Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-52-02 ECLI:EE:RK:2002:3.2.1.52.02.130 AI generated

3-2-1-52-02 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-52-02
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-52-02 Otsuse kuupäev Tartu, 10. aprill 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi Imbi Toom"i, Taimi Tehnas"e ja Ain Gunnar Saareste hagi Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi kaudu) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2001. a määrus tsiviilasjas nr II-2/1828/01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Imbi Toomi, Taimi Tehnase ja Ain Gunnar Saareste erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 1. aprill 2002. a Istungil osalenud isikud Hagejate esindaja vandeadvokaat A. Lillo Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2001. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Erikaebus rahuldada. 3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Andrus Lillo erikaebuselt 14. jaanuaril 2002. a ja 4. veebruaril 2002. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Imbi Toom, Taimi Tehnas ja Ain Gunnar Saareste palusid TsÜS § 4 lg 1 ja 2 ning AÕS § 80 alusel tunnustada omandiõigust nende isale kuulunud kunstija kultuurivaradele ning nõuda need Eest Vabariigilt välja. Hagiavalduse kohaselt lahkusid hagejad koos vanemate Ernst Julius ja Helmi Saarestega reaalse repressiooniohu tõttu 1944. a Saksamaale ning olid sunnitud oma vara Eestisse jätma. Vara hulgas oli palju kunstilise ja kultuurilise väärtusega esemeid, millest enamik on Tartu Kunstimuuseumi valduses. 12. detsembril 1944. a koostati Tartu linna rahandusosakonna poolt mahajäetud vara üleskirjutamise ja hindamise aktid, 2. juuni 1949. a aktiga anti vara jäävaks säilitamiseks Tartu Riiklikule Kunstimuuseumile üle. Tartu Linnakohtu 22. detsembri 1999. a otsusega on tuvastatud, et hagejad on oma vanemate pärandvara vastu võtnud. 2. Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 2001. a otsusega hagi rahuldati. ORAS § 11 lg 1 kohaselt ei ole kunstija kultuurivarasid omandireformi objektidena loetletud. Seega kuuluvad kohaldamisele AÕS §-80 lg 1 ning ORAS § 3 lg 1 p 3 ja § 6 lg 1 ja 2. Tartu Riiklikule Kunstimuuseumile jäävaks säilitamiseks antud vara omanik oli Ernst Julius Saareste. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et hagejad on oma isa pärandi vastu võtnud. Riik omandas reaalse repressiooniohu tõttu maha jäetud vara ebaseaduslikult. Muuseumiseaduse § 16 lg 2 mõtte kohaselt on võimalik asi muuseumikogust välja arvata, kui see on omandatud ebaseaduslikult. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 3. Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2001. a määrusega tühistati linnakohtu otsus ja lõpetati asjas menetlus TsMS § 217 p 1 alusel, kuna asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. AÕS RakS § 2 lg 2 kohaselt toimub omandireformi käigus vara tagastamine, kompenseerimine, erastamine, vara riigi omandisse jätmine, munitsipaliseerimine ja taasriigistamine

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-52-02 · Riigikohus: aprill 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi Imbi Toom"i, Taimi Tehnas"e ja Ain Gunnar Saareste hagi Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi kaudu) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2001. a määrus tsiviilasjas nr II-2/1828/01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Imbi Toomi, Taimi Tehnase ja Ain Gunnar Saareste erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 1. aprill 2002. a Istungil osalenud isikud Hagejate esindaja vandeadvokaat A. Lillo Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2001. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Erikaebus rahuldada. 3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Andrus Lillo erikaebuselt 14. jaanuaril 2002. a ja 4. veebruaril 2002. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Imbi Toom, Taimi Tehnas ja Ain Gunnar Saareste palusid TsÜS § 4 lg 1 ja 2 ning AÕS § 80 alusel tunnustada omandiõigust nende isale kuulunud kunstija kultuurivaradele ning nõuda need Eest Vabariigilt välja. Hagiavalduse kohaselt lahkusid hagejad koos vanemate Ernst Julius ja Helmi Saarestega reaalse repressiooniohu tõttu 1944. a Saksamaale ning olid sunnitud oma vara Eestisse jätma. Vara hulgas oli palju kunstilise ja kultuurilise väärtusega esemeid, millest enamik on Tartu Kunstimuuseumi valduses. 12. detsembril 1944. a koostati Tartu linna rahandusosakonna poolt mahajäetud vara üleskirjutamise ja hindamise aktid, 2. juuni 1949. a aktiga anti vara jäävaks säilitamiseks Tartu Riiklikule Kunstimuuseumile üle. Tartu Linnakohtu 22. detsembri 1999. a otsusega on tuvastatud, et hagejad on oma vanemate pärandvara vastu võtnud. 2. Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 2001. a otsusega hagi rahuldati. ORAS § 11 lg 1 kohaselt ei ole kunstija kultuurivarasid omandireformi objektidena loetletud. Seega kuuluvad kohaldamisele AÕS §-80 lg 1 ning ORAS § 3 lg 1 p 3 ja § 6 lg 1 ja 2. Tartu Riiklikule Kunstimuuseumile jäävaks säilitamiseks antud vara omanik oli Ernst Julius Saareste. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et hagejad on oma isa pärandi vastu võtnud. Riik omandas reaalse repressiooniohu tõttu maha jäetud vara ebaseaduslikult. Muuseumiseaduse § 16 lg 2 mõtte kohaselt on võimalik asi muuseumikogust välja arvata, kui see on omandatud ebaseaduslikult. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 3. Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2001. a määrusega tühistati linnakohtu otsus ja lõpetati asjas menetlus TsMS § 217 p 1 alusel, kuna asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. AÕS RakS § 2 lg 2 kohaselt toimub omandireformi käigus vara tagastamine, kompenseerimine, erastamine, vara riigi omandisse jätmine, munitsipaliseerimine ja taasriigistamine

Keywords

AI generated
cultural property right of exhibition previous political persecution principle of non-refoulement reproduction right freedom of art
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-52-02 Otsuse kuupäev Tartu, 10. aprill 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi Imbi Toom"i, Taimi Tehnas"e ja Ain Gunnar Saareste hagi Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi kaudu) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2001. a määrus tsiviilasjas nr II-2/1828/01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Imbi Toomi, Taimi Tehnase ja Ain Gunnar Saareste erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 1. aprill 2002. a Istungil osalenud isikud Hagejate esindaja vandeadvokaat A. Lillo Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2001. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Erikaebus rahuldada. 3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Andrus Lillo erikaebuselt 14. jaanuaril 2002. a ja 4. veebruaril 2002. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Imbi Toom, Taimi Tehnas ja Ain Gunnar Saareste palusid TsÜS § 4 lg 1 ja 2 ning AÕS § 80 alusel tunnustada omandiõigust nende isale kuulunud kunstija kultuurivaradele ning nõuda need Eest Vabariigilt välja. Hagiavalduse kohaselt lahkusid hagejad koos vanemate Ernst Julius ja Helmi Saarestega reaalse repressiooniohu tõttu 1944. a Saksamaale ning olid sunnitud oma vara Eestisse jätma. Vara hulgas oli palju kunstilise ja kultuurilise väärtusega esemeid, millest enamik on Tartu Kunstimuuseumi valduses. 12. detsembril 1944. a koostati Tartu linna rahandusosakonna poolt mahajäetud vara üleskirjutamise ja hindamise aktid, 2. juuni 1949. a aktiga anti vara jäävaks säilitamiseks Tartu Riiklikule Kunstimuuseumile üle. Tartu Linnakohtu 22. detsembri 1999. a otsusega on tuvastatud, et hagejad on oma vanemate pärandvara vastu võtnud. 2. Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 2001. a otsusega hagi rahuldati. ORAS § 11 lg 1 kohaselt ei ole kunstija kultuurivarasid omandireformi objektidena loetletud. Seega kuuluvad kohaldamisele AÕS §-80 lg 1 ning ORAS § 3 lg 1 p 3 ja § 6 lg 1 ja 2. Tartu Riiklikule Kunstimuuseumile jäävaks säilitamiseks antud vara omanik oli Ernst Julius Saareste. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et hagejad on oma isa pärandi vastu võtnud. Riik omandas reaalse repressiooniohu tõttu maha jäetud vara ebaseaduslikult. Muuseumiseaduse § 16 lg 2 mõtte kohaselt on võimalik asi muuseumikogust välja arvata, kui see on omandatud ebaseaduslikult. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 3. Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2001. a määrusega tühistati linnakohtu otsus ja lõpetati asjas menetlus TsMS § 217 p 1 alusel, kuna asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. AÕS RakS § 2 lg 2 kohaselt toimub omandireformi käigus vara tagastamine, kompenseerimine, erastamine, vara riigi omandisse jätmine, munitsipaliseerimine ja taasriigistamine

omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamine toimub halduskorras ning asjaõigusseadus ei ole käesolevas asjas kohaldatav. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Erikaebuses palusid hagejad ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. ORAS §-s 11 lg 1 loetletud omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara hulgas ei ole kunstija kulutuurivara. Seega ei ole nimetatud vara omandireformi objektiks ja asjas ei kuulu kohaldamisele omandireformi aluste seadus. Hagejad ei nõudnudki vara tagastamist omandireformi aluste seaduse alusel, vaid asjaõigusseaduse sätete alusel. 5. Vastuses erikaebusele pidas kostja kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus kuulub TsMS § 363 p 1 alusel tühistamisele materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. 7. ORAS § 11 lg 1 kohaselt on omandireformi objektiks õigusvastaselt võõrandatud maa koos sellega püsivalt seotud loodusobjektidega, ehitised, laevaregistrisse kantud laevad, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed, arvestamata neil lasunud võlgu. Toodud loetelu on ammendav ning selles nimetatud vara tagastamine toimub AÕS RakS §-st 2 lg 2 tulenevalt omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras " seega halduskorras. Omandireformi aluste seadus ei reguleeri omandireformi objektiks mitteoleva vara väljanõudmist ning see ei toimu halduskorras. AÕS RakS § 6 lg 1 kohaselt kaitstakse omandit alates 1993. aasta 1. detsembrist asjaõigusseaduse sätete kohaselt, sõltumata rikkumise ajast. Kohtud on arutanud asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi, kuid kohtulahenditest ei selgu, milliseid asju nõutakse. Kui nõutavad asjad pole omandireformi objektiks, siis kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse sätted, mitte AÕS RakS § 2 lg 2. Kui AÕS § 83 lg 1 alusel hageja omand vaidlustatakse, siis tuleb vastavaid väiteid kontrollida, lähtudes väidetava omandi tekkimise aja õigusaktidest. V. Kõve, H. Jõks, J. Luik