3-2-1-39-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-39-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 3. mai 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja J. Luik

Kohtuasi

AS Severi Kaubandus hagi Viktor Jessaulenko vastu õiguse

tunnustamiseks mitte maksta töövaidluskomisjonis välja mõistetud

töötasu, viivist ja hüvitust;

Viktor Jessaulenko vastuhagi töötasu, viivise ja hüvituse saamiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr II-2/872/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

AS Severi Kaubandus kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

25. märts 2002. a

Istungil osalenud

isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat A. Lillo, kostja V. Jessaulenko. Juures viibis

tõlk L. Lomp

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2001. a

otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viktor Jessaulenko töötas alates 1. augustist 1998. a AS-s Severi Kaubandus müügiagendina.

22. juulil 1999. a esitas V. Jessaulenko avalduse omal soovil töölt lahkumiseks alates 2. augustist

1999. a. Tööleping V. Jessaulenkoga lõpetati 22. augustil 1999. a.

11. oktoobril 1999. a pöördus V. Jessaulenko töövaidluskomisjoni poole töötasu, viivise ja hüvitise

saamiseks. 15. veebruaril 2000. a tema nõue rahuldati ja mõisteti AS Severi Kaubandus välja 22 307

krooni, millest 2500 krooni pöörati viivitamatult täitmisele. Töövaidluskomisjon lahendas vaidluse

tööandja osavõtuta.

2. AS Severi Kaubandus ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ning pöördus 14. märtsil 2000. a

hagiga kohtusse. Hageja täiendas hagiavaldust kolmel korral.

Hagi põhjendustel maksti kostjale palk välja hilinemiseta, mistõttu ei ole hageja kohustatud viivist

maksma. Kostja ei täitnud oma tööülesandeid korrektselt, mistõttu jäeti talle lisatasu maksmata.

Sellest tingituna keeldus kostja palgalehtedele allkirja andmast.

Oma töökohustuste täitmise tõttu jäi kostja hagejale võlgu 32 919 krooni. Selles osas on esitatud nõue

Tallinna Linnakohtule. Hageja arvates oli tal lõpparve kinnipidamise õigus, sest poolte vahel oli

sõlmitud varalise vastutuse leping, mille kohaselt varalise kahju tekitamise korral võis tööandja

kahjutasu töötaja palgast kinni pidada.

TLS §-st 82 tuleneva hüvitise saamiseks ei olnud kostjal alust. Selles osas on töövaidluskomisjon

otsuse teinud. Puhkuseraha kostjal saada ei olnud. Tööraamatu kinnipidamise eest palga maksmisega

oli hageja nõus, kuid leidis, et see on kaetud juba täidetud 2500 krooniga.

3. V. Jessaulenko esitas kohtule vastuhagi. Kostja väitel pidi tööandja temaga töölepingu lõpetama

2. augustil 1999. a ning andma kätte tööraamatu ja maksma välja lõpparve. Lisaks saamata jäänud

palgale soovis kostja saada viivist kuni 2. augustini 1999. a, kasutamata puhkuse eest hüvitist ning

hüvitist TLS § 119 lõigete 1 ja 2 alusel.

4. Tallinna Linnakohus 16. veebruari 2001. a otsusega rahuldas osaliselt nii hagi kui vastuhagi. Kohus

mõistis AS-lt Severi Kaubandus kostja kasuks välja 13 445 krooni, võttes arvesse

töövaidluskomisjoni otsusega täidetud osa.

Kohus leidis, et 1999. a jaanuarist 1999. a juulini hageja palka ei saanud, kuna raha kättesaamise

kohta töötaja allkirjad palgalehtedel puuduvad. Tunnistajate ütlustega palga maksmist tõendada ei

saa. Palga maksmist kui rahalise kohustuse täitmist saab TsK §-st 233 tulenevalt tõendada üksnes

töötajapoolse kirjaliku omaksvõtuga.

Palga ja viivise nõudele ei kohaldata aegumist, kuna aegumistähtaja möödumine ei lõpeta iseenesest

kohustist ning lõpparvega peab tööandja maksma välja kõik saadaolevad summad.

Kohus ei arvesta hageja väiteid tasaarvelduse kohaldamisest. Tööandjal ei ole õigust jätta palk või

lõpparve sel motiivil välja maksmata. Varalise vastutuse lepingule alla kirjutamisega ei andnud

töötaja juba ette nõusolekut tulevikus tekkida võivat kahju palgast kinni pidada. Selline kokkulepe

oleks vastuolus heade kommetega.

Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja lisaks töötasule ja viivisele ka puhkusehüvitise ning

hüvitise lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest.

Kuna tööleping lõpetati TLS § 79 alusel, ei rahuldanud kohus töötaja nõuet TLS § 82 lõikes 2

ettenähtud hüvitise saamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus muutis 17. oktoobri 2001. a otsusega linnakohtu otsust põhjenduste osas.

Linnakohus asus õigele seisukohale, et palga maksmist ei saa tunnistajate ütlustega tõendada. Samuti

leidis linnakohus õigesti, et palganõude suhtes hagi aegumise kohaldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus muutis hagi aegumise kohaldamata jätmise põhjendusi. ITVS § 8 järgi kohaldab

töövaidlusorgan aegumist ainult huvitatud poole nõudel, mis peab olema esitatud enne asja sisulise

arutamise algust. Kohtul ei olnud alust aegumist kohaldada, sest vastav taotlus oli esitatud

hilinemisega.

Tööleping lõpetati töötajaga 22. augustil 1999. a ning töölepingu lõpetamisel töötajale lõpparvet välja

ei makstud. Linnakohus kohaldas õigesti TLS § 119 lg 2 tulenevat sanktsiooni.

Palgaseaduse §-s 36 on sätestatud juhud, millal võib töötaja palgast tema nõusolekuta kinnipidamisi

teha. Kuna puudus alus palgast kinnipidamiseks, oli vajalik tasaarvestamiseks töötaja nõusolek.

Palgast kinnipidamise nõusolekuna ei saa käsitada varalise vastutuse lepingule allakirjutamist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus,

millega tunnustada AS Severi Kaubandus poolt V. Jessaulenkole tasutud lõpparve õigsust ja selle

väljamaksmise õigeaegsust.

Kassatsioonkaebuse väitel lähtus ringkonnakohus otsuse tegemisel eelkõige AS Severi Kaubandus

palgalehest. Hageja esitatud tõendite osas asusid kohtud seisuskohale, et need tõendid pole piisavad

tõendamaks palga kättesaamist. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 95 lg-s 2 sätestatut kõikide

tõendite igakülgse hindamise nõuet.

8. Põhjendamatu on asjas TsK § 233 kohaldamine. See säte ei reguleeri tõendite lubatavust. Kohus on

alusetult kohaldanud tööõigussuhtele tsiviilkoodeksi sätteid. Ringkonnakohtu otsus ei sisalda viiteid

õiguse analoogia kohaldamise vajadusele. Vaidlustatud õigussuhe on küllaldaselt reguleeritud

palgaseadusega.

9. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti ITVS § 8 lg 2, leides, et töövaidluse puhul on üks osapool

õigustatud nõudma aegumise kohaldamist üksnes töövaidluskomisjonis. Sellega andis

ringkonnakohus nimetatud sättele põhjendamatult kitsa tõlgenduse.

10. Ringkonnakohus on jätnud põhjendamata, milliste heade kommete või moraalinormidega on

vastuolus töötaja nõusolek tema palgast kinnipidamiste tegemiseks.

11. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et palga

maksmist ei saa tõendada tunnistajate ütlustega ja kohaldanud ITVS § 8 õigesti.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga selles osas, et palga maksmist ei saa tunnistajate

ütlustega tõendada. Palga maksmine on tööandja rahaline kohustus. Raamatupidamisseaduse § 8

kohaselt on raamatupidamisarvestuse algdokumendiks majandustehingu (sh palgamaksmise)

toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peab olema samas paragrahvis loetletud vajalike rekvisiitide

seas ka poolte allkirjad. Ka AS Severi Kaubandus 1. juuli 1998. a töötajatele palga väljamaksmise

kohta käskkirjast p-st 5 tuleneb, et palga maksmise kohta on tööandja filiaali juhataja kohustatud

võtma palgalehele palgasaaja allkirja. Seega ei oma kohtute viide TsK §-le 233 asjas sisulist

tähendust.

13. ITVS § 8 lg 2 kohaselt kohaldab töövaidlust lahendav organ aegumist ainult huvitatud poole

nõudel, mis peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust. Ringkonnakohtu järeldus, et

töötajate nõuetele aegumise kohaldamise taotluse oleks tööandja pidanud esitama

töövaidluskomisjonis enne asja sisulise arutamise algust, on kooskõlas ITVS § 8 lg-s 2 sätestatuga.

Samale seisukohale on kolleegium asunud ka oma varasemates lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-75-

00 (RT III 2000, 19, 213) ja nr 3-2-1-71-00 (RT III 2000, 20, 227)

14. Samuti nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et kahjutasu palgast kinnipidamiseks ja

tasaarvelduse tegemiseks oli vajalik töötaja eelnev nõusolek. PaS § 36 kehtestab palga puutumatuse

põhimõtte, mille kohaselt tööandja võib ilma töötaja nõusolekuta teha palgast kinnipidamisi vaid

seaduses ettenähtud alusel, korras ja ulatuses. PaS § 36 lg 1 sätestab töötaja nõusolekuta töötaja

palgast kinnipidamise tingimused ja alused ammendavalt.

L. Laarmaa, A. Kull, J. Luik