3-2-1-44-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-44-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. aprill 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik

Kohtuasi

Bico-Leks Kindlustuse AS (praegu ERGO Kindlustuse AS) hagi AS

Inges Kindlustus vastu 106 810 krooni 28 sendi saamiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. detsembri 2001. a määrus

tsiviilasjas nr II-2/1358/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

OÜ Väike-Maarja Auto erikaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

25. märts 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta OÜ Väike-Maarja Auto erikaebus rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. detsembri 2001. a määrus

muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 15. juuni 2001. a otsusega jäeti rahuldamata Bico-Leks Kindlustuse AS hagi

AS Inges Kindlustus vastu 106 810 krooni 28 sendi saamiseks. Otsuse peale esitas

apellatsioonkaebuse iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OÜ Väike-Maarja Auto.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 10. detsembri 2001. a määrusega jäeti OÜ Väike-Maarja Auto

apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kuna apellandi esindaja ei ilmunud kohtuistungile.

3. 21. detsembril 2001. a esitas OÜ Väike-Maarja Auto avalduse menetluse uuendamiseks. Avalduse

põhjenduste kohaselt ei väljendanud apellant apellatsioonkaebuses soovi osaleda apellatsioonikohtu

istungil. Sellele vaatamata määras kohus asja arutamiseks kohtuistungil ja saatis välja kutsed. TsMS

§ 302 lg 5 annab apellandile õiguse valida, kas osaleda kohtuistungil või mitte, ja kohtul tuleb tema

valikust lähtuda. Seega oli apellandil kohtuistungilt puudumiseks seaduslik takistus ehk seadusega

antud luba istungile mitte ilmuda. Kohus oleks pidanud apellatsioonkaebuse läbi vaatama apellandi

esindaja puudumisest sõltumata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohtu 31. detsembri 2001. a määrusega jäeti OÜ Väike-Maarja Auto taotlus

rahuldamata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt võib ringkonnakohus TsMS § 322 lg 1 kohaselt

jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui apellant või tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud.

TsMS § 323 lg 1 kohaselt uuendab ringkonnakohus menetluse apellandi avalduse alusel, kui

kohtuistungilt puudumiseks oli seaduslik takistus, millest ei saadud kohtule õigeaegselt teatada.

Asjaolu, et apellant ei soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil, ei ole seaduslik takistus. Kui

apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist kohtuistungil, võib kohus lahendada asja

kirjalikus menetluses protsessiosalisi kohtusse kutsumata TsMS § 316 lg 1 järgi, kuid kohus ei ole

selleks kohustatud. Kohus pidas asja läbivaatamist kohtuistungil vajalikuks ja saatis asjaosalistele,

sealhulgas ka apellandile ja teda esindanud advokaadile kohtukutse hoiatusega, et kui apellant

kohtuistungile ei ilmu, võib kohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätta. Apellant ja teda esindav

advokaat said kutsed kätte 5. novembril 2001. a, kuid jätsid teadlikult istungile ilmumata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Erikaebuses palus OÜ Väike-Maarja Auto ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata

apellatsioonkaebus ringkonnakohtule uuendamise korras läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste

kohaselt rikkus ringkonnakohus asja läbivaatamata jätmisega oluliselt protsessiõiguse normi.

Apellant ei märkinud apellatsioonkaebuses, et sooviks asja arutamist kohtuistungil. Sellise

valikuõiguse annab TsMS § 302 lg 5. Järelikult oli apellandil istungilt puudumiseks seaduslik takistus

ehk seadusega antud luba mitte ilmuda. Ringkonnakohus rikkus menetluse uuendamise taotluse

rahuldamata jätmisega TsMS § 3, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasi õigesti ja

võimalikult kiiresti läbi vaadata ja lahendada, ning TsMS § 212 lg 5 sätestatud kohtumääruse

põhjendatuse nõuet. Kohus oleks pidanud põhjendama, miks on asja arutamine kohtuistungil vajalik.

6. Vastuses erikaebusele leidis AS Inges Kindlustus, et apellatsioonikohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 316 lg 2 ei ole protsessiosaliste

soov istungil mitte osaleda kohtule istungi määramise osas siduv. Apellandi soovi kohtuistungil mitte

osaleda ei saa lugeda seaduslikuks takistuseks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle

tühistamiseks.

8. Kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist kohtuistungil, võib kohus vastavalt

TsMS § 316 lg-le 1 protsessiosalisi kohtusse kutsumata lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus

võib poolte tahtest sõltumata määrata TsMS § 316 lg 2 alusel kohtuistungi, kui ta kirjalikus

menetluses leiab, et asja tuleb lahendada kohtuistungil. Kui ringkonnakohus vaatab aga asja läbi

kohtuistungil, teatab kohus TsMS § 320 kohaselt protsessiosalistele kohtuistungi kuupäeva, kellaaja

ja koha. Ringkonnakohtusse kutsumine toimub vastavalt TsMS §-le 321. Apellant kutsutakse selle

paragrahvi lg 1 kohaselt kohtusse, hoiatades teda, et tema või tema esindaja kohtuistungilt puudumise

korral võib kohus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Kui apellant ega tema esindaja

kohtuistungile ei ilmu, võib ringkonnakohus vastavalt TsMS § 322 lg-le 1 jätta kaebuse määrusega

läbi vaatamata. TsMS § 302 lg 5 annab apellandile võimaluse avaldada omapoolse seisukoha, kas ta

soovib asja arutamist kohtuistungil või mitte. Nimetatud võimalus ei ole aga käsitletav seadusliku

takistusena apellatsioonikohtu istungile mitteilmumiseks, kui kohus on asja kohtuistungil arutamist

vajalikuks pidanud ning kutsunud apellandi kohtusse kooskõlas TsMS § 321 lg-ga 1. Järelikult

puudus kohtul alus TsMS § 323 lg 1 kohaselt apellandi avalduse põhjal menetluse uuendamiseks.

J. Odar, A. Kull, J. Luik