3-1-1-38-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-38-02

Otsuse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu 4. aprill 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi T. T. süüdistuses KrK § 187 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2001. a otsus kriminaalasjas nr II-1-678/01

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. T. kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. märts 2002. a

Istungil osalenud isikud

T. T. kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm ja riigiprokurör Marge Püss

RESOLUTSIOON

1. Kassatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2001. a otsus kriminaalasjas nr II-1-678/01 ja Lääne-Viru

Maakohtu 15. novembri 2001. a otsus kriminaalasjas nr 1-2/01 T. T. süüditunnistamises ja karistamises KrK § 187 lg 2 järgi ning

temalt 1600 krooni sundraha väljamõistmise osas. Saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Lääne-Viru Maakohtusse teises

kohtukoosseisus.

3. T. T. õigeksmõistmise osas KrK § 2101 lg 2 p 3 ja § 207 lg 1 järgi jätta kohtuotsused muutmata.

4. Tagastada T. T.-le kassatsioonikautsjon 925 krooni.

Kohtuotsus jõustub 4. aprillil 2002. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. T. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 187 lg 2 järgi selles, et ta esitas 4. veebruaril 1998. a Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) X Büroole

taotluse B-kategooria juhiloa saamiseks, kasutades selleks valeandmeid. Samuti esitas ta juhilubade taotlemisel M. H. nimele väljastatud X

Tervisekeskuse arstitõendi ja Lääne-Viru TSK lõputunnistuse, lisades neile aga enda foto. Esitatud dokumentide alusel vormistati T. T.-le

17. märtsil 1998. a juhiluba, millel oli tema foto ja M. H. isikuandmed.

Lääne-Viru Maakohtu 15. novembri 2001. a otsusega tunnistati T. T. KrK § 187 lg 2 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks rahatrahv saja

päevamäära ulatuses, s. o 3600.- krooni.

Maakohus leidis, et kohtualuse enda ütlustest tulenevalt oli ta huvitatud võltsandmetega juhiloa saamisest R. M.-lt. Kuna kohtualune kirjutas

ise valeandmetega avalduse X ARK-le, oli ta ka teadlik sellest, et juhiluba vormistatakse M. H. nimele tema fotoga. Lisaks sellele võttis T. T.

valeandmetega juhiloa vastu ja tal oli võimalus seda ka kasutada. Eeltoodu alusel jõudis maakohus järeldusele, et T. T. osales teadvalt

valeandmete esitamisel ametliku dokumendi taotlemisel, kusjuures T. T. nõusolekul esitas need dokumendid ARK X büroole kas R. M. või

keegi teine.

Sama kohtuotsusega mõisteti T. T. õigeks KrK § 2101 lg 2 p 3 ja § 207 lg 1 järgi. Selles osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse T. T. kaitsja K. Namm, taotledes otsuse tühistamist ja uue, õigeksmõistva otsuse tegemist.

Kaitsja leidis, et kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et keegi kolmas isik esitas vajalikud dokumendid juhiloa taotlemisel, välistab T. T.

süüdimõistmise KrK § 187 lg 2 järgi.

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2001. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Kriminaalkolleegium nõustus maakohtu otsuses toodud põhjendustega T. T. süü tuvastamisel ja ei pidanud vajalikuks neid korrata.

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse T. T. kaitsja K. Namm, taotledes otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks

arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaitsja leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu, sest selle tegemisel on oluliselt rikutud

kriminaalmenetluse seadust ja ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust.

5.1. Kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist põhjendab kaitsja sellega, et kuriteo teoimepanemine KrK § 187 lg 2 järgi eeldab isiku

konkreetset tegevust, st valeandmete esitamist ametliku dokumendi taotlemisel. Viru Ringkonnakohus on kohtuotsust põhjendanud vaid

sellega, et on tuvastatud T. T. tahtlus valeandmete esitamisega saada endale juhiluba. Ringkonnakohus aga jättis tähelepanuta, et esimese astme

kohus on tuvastanud, et valeandmed esitas kas R. M. või keegi teine, mitte aga T. T. Seega ei saa T. T. olla kuriteo vahetuks täideviijaks KrK

§ 17 lg 3 tähenduses ja tema tegevust ei ole võimalik kvalifitseerida KrK § 187 lg 2 järgi.

Samuti leiab kassaator, et kohtud on jätnud kohaldamata teo toimepanemise ajal kehtinud Teede-ja sideministri 21. juuni 1994. a määrusega

nr 35 kinnitatud "Mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise eeskirjade" p-d 10 ja 20, mis sätestasid nõuded juhiloa taotlemisele. Kaebuses

leitakse, et T. T. poolt kirjutatud avaldus (tl 104) ei ole käsitatav valeandmete esitamisena, kuna sellisel kujul avalduse esitamist nimetatud

määrus ette ei näinud. Avaldusel puudub adressaat. Samuti on tuvastamata, kes avalduse allkirjastas ja kuidas see sattus kriminaalasja juurde.

5.2. Kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine seisneb kassatsioonkaebuse kohaselt selles, et ringkonnakohus ei ole oma otsust

motiveerinud ega näidanud tõendeid, millele tuginedes tegi ta järelduse otsese tahtluse olemasolu kohta T. T. käitumises. Kohtud on jätnud

arvestamata, et vaatamata võetustele (tl-d 74, 75, 77, 101-103, 124, 125) ei ole tuvastatud, kes tegelikkuses täitis taotluse juhilubade saamiseks

(tl 77) ning kes esitas vajalikud dokumendid ARK-sse. Süüdistuses märgitud arstitõendit ja autokooli lõputunnistust ei ole uurija poolt ära

võetud ega kriminaalasjale lisatud. Seega on need tõendid jäänud kohtus kontrollimata. Võrdlusmaterjali võtmise määrusest 18. oktoobrist

2000 nähtub, et uurijale on esitatud M. H. nimele käsitsi tehtud avaldus (tl 104), kuid võetus on selle avalduse osas tehtud alles 31. oktoobril

2000 (tl 124). Seda vastuolu ei ole kohtus kõrvaldatud. Kaitsja leiab, et vajalik on kontrollida kõiki isikuid, kes süüdistuses märgitud

juhilubade väljaandmiseks vajalikke dokumente vastu võtsid, eksami vastu võtsid ja arstitõendi väljastasid. Nendele asjaoludele oli tähelepanu

juhitud ka apellatsioonkaebuses, kuid ringkonnakohus nende osas motiive ei esitanud.

6. Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuse juurde ja taotles selle rahuldamist. Prokurör taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata

jätmist, kuid leidis, et T. T. poolt toimepandu on õige kvalifitseerida kuriteo toimepanemisele kaasaaitamisena KrK § 187 lg 2 ja § 17 lg 6

järgi. Kaasaaitamine seisnes fotode tegemises ja avalduse täitmises selleks, et saada endale valeandmetega juhiload.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. KrK § 187 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse külje moodustab valeandmete esitamine või teabe varjamine muu ametliku

dokumendi (mida ei ole nimetatud sama paragrahvi 1. lõikes) taotlemisel.

Lääne-Viru Maakohtu ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtutotsustest ei nähtu, milles seisnes T. T. poolt valeandmete esitamine.

Tuginedes T. T. ütlustele on maakohus lugenud tõendatuks, et T. T. oli huvitatud võltsandmetega juhiloa saamisest R. M.-lt ning ta oli teadlik,

et juhiluba vormistatakse M. H. nimele, kuid T. T. fotoga, kuna ta ise kirjutas M. H. valeandmetega avalduse X ARK-le. Kohtuotsusest ei

nähtu, millist dokumenti kohus avalduse all silmas on pidanud ja millisel tõendil põhineb kohtu järeldus, et avaldus on kirjutatud X ARK-le.

Kriminaalasjas on koopiad juhiloataotlusest (tl-d 77 ja 102) ja M. H. elukoha kohta koostatud avaldusest (tl 104). Taotluse osas pole

tuvastatud, kes selle on koostanud. Avaldusest aga ei nähtu, et see oleks koostatud ARK-le esitamiseks. Maakohtu otsuses on kirjas, et T. T.

kinnitas kohtus, et ta kirjutas avalduse, mis sisaldab andmeid M. H. elukoha kohta, R. M.-le. Kes selle avalduse X ARK-le esitas, seda

kohtuotsustest ei nähtu.

Veel on maakohus kohtuotsuses märkinud, et T. T. võttis valeandmetega juhiloa vastu ja tal oli võimalus nimetatud juhiluba kasutada.

Kohtuotsuses ei ole esitatud motiive, miks kohus luges ülalmärgitud asjaoludega tõendatuks, et T. T. osales valeandmete esitamises juhiloa

taotlemisel X ARK-st.

Maakohus on ka tuvastanud, et T. T. nõusolekul esitas juhiloa taotlemiseks vajalikud dokumendid ARK-le R. M. või keegi teine. Samas ei ole

kohus esitanud motiive, miks on valeandmete esitamises süüdi T. T. Kohtuotsuse 3. leheküljel on kohus leidnud, et T. T. osales teadvalt

valeandmete esitamises ametliku dokumendi taotlemisel. Sellises sõnastuses ei ole kohtuotsusest võimalik üheselt aru saada, kas kohus pidas

osalemise all silmas osavõttu kuriteo toimepanemisest KrK § 17 lg-te 4, 5 või 6 mõttes või kaastäideviimist KrK § 17 lg 3 mõttes. Sellest

tulenevalt ei ole võimalik hinnata ka kohtu poolt T. T. käitumisele antud juriidilise kvalifikatsiooni õigsuse üle.

Kohtuotsuses motiivide puudumine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS 39 lg 3 p 7 mõttes ja toob vältimatult kaasa

kohtuotsuse tühistamise.

8. T. T.-le on esitatud süüdistus ja ta tunnistati süüdi selles, et ta esitas 4. veebruaril 1998. a X ARK-le valeandmeid sisaldava juhiloataotluse ja

lisas sellele enda foto, arstitõendi nr 174 11. märtsist 1998. a ning Lääne-Viru TSK lõputunnistuse nr EV 074678 4. veebruarist 1998. a,

millised olid välja antud M. H. nimele. Arstitõendit ja lõputunnistust ei ole tõenditena kohtus kontrollitud ja neid ei ole võetud ka toimikusse.

Kohtuotsustes ei ole näidatud tõendeid ega esitatud motiive, millel põhineb T. T. süüdimõistmine arstitõendi ja lõputunnistuse esitamises X

ARK-le. Samas nähtub toimikus olevast juhiloataotlusest (tl 77 ja 102) nagu süüdistusest ja ka kohtuotsustest, et arstitõend oleks nagu

väljastatud 11. märtsil 1998. a, kuid T. T. on valeandmetega dokumendid X ARK-le esitanud juba 4. veebruaril 1998. a. X ARK-i kirjast

4. augustist 2000. a (tl 101) nähtub, et süüdistuses märgitud juhiloataotlus on X ARK-is vastu võetud 11. märtsil 1998. a kod. H. M.-lt,

kusjuures tema isikuandmeid on kontrollitud passi alusel. Kes dokumendid vastu võttis ja kontrollis, seda kirjast ei nähtu. Juhiloataotlusel on

aga lahter taotluse vastuvõtmise aja kohta täitmata. Nendele vastuoludele ei ole kohtud tähelepanu pööranud ja neid ei ole kõrvaldatud. Seega

on kohtud rikkunud KrMK § 50 g-st 1 tulenevat kriminaalasja igakülgse täieliku ja objektiivse läbivaatamise nõuet.

Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 kuuluvad kohtuotsused T. T. süüdimõistmises ja

karistamises KrK § 187 lg 2 järgi tühistamisele ja kriminaalasi tuleb selles osas saata uueks arutamiseks Lääne-Viru Maakohtule, kus said

alguse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt tuvastatud rikkumised.

Peeter Vaher, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar