3-2-4-1-02 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-4-1-02 Määruse kuupäev 10. aprill 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Ants Kull, Villu Kõve, Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Pädeva kohtu määramine Menetluse alus Riigikohtus Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2002. a. määrus haldusasjas nr 3-482/2002 ja Tallinna Linnakohtu 18. veebruari 2002. a määrus tsiviilasjas nr 2/5/31- 1070/02 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2002. a. määrus haldusasjas nr 3-482/2002. Saata asi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 13. märtsil 1998 jättis Tallinna Linnakohtu registriosakond rahuldamata Tootjate Ühistu (TÜ) Avita ümberregistreerimise avalduse. Tallinna Linnakohus määras 15. detsembril 1999 TÜ Avita likvideerijaks Raivo Piirla. Tallinna Ringkonnakohus jättis nimetatud otsuse oma 11. mai 2000. a. otsusega jõusse. Robert Käsper esitas likvideerijale oma nõuded TÜ Avita vastu ja nõudis korduvalt likvideerijalt TÜ Avita omandist välja läinud vara tagasinõudmist. 14. novembril 2001 esitas R. Käsper avalduse Tallinna Linnakohtu registriosakonnale mitte lugeda likvideerimist lõppenuks. 27. detsembril 2001 sai R. Käsper Tallinna Linnakantseleilt teate, et Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 19. detsembrist 2001 otsustati kustutada TÜ Avita ettevõtteregistrist seoses sundlõpetamisega. 2. 9. jaanuaril 2002 esitas R. Käsper Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 19. detsembri 2001. a. korraldus nr 5443-k tühistada. 3. 18. jaanuaril 2002 tegi Tallinna Halduskohus määruse, millega keeldus kaebust menetlusse võtmast ja tagastas selle kaebuse esitajale. Määruse motiivide kohaselt on kaevatav Tallinna Linnavalitsuse korraldus antud tsiviilõigussuhtest tuleneva juhtumi reguleerimiseks ega ole seetõttu avalik - õiguslikes suhetes antud haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata. Kohus märkis määruses, et R. Käsper võib vaidluse lahendamiseks pöörduda Tallinna Linnakohtusse. 4. 12. veebruaril 2002 esitas R. Käsper Tallinna Linnakohtule hagiavalduse, milles ta vaidlustas Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 5443-k, palus ennistada TÜ Avita likvideerimismenetlus ja määrata uued likvideerijad. 5. 18. veebruaril 2002 tegi Tallinna Linnakohus määruse, millega keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastas selle R. Käsperile. Kohus leidis, et HKMS § 8 lg 1 kohaselt kuulub haldusakti tühistamine Tallinna Halduskohtu pädevusse. Kohus leidis samuti, et hagimenetluse korras ei saa läbi vaadata ka taotlust likvideerimismenetluse ennistamiseks ja likvideerija määramiseks, kuna selliseid taotlusi saab lahendada vaid hagita menetluses. 6. 1. märtsil 2002 esitas R. Käsper Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimehele avalduse, milles palus TsMS § 145 lg-le 3 tuginedes määrata tema hagile kohtualluvus. Samal päeval esitas R. Käsper

Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnakohtu 18. veebruari 2002. a. määrus ja teha otsuse asja läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtus. 7. 19. märtsil 2002 edastas Tallinna Ringkonnakohus Riigikohtule avalduse, milles palus TsMS § 149 lg-le 6 tuginedes määrata R. Käsperi avalduse lahendamiseks pädev kohus. RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT 8. Riigikohtule on samas asjas pädeva kohtu määramiseks laekunud kaks avaldust. Riigikohtu erikogu leiab, et avaldusi on võimalik lahendada ühes menetluses. 9. R. Käsper taotleb Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimehelt oma hagile kohtualluvuse määramist TsMS § 145 lg 3 järgi. Käesoleval juhul on tegemist pädevusvaidlusega haldusja üldkohtu vahel. TsMS § 149 lg 6 sätestab, et kui üldkohus leiab, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse ja halduskohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu halduskohtu pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviilja halduskolleegiumi vaheline erikogu. Kuna antud juhul on tegemist sellise olukorraga ja on olemas Tallinna Ringkonnakohtu avaldus pädeva kohtu määramiseks, siis määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu erikogu. 10. Riigikohtu erikogu saab lahendada pädeva kohtu määramise üksnes nõude ulatuses, mis on samaaegselt esitatud nii halduskohtule kui maavõi linnakohtule. Seega saab Riigikohtu erikogu lahendada üksnes taotlust, mis puudutab Tallinna Linnavalitsuse 19. detsembri. 2001. a. korralduse nr 5443-k tühistamist. R. Käsperi hagiavalduses esitatud täiendavaid nõudeid, mille esemeks on TÜ Avita likvideerimismenetluse ennistamine ja uute likvideerijate määramine, ei ole halduskohtule esitatud. Nimetatud haginõuete menetlusse võtmisest keeldumise peale saab kaevata erikaebuse esitamisega Tallinna Linnakohtu 18. veebruari 2002. a. määruse peale. Tallinna Ringkonnakohus peab otsustama eelpool nimetatud nõuete menetlusse võtmisest keeldumise õiguspärasuse. Käesolevas menetluses saab Riigikohtu erikogu kontrollida Tallinna Linnakohtu 18. veebruari 2002. a. määruse õiguspärasust üksnes osas, mis puudutas haginõuet Tallinna Linnavalitsuse korralduse tühistamiseks. 11. Kaevatav Tallinna Linnavalitsuse korraldus on haldusakt, mis ei väljenda tsiviilõiguslikku tahteavaldust TÜ Avita, R. Käsperi ega ka kolmandate isikute suhtes. Hagimenetluses ei saa hagiesemeks olla haldusakti tühistamise nõue, kuna puuduvad nii menetluse pooled kui ka hagi korras kaitstav õigushüve. Hagimenetluse korras saab hinnata vaid haldusaktina väljendatud tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust. Hagi korras oleks R. Käsper võinud esitada oma varalised nõuded TÜ Avita vastu või esitada tema suhtes pankrotiavalduse. Oma olemuselt on äriühingu kustutamine ettevõtteregistrist haldustoiming, mille aluseks on haldusakt, antud juhul Tallinna Linnavalitsuse korraldus. Äriühingu ja registripidaja vaheline suhe on olemuselt avalik - õiguslik, mitte eraõiguslik. 12. Erinevalt äriregistrisse kantud äriühingutest, kus registripidaja otsustele edasikaebamise kord on seaduses selgelt sätestatud, puudub seaduses selline säte ettevõtteregistrisse kantud ettevõtete kohta. Seetõttu tuleb antud juhul lähtuda ettevõtteregistri pidaja kui avaliku võimu kandja tegevusest, mille peale saab kaevata halduskorras.

Uno Lõhmus, Ants Kull, Villu Kõve, Jüri Põld, Harri Salmann