema pankrotistumist esitada. Tehingu tühisuse tunnustamise nõue ei ole varaline nõue, vaid

tunnustuslik nõue, millega võib sekundaarse nõudena kaasas käia restitutsiooninõue. Vaidluse

tekkimisel tehingu tühisuse üle ei oleks siis võimalik saada kohtulikku kinnitust tehingu tühisusele

ning tühise tehingu pooleks oleva isiku õigused jääksid piisava seadusliku kaitseta.

14. PankrS § 20 lg 4 on kohaldatav lisaks tehingu kehtetuks tunnistamise nõuetele ka tehingu

tühisuse tunnustamise nõuetele.

15. Õige ei ole ringkonnakohtu järeldus, et tehingu tühisuse tunnustamise nõue ja sellega õigusliku

tagajärjena seotud restitutsiooninõue on pankrotimenetluses sisuliselt vara välistamise nõue. Vara

välistamise nõuet reguleerivad sätted ei ole selles asjas kohaldatavad. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-18-

97 (RT III 1997, 9, 97) kohaselt saab pankrotivarast vara välistamise hagi esitada, kui välistatav vara

kuulub pankrotivara hulka. Lepingu esemeks olnud AS Barclay Kinnisvarafond aktsiad ei olnud tema

pankrotivara koosseisus, kuna need võõrandati enne OÜ Barclay Kinnisvara pankroti välja

kuulutamist.

16. Ringkonnakohus lõpetas ebaõigesti tehingu tühisuse tunnustamise ja restitutsiooni kohaldamise

nõudes menetluse TsMS § 217 p 2 alusel. Kui ringkonnakohus asus seisukohale, et hagiavalduse

asemel tulnuks esitada vara välistamise taotlus, pidanuks ta lugema hagiavalduse samatähenduslikuks

õigeaegselt esitatud vara välistamise taotlusega ning vastavalt menetlusökonoomika põhimõttele

saatma selle OÜ Barclay Kinnisvara pankrotihaldurile täitmiseks.

17. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus võttis seisukoha hageja alternatiivse

nõude osas. Ringkonnakohus leidis, et tehingu tühisuse korral on see kehtetu algusest peale ja

seetõttu ei pidanud ringkonnakohus resolutiivosas eraldi märkima tehingu tühisuse tunnustamist.

18. Kostja nõustub ringkonnakohtu seisukohaga PankrS § 20 lg 4 kohaldamise osas. Hagejal oli õigus

esitada pankrotihaldurile PankrS §-s 53 sätestatud korras ja tähtaegadel nõue temale kuuluva vara

välistamiseks võlgniku pankrotivarast. Sellist taotlust hageja ei esitanud. Kostja juhib tähelepanu, et

OÜ Baltostan, kellele hageja aktsiad võõrandas, ei ole siiani nende eest tasunud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

19. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele pankrotiseaduse väära

kohaldamise tõttu.

20. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega 11. septembri 1998. a aktsiate ostu-

müügilepingu, milles lepiti kokku ka omandiõiguse üleminek, tühisuse kohta. Samuti on põhjendatud

kohtu seisukoht, et hagejal oli tühise tehingu tõttu õigus esitada vara välistamise nõue. Kuna tehing

on tühine, siis ei saa seda tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

21. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et PankrS § 20 lg-s 4 sätestatu laieneb ka

tehingu tühisuse tunnustamise ning tühisest tehingust tulenevale varalisele nõudele. OÜ Barclay

Kinnisvara pankrot kuulutati välja 3. detsembril 1999. a. AS ERA Pank (pankrotis) esitas OÜ Barclay

Kinnisvara (pankrotis) vastu hagi 10. detsembril 1999. a, paludes lepingu tühisuse tunnustamisest

tulenevalt kohustada OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis) tagastama AS-le ERA Pank (pankrotis)

lepingu järgi saadu või selle võimatuse korral hüvitama saadu rahas. PankrS § 20 lg 6 kohaselt võib

pärast pankroti väljakuulutamist varalisi nõudeid võlgniku vastu esitada üksnes §-s 69 sätestatud

korras, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 ja § 85 lõikes 1 nimetatud nõuded. Hageja palus

esmase nõudena tunnustada lepingu tühisust ja välja mõista aktsiad või raha. Kohus pidi selle nõude

jätma PankrS § 20 lg 3 alusel läbi vaatamata. Nimetatud sätte kohaselt jätab kohus pärast pankroti

väljakuulutamist võlgniku vastu kohtumenetluses oleva varalise nõude, milles ei ole veel otsust

tehtud, hagimenetluses läbi vaatamata, teatades nõudest haldurile. Seda ei tehtud.

22. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue tühise tehingu järgi saadud vara tagastamiseks

on pankrotiseaduse järgi vara välistamise nõue, mis tuleb esitada PankrS §-s 53 ette nähtud korras.

Menetluse lõpetamisega selles asjas ei saa kolleegium aga nõustuda. Esimese astme kohus pidi

hageja esimese nõude osas kohaldama PankrS § 20 lg 3. Sellega oleks kostjale tagatud võimalus

esitada vara välistamise nõue, järgides PankrS § 53 sätestatud vara välistamise korda.

23. Kuna kohus jättis PankrS § 20 lg 3 kohaldamata, tuleb tehingu tühisuse tunnustamise ja aktsiate

tagastamise või selle võimatusel saadu rahas hüvitamise nõuet käsitleda vara välistamise nõudena,

mis kuulub lahendamisele PankrS § 53 järgides.

H. Jõks, A. Kull, J. Luik