3-3-1-24-02 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-24-02

Määruse kuupäev

12. aprill 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

E. Tamme kaebus tunnistada riigi peaprokuröri 24. aprilli 2001. a

teade kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta

õigusvastaseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. septembri

2001. a määrus haldusasjas nr II-3/485/01 ja Tallinna

Halduskohtu 29. augusti 2001. a määrus haldusasjas nr 3-

1363/2001

Menetluse alus Riigikohtus

E. Tamme erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada E. Tamme erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. septembri 2001. a määrus

haldusasjas nr II-3/485/01 ja Tallinna Halduskohtu 29. augusti 2001. a määrus haldusasjas

nr 3-1363/2001 ning saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Asja materjalidest nähtuvalt esitas E. Tamm Riigiprokuratuuri avalduse kriminaalmenetluse

alustamiseks Maksuameti pearevidendi suhtes KrK § 162 tunnustel. Riigi peaprokurör teatas

24. aprillil 2001, et kriminaalmenetlus jäeti alustamata. Peaprokurör oli seisukohal, et

Riigiprokuratuurile saadetud avalduses ja sellele lisatud materjalides ei esine küllaldaselt andmeid,

mis viitavad KrK § 162 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisele maksuametniku poolt.

2. E. Tamm esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tunnistada õigusvastaseks riigi peaprokuröri

24. aprilli 2001. a teade kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta selles teates esitatud motiividel.

Tallinna Halduskohus leidis, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu tema pädevusse ja tagastas HKMS

§ 11 lg 4 alusel kaebuse 29. augusti 2001. a määrusega. E. Tamm esitas erikaebuse, milles palus

halduskohtu määrus tühistada.

3. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. septembri 2001. a määrusega jäeti erikaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus leidis:

E. Tamme tahe on suunatud sellele, et riigi peaprokurör alustaks kriminaalmenetluse Maksuameti

pearevidendi suhtes KrK § 162 tunnustel.

Tulenevalt prokuratuuri sõltumatuse ja kriminaalasja igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise

põhimõttest ning prokuratuuri hierarhilisest struktuurist on riigi peaprokuröri otsustus

kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Kuna

kriminaalmenetluse alustamise üle otsustab lõppastmes riigi peaprokurör, tähendaks halduskohtu

pädevuse tunnustamine kontrollida sisulisest küljest riigi peaprokuröri otsustust seda, et halduskohus

otsustaks, keda võtta vastutusele.

Halduskohtul pole pädevust sekkuda kriminaalmenetlusse ja teostada järelevalvet seaduste täitmise

üle kriminaalmenetluse subjektide poolt, sest ta ei ole kriminaalmenetluse subjekt. Halduskohus saab

kontrollida vaid seda, kas riigiprokuröri tegevus kaebuse lahendamisel oli seaduslik, s.t kas

avaldusele vastati tähtaegselt, kas vastati kõigile küsimustele jne. Selliseid küsimusi pole kaebuses

tõstatatud. Halduskohtul pole õigust kontrollida, kas riigi peaprokurör tõlgendas seadust õigesti või

tuvastas õigesti asja lahendamiseks olulised asjaolud.

4. E. Tamm esitas Riigikohtule erikaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu

määrus. Erikaebuses väidetakse:

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et "kriminaalasja alustamisest keeldumisega ei saa rikkuda

isiku subjektiivseid õigusi...". Ebaseaduslik keeldumine kriminaalasja algatamisest rikub kõige

otsesemalt isiku subjektiivset õigust saada oma õiguste rikkumisel seaduse ja riigi kaitse.

Ebaõige on kohtu seisukoht, et halduskaebuse esitamise võimalusega on isiku õigus PS §-s 13

sätestatud riigi ja seaduse kaitsele juba igakülgselt tagatud ning tema ilmajätmine kriminaalseaduses

ette nähtud kaitsest kuritegeliku ründe vastu igati põhjendatud. Ringkonnakohus tõlgendas

kitsendavalt ka Riigikohtu 22. detsembri 2000. a määrust nr 3-3-1-38-00, väites, et selle lahendiga

allutati "erandlikult" halduskohtu kontrollile küll uurimistoimingud, mitte aga "kogu

kriminaalmenetluse kohtu eelne osa". Tõhus õiguskaitse tuleb tagada igaühele, kes leiab, et tema

õigusi ja vabadusi on rikutud.

Ebaõige on kohtu seisukoht, et "Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja on sõnastanud oma nõude

riigiprokuröri teate õigusvastaseks tunnistamisena, peaks halduskohus nõude lahendamisel võtma

seisukoha kriminaalasja alustamisest keeldumise õigsuses, s.o. tegema kindlaks kas asjas on piisavalt

aluseid kriminaalasja alustamiseks." Kaebuse esitaja ei taotlenud riigi peaprokuröri otsuse tühistamist

ega kohustamist kriminaalasja algatamisele. Kaebuse nõudeks oli tunnistada riigi peaprokuröri

24. aprilli 2001. a teade selle motiividel õigusvastaseks.

Ringkonnakohtu seisukoht, et "kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise õigsuse üle otsustab

lõppastmes riigi peaprokurör", ei tulene seadusest ja on seetõttu vastuolus Euroopa inimõiguste

konventsiooni artikliga 6 ja PS §-ga 15.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. E. Tamm pöördus riigi peaprokuröri poole avaldusega alustada kriminaalmenetlus Maksuameti

pearevidendi suhtes. Riigi peaprokurör jättis kriminaalmenetluse alustamata ning E. Tamm vaidlustas

selle halduskohtus. Kohtud on kaebuse läbivaatamisel lähtunud sellest, et riigi peaprokuröri tegevust

kriminaalmenetluse alustamise avalduse läbivaatamisel ei saa halduskohtus vaidlustada. Kolleegium

kohtute selle seisukohaga ei nõustu.

6. Riigikohtu halduskolleegiumi 21. veebruari 2002. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-2-02 asuti

seisukohale, et menetlusõiguse üldise loogika järgi peaks kriminaalmenetluse küsimusi saama

lahendada kriminaalmenetlusõiguse normide järgi üldkohtus. Kehtivas kriminaalmenetlusõiguses

pole aga sätteid, mis annaksid väidetavale kannatanule võimaluse vaidlustada kriminaalmenetluse

alustamisest keeldumist kohtus. Kuivõrd kriminaalmenetluses praegu vastav kohtuliku kontrolli

võimalus puudub, siis jääbki ainsaks õiguskaitse võimaluseks kaebuse esitamine halduskohtule.

See põhimõte on kohaldatav ka juhtudel, kui isik esitas kriminaalmenetluse alustamise avalduse

vahetult riigi peaprokurörile ja viimane ei alustanud kriminaalmenetlust, jättes avalduse rahuldamata.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann