3-2-1-36-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-36-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 28. märts 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J.Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik

Kohtuasi

Kaebus kohtutäitur Kristjan Leppiku otsuse peale ja kohtutäituri

tegevuse seadusevastaseks tunnistamiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. detsembri 2001. a määrus

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

1. Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur Kristjan Leppiku erikaebus

2. Ühisliisingu AS erikaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

11. märts 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. detsembri

2001. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

2. Rahuldada Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur K. Leppiku erikaebus.

3. Rahuldada Ühisliisingu AS erikaebus.

4. Tagastada K. Leppikule 19. detsembril 2001. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

5. Tagastada Ühisliisingu AS-le 13. detsembril 2001. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ühisliisingu AS esitas Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur Kristjan Leppikule kaebuse tema tegevuse

peale. Kaebuse aluseks oli asjaolu, et kohtutäitur arestis ebaõigesti Ühisliisingu AS raha

krediidiasutuses, põhjendades seda Tallinna Liikluskorralduskeskuse nõuete täitmisega.

2. Kohtutäitur jättis 2. juuli 2001. a otsusega Ühisliisingu AS kaebuse rahuldamata.

3. Ühisliisingu AS esitas 16. juulil 2001. a Tallinna Linnakohtule kaebuse kohtutäitur K. Leppiku

peale. Avaldaja palus tunnistada kohtutäituri otsuse ja tema tegevuse täitetoimingute tegemisel

seadusevastaseks.

4. Tallinna Linnakohus rahuldas 16. oktoobri 2001. a määrusega Ühisliisingu AS kaebuse ja tühistas

kohtutäituri otsuse. Määruse põhjenduste kohaselt on tegemist TMS § 79 alusel otsuse täitmisega

haldusasjas. TMS § 73 alusel pööratakse sissenõue juriidiliselt isikult võlasumma sissenõudmiseks

esimeses järjekorras võlgniku pangaasutuses olevale rahale. Kuna Ühisliisingu AS ei olnud

täitemenetlusest haldusasjas teadlik, oli TMS § 73 sätete kohaldamine kohtu arvates põhjendamatu.

Avaldajal puudus võimalus kasutada seaduses sätestatud võlgniku õigusi.

5. Linnakohus jättis rahuldamata kaebuse osas, milles avaldaja palus tunnistada täituri tegevuse

täitetoimingute tegemisel seadusevastaseks, kuna nõue on ebaselge. TMS § 77 võimaldab kohtul läbi

vaadata ainult kaebust kohtutäituri otsuste peale ja kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse eraldi

seadusevastaseks tunnistamine ei kuulu maa- või linnakohtu kompetentsi.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus 4. detsembril 2001. a tühistas linnakohtu määruse ja tegi uue määruse,

millega lõpetas asjas menetluse TsMS § 217 p 1 alusel.

7. Otsuse täitmine haldusasjades on reguleeritud täitemenetluse seadustiku III osas. Seal sätestatust ei

tulene, et kaebust kohtutäituri otsuse peale ja tema tegevuse kohta halduskaristuse otsuse täitmisel

saaks menetleda tsiviilasjana TMS § 77 järgi, nagu kohus seda tegi. TMS § 77 asub seadustiku II

osas, mis reguleerib tsiviilnõuete täitmist. Täitemenetluse seadustiku kui terviku mõttest tulenevalt

lahendatakse tsiviilasjana üksnes tsiviilnõuete täitmise kohta käivad kaebused. Kaebuse kohtutäituri

kui ametiisiku otsuse ja tegevuse peale võib esitada halduskohtule.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kohtutäitur K. Leppik palus erikaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ning teha asjas uus

määrus, millega jätta Ühisliisingu AS kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ja kohtutäitur

K. Leppiku 2. juuli 2001. a otsus muutmata.

9. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale kuulub läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse korras.

Täitemenetluse seadustiku II osa sisaldab lisaks tsiviilnõuete täitmise reguleerimisele ka arvukalt

üldsätteid. Seadusandja ei ole pidanud vajalikus eraldi reguleerida täitemenetluse algatamist tsiviil-,

haldus- ja kriminaalasjades. Kohtutäituri tegevuse peale kaebuste esitamist reguleerib üksnes TMS

§ 77. Need sätted kuuluvad kohaldamisele täitemenetluses mistahes täitedokumendi esitamisel.

10. Kohtutäitur otsuse peale esitatud kaebus kuulub TMS § 77 lg 4 tulenevalt läbivaatamisele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri asukohajärgses maa- või linnakohtus.

11. Ühisliisingu AS palus erikaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse

avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks on ka täituri keeldumine täitetoimingu tegemisest.

HKMS § 3 lg 2 sätestab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine,

milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Täitemenetluse seadustikust tulenevalt ei kuulu

kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.

13. Riigikohtu halduskolleegium 6. veebruari 1998. a määruses nr 3-3-1-3-98 asus seisukohale, et

19. märtsil 1997. a vastuvõetud täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse

jõustumisest alates alluvad täitevaidlused üldkohtule.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele.

15. Täitemenetluse seadustik reguleerib tsiviilnõuete täitmist (II osa), otsuse täitmist haldusasjades

(III osa) ja otsuste täitmist kriminaalasjades (IV osa). Ainsaks sätteks, mis reguleerib täituri tegevuse

vaidlustamist, on seadustiku II osas paiknev § 77. Seadustiku III ja IV osas pole täituri tegevuse

vaidlustamist reguleerivaid norme.

16. Kolleegium juhindub määruse tegemisel Riigikohtu erikogu 15. märtsi 2002. a määrusest nr 3-3-

4-3-02, milles erikogu asus seisukohale, et käesoleval ajal on kaebused kohtutäituri tegevuse peale

tulenevalt TMS § 77 lõigetest 3 ja 4 allutatud maa- või linnakohtule. Tegemist on avalik-õigusliku

vaidlusega, mis HKMS § 3 lg 2 järgi tuleb lahendada üldkohtus. Hoolimata sellest, et TMS § 77

paikneb seadustiku tsiviilnõuete täitmist reguleerivas osas, on ta käsitletav üldnormina, mis

reguleerib täituri tegevuse vaidlustamist täitemenetluse kõigi täitetoimingute tegemisel. Seega ei ole

kohtutäituri tegevus rahatrahvi sissenõudmisel vaidlustatav halduskohtus. TsMS § 361 lg 2 järgi on

erikogu otsus seaduse tõlgendamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kuni erikogu või

üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust.

J. Odar, A. Kull, J. Luik