3-3-4-4-02 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-4-4-02 Määruse kuupäev 9. aprill 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Lea Laarmaa, Jaak Luik, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel Kohtuasi Pädeva kohtu määramine Menetluse alus Riigikohtus Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. veebruari 2002. a määrus haldusasjas nr 2-3/256/2002 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Linnakohtu 26. septembri 2001. a määrus tsiviilasjas nr 2/4/28-6274 2001. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Linnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnakohtu 26. septembri 2001. a määrusega tsiviilasjas nr 2/4/28-6274 2001 keelduti G. Jakovlevi avalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel põhjendusega, et avalduse läbivaatamine ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras. Ka ei vasta G. Jakovlevi avaldus TsMS §-s 147 sätestatud hagiavalduse vormija sisunõuetele. Sellest kohtumäärusest nähtuvalt esitas G. Jakovlev Tallinna Linnakohtule avalduse, milles palus muuta ja peatada Eesti Energia otsus elektri väljalülitamise kohta. 2. G. Jakovlev esitas 17. detsembril 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Energia AS peale, milles palus ära muuta õigusvastane administratiivakt - tema korteri elektriga varustamise katkestamine. Kaebusest nähtub, et Eesti Energia AS nõuab 1749 krooni maksmist, kuid selle nõude seaduslikkust G. Jakovlev ei tunnista. 3. Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2001. a määrusega haldusasjas nr 3-1957/2001 tagastati G. Jakovlevi kaebus HKMS § 11 lg 4 alusel läbivaatamatult, sest kohus leidis, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Eesti Energia AS pole avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus, vaid äriühing, s.o vastavalt TsÜS § 6 lg-le 1 erahuvides loodud eraõiguslik juriidiline isik. Olemuslikult on tema tegevus suunatud kasumi saamise eesmärgil kaupade ja teenuste müügile. G. Jakovlevi ja Eesti Energia AS vahel elektri ostu-müügi pinnal tekkinud vaidlus tuleneb võlasuhtest ja on seega võlaõiguslik, mitte aga avalik-õiguslik. Väidetava elektrivõla tõttu kliendi korterist elektri väljalülitamine pole haldusakt, vaid ostja kaubaga varustamise lõpetamine kauba eest tasumata jätmise tõttu. Võlaõiguslikud vaidlused kui tsiviilõigussuhtest tulenevad lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras. G. Jakovlev saab esitada hagi kostja asukoha järgi Tallinna Linnakohtule. Kohtuväliselt võib ta pöörduda Tarbijakaitseametisse. 4. G. Jakovlev esitas selle määruse peale erikaebuse, milles palus ära muuta seadusevastane haldusakt (elektri väljalülitamine) ja kohustada Eesti Energia AS elekter sisse lülitama. 5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. veebruari 2002. a määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus edastas haldusasja HKMS § 11 lg 5 ja

6 alusel Riigikohtule. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et korteri elektriga varustamise katkestamise otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ka Riigikohtu halduskolleegium on 17. novembri 1995. a määruses leidnud, et elektrienergia andmise katkestamine on elektrimüüja mõjutusvahend tarbija suhtes, kes ei täida lepingut, ja et elektrivarustuse lepingust tulenev vaidlus on tsiviilõiguslik. Erikaebusele lisatud Tallinna Linnakohtu 6. septembri 2001. a määrusest tsiviilasjas nr 2/4/28-6274/2001 nähtub, et G. Jakovlev on pöördunud linnakohtu poole avaldusega ja palunud muu hulgas ära muuta otsus korteris elektri väljalülitamise kohta. Linnakohus keeldus TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel avalduse menetlusse võtmisest ja leidis, et selle läbivaatamine ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras. Seega on tekkinud olukord, kus halduskohus leiab, et kaebuse lahendamine kuulub tsiviilasju läbi vaatava kohtu pädevusse, ja tsiviilasju lahendav kohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse. Sellisel juhul määrab HKMS § 11 lg 5 järgi pädeva kohtu Riigikohtu tsiviilja halduskolleegiumi vaheline erikogu. RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT 6. Asja materjalidest nähtub, et G. Jakovlev on nii üldkohtus kui ka halduskohtus vaidlustanud oma korteris elektri välja lülitamise Eesti Energia AS poolt. Vaidlus on tekkinud elektri ostu-müügi lepingu täitmisest. Elektri ostu-müügileping on leping, mis on sõlmitud poolte vaheliste tsiviilõigussuhete reguleerimiseks. TsMS § 1 lg 1 järgi lahendavad tsiviilasju esimese astme kohtuna maaja linnakohtud. Tsiviilasjana mõistetakse sama paragrahvi lõikes 2 tsiviilja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. G. Jakovlevi ja Eesti Energia AS vaheline vaidlus kuulub lahendamisele Tallinna Linnakohtus tsiviilkohtumenetluse korras. 7. Linnakohus leidis oma määruses, et G. Jakovlevi avaldus ei vasta TsMS §-s 147 sätestatud hagiavalduse sisuja vorminõuetele. Sama määrusega tagastas kohus materjalid avaldajale põhjendusega, et asja läbivaatamine ei kuulu üldkohtu pädevusse. Kuna G. Jakovlevi avalduse suhtes ei ole kohus teinud TsMS § 149 lg-s 4 puuduste kõrvaldamise määrust, siis ei saa erikogu saata asja Tallinna Linnakohtule menetlusse võtmiseks. Asi tuleb saata Tallinna Linnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Uno Lõhmus, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel