3-1-2-1-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-1-02

Otsuse kuupäev

27. märts 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba süüdistuses KrK § 101

p-de 1 ja 7 järgi

Vaidlustatud

kohtulahend

Järva Maakohtu 30. mai 2000. a otsus kriminaalasjas nr 1-18/2000; Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. septembri 2000. a otsus

kriminaalasjas nr II-I/690

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Riigiprokurör Alar Kirs, teistmisavaldus

Asja läbivaatamise

kuupäev

26. märts 2002. a

Istungil osalenud isikudRiigiprokurör Alar Kirs; Dmitri "urba ja Igor "urba kaitsja vandeadvokaat

Aino-Eevi Lukas; Valeri "urba kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa

Resolutsioon

Juhindudes AKKS § 775 lg-st 5 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1. Tühistada Järva Maakohtu 30. mai 2000. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 11. septembri 2000. a otsus Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba

süüditunnistamises ja karistamises KrK § 101 p-de 1 ja 7 järgi.

2. Kriminaalasi saata tagasi Järva Maakohtule uueks arutamiseks alates kohtu alla andmise

staadiumist.

3. Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba vabastada kinnipidamisasutusest.

4. Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.

5. Kohtuotsus jõustub 27. märtsil 2002. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Järva Maakohtu 30. mai 2000. a otsusega tunnistati vennad Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba

süüdi KrK § 101 p-de 1 ja 7 järgi. Karistuseks mõisteti Dmitri "urbale üksteist aastat, Valeri "urbale

ja Igor "urbale aga kümme aastat vabadusekaotust.

Kohtualused tunnistati süüdi selles, et nad kõik koos tungisid 2. juunil 1999. a Järva maakonnas

asuvasse Maria Minejeva talumajja ja nõudsid viimaselt raha alkoholi ostmiseks. Raha mittesaamisel

seoti kannatanu kinni ning Dmitri "urba eemaldas näpitstangidega M. Minejevalt parema jala

esimeselt varbalt traumaatilise küüne. Seejärel peksid kõik kolm käte ja jalgadega kannatanut

korduvalt näkku ja rindkeresse, mille tagajärjel M. Minejeva suri saadud vigastustesse kohapeal.

Seega panid Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba toime tahtliku tapmise omakasu ajendil eriti

piinaval ja julmal viisil.

Kuigi kohtualused end süüdi ei tunnistanud, leidis kohus, et nende süü kirjeldatud kuriteo

toimepanemises on tõendatud. Nii võtsid kõik kohtualused eeluurimisel omaks kannatanu peksmise

ja andsid selles osas üldjoontes kokkulangevaid ütlusi. Enda süüd tunnistas eeluurimisel Valeri "urba,

näidates ette sündmuskoha, enda süüd tunnistas puhtsüdamlikus ülestunnistuses ka Igor "urba.

Kohus leidis, et kohtualused kirjeldasid eeluurimisel detailselt asjaolusid, mida ei oleks osanud teha

ükski kõrvaline, asjasse mittepuutuv isik. Samuti ei suutnud nad kohtu hinnangul esitada ühtki

veenvat põhjust enda ütluste muutmise kohta kohtuistungil. Väiteid, et enda süüd tunnistasid nad

eeluurimisel politseitöötajate survel, pidas kohus paljasõnalisteks.

2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. septembri 2000. a otsusega jäeti maakohtu

otsus muutmata ja süüdimõistetute apellatsioonkaebused rahuldamata.

Süüdimõistetute kassatsioonkaebustele ja hilisematele avaldustele kohtuvea parandamiseks ei andnud

Riigikohtu loakogu menetlusluba.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

3. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas teistmisavalduse riigiprokurör Alar Kirs. Avalduses

palutakse süüdimõistetud õigeks mõista ja vabastada nad karistuse kandmisest.

3.1 Teistmisavalduses märgitakse teistmisaluseks oleva uue asjaoluna, et keskkriminaalpolitsei

menetluses oleva kriminaalasja uurimisel on välja selgitatud, et tegelikkuses tapsid M. Minejeva

hoopis Rustams Mitrauskis, Georg "a"kov ja Gunnar Simanis. Kõik kolm on tunnistanud, et võtsid

osa eelpool kirjeldatud kuriteost ja on kuriteo toimepanemist üksikasjalikult ka kirjeldanud. Seejuures

on nad kirjeldanud ka asjaolusid, mida ei võinud teada kuriteosse mittepuutuvad isikud ja nende

antud ütlused on detailsemad ning täpsemad kui Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba ütlused.

Avalduse esitaja leiab, et vendade "urbade süü puudumisele M. Minejeva tapmises viitab peale

eeltoodu ka nende alibit kinnitanud tunnistajate eeluurimisel ja kohtus antud ütlused, mida siis aga ei

peetud usaldusväärseteks.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetasid riigiprokurör ja kaitsjad teistmisavaldust.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaadanud läbi kriminaalasja ja teistmisavalduse ning kuulanud

ära menetlusosalised, leiab, et teistmisavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

5.1 Antud teistmisavalduse lahendamisel peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks selgitada

järgmist.

Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMK § 50

ja mis väljendub järgmistes reeglites:

1. kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt;

2. siseveendumus saab põhineda vaid asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel;

3. ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

Seega peab kohus konkreetse kriminaalasja raames kohtualuste süüküsimuse lahendamisel lähtuma

antud kriminaalasjas kogutud tõenditest ning nende analüüsi pinnalt langetama otsuse kohtualus(t)e

vastutuse osas.

5.2 Käesoleval juhul taotletakse teistmisavalduses Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba

õigeksmõistmist seoses ühe teise kriminaalasja eeluurimisel ilmsiks tulnud asjaoludega. Tõendid,

mida avalduses loetletakse, on kogutud aga Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba otsuse kontekstis

ühe teise kriminaalasja menetlemisel ehk teisisõnu, käesolevaks hetkeks on tegemist kohtulikult veel

kontrollimata tõenditega. Vastuvaidlematu on aga fakt, et nimetatud tõendid võivad omada tähendust

Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba süüküsimuse lahendamisel. Nende vastuolude lahendamine

on võimalik vaid kohtumenetluses, kus uutele tõenditele on omistatud asjaolude igakülgse, täieliku ja

objektiivse läbivaatamise tulemina kohtulikult aktsepteeritavate tõendite kvaliteet. Sellist otsust

pelgalt avalduses toodud asjaolude pinnalt aga langetada ei saa.

5.3 Seoses tõusetunud kahtlustega, mis tulenevad otseselt teise kriminaalasja uurimise raames

kogutud tõendite taustalt, kuid mille usaldatavuse kontroll Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt

teistmisavalduse lahendamisel on võimatu, tuleb Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba suhtes

tehtud süüdimõistvad maa-ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Kriminaalasi tuleb saata tagasi uueks

arutamiseks esimese astme kohtule alates kohtu alla andmise staadiumist. Vastavalt KrMK §-le 189

peab kohus seejuures lahendama erilise tähelepanuga küsimused, kas kõik isikud, keda oli alust

kriminaalvastutusele võtta, on vastutusele võetud ja kas on kogutud kõik asja kohtulikuks

arutamiseks vajalikud tõendid. Kriminaalasjas juba kogutud ning uute, teises kriminaalasjas kogutud

tõendite pinnalt peab kohus lahendama küsimuse kriminaalasja kohtuliku menetlemise võimalikkuse

või võimatuse kohta.

Riigikohtu kriminaalkolleegiuim nõustub avaldaja taotlusega vabastada süüdimõistetud

kinnipidamisasutusest. Siinkohal peab kolleegium silmas asjaolu, et kahtluse alla on sattunud vahi all

pidamise materiaalõiguslik alus - küllaldane kahtlus inkrimineeritud teo toimepanemises. Seetõttu

tuleb Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba viivitamatult kinnipidamiskohast vabastada.

Peeter Vaher, Ott Järvesaar, Lea Kivi