3-3-1-22-02 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-22-02

Määruse kuupäev

26. märts 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

Kohtuasi

J. Reinaru ja A. Kuke kaebus Tallinna Politseiprefektuuri

Kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse 25. jaanuari

1999. a määruse ja Tallinna Prokuratuuri 22. veebruari 1999. a

määruse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. septembri

2001. a määrus haldusasjas nr II-3/403/2001 ja Tallinna

Halduskohtu 20. juuni 2001. a määrus haldusasjas nr 3-

1205/2001.

Menetluse liik ja algataja

Riigikohtus

Joosep Reinaru ja Ants Kuke erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta erikaebus rahuldamata.

2. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. septembri 2001. a määruse

haldusasjas nr II-3/403/2001 ja

Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2001. a määruse haldusasjas nr 3-1205/2001 motiive, asendades

need käesoleva määruse motiividega.

3. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. Reinaru ja A. Kukk esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid "Tunnistada

õigusvastaseks, st kriminaalmenetluse seadustiku § 3 lõikega 1 ja § 5 punktiga 8 vastuolus olevateks

Tallinna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse 25.01.1999 määrus

nr 99231000115 kriminaalasja algatamisest keeldumise kohta ja Tallinna Prokuratuuri 22.02.1999

määrus ning tühistada need. Saata materjalid Margus Põderi surmafakti ja Klara Ganihhina avalduse

kohta Tallinna Prokuratuuri kriminaaljuurdluse korraldamiseks." Kaebajad taotlesid ka kohtusse

pöördumise tähtaja ennistamist.

2. Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2001. a määrusega keelduti kaebuse menetlusse võtmisest ja

tagastati see kaebajale põhjendusega, et selle kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Tallinna Politseiprefektuuri ja Tallinna Prokuratuuri määrused kriminaalasja algatamisest keeldumise

kohta pole haldusaktid ning nende tühistamist ei saa taotleda halduskohtus. Kriminaalmenetluse

koodeksi (KrMK) §-de 48 ja 120 lg 1 p 1 järgi otsustavad kriminaalmenetluse algatamise üle uurija ja

prokurör. Järelevalvet uurija tegevuse üle teostab prokurör (KrMK § 120). Kaebused uurija tegevuse

peale esitatakse prokurörile (KrMK § 182). Prokuröri otsuse peale kaebuse lahendamise kohta või

prokuröri tegevuse peale uurimisel võib edasi kaevata kõrgemalseisvale prokurörile (KrMK § 183

lg 3).

3. J. Reinaru ja A. Kukk esitasid erikaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu määrus ja saata asi

halduskohtule arutamiseks.

4. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. septembri 2001. a määrusega jäeti halduskohtu

määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis:

Kaebuse esitajatel on õigus, et PS § 15 annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Siit ei järeldu aga, et halduskohus on pädev lahendama ükskõik millist

vaidlust. Halduskohtu pädevus ja halduskohtus vaidlustatavad haldusaktid ja toimingud on sätestatud

HKMS §-des 3 ja 4. HKMS § 3 lg 2 sätestab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-

õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

Kaebajad on sisuliselt vaidlustanud uurija ja prokuröri toiminguid kriminaalmenetluses, taotledes

tühistada kriminaalasja algatamisest keeldumise määrused ja saata materjalid prokuratuuri

kriminaaljuurdluse korraldamiseks. Halduskohus on pädev läbi vaatama kaebusi uurija ja prokuröri

toimingute peale, kuid seda tingimusel, et on rikutud isiku põhiõigusi ja vabadusi ja juhul, kui rikutud

õiguste efektiivne kaitsmine hilisemas kriminaalmenetluses ei ole võimalik. Kriminaalasja

algatamisest keeldumisega ei sekkuta kaebaja põhiõigustesse. Vaidlused kriminaalmenetluse

alustamise või kriminaalasja algatamisest keeldumise üle ei kuulu halduskohtu pädevusse.

5. J. Reinaru ja A. Kukk esitasid erikaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu

määrus ning saata kaebus läbivaatamiseks halduskohtule. Erikaebuses väidetakse, et PS § 15 lg 1

tagab igaühe õiguse oma rikutud õiguste kohtulikule kaitsele. Seega on kohtu pädevuses ja samas on

tal kohustus lahendada ükskõik millist vaidlust eeldusel, et kohtusse on pöördutud seaduses

ettenähtud tingimustel ja korras. Arvamus, et uurija tegevuse seaduslikkuse kontroll lõpeb

prokuratuuriga, tekitab olukorra, kus teatud isikute tegevuse õiguspärasuse kontroll ei allu vastavalt

nimetatud Põhiseaduse normile ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli

6 lõikes 1 sätestatule mitte kohtule, vaid täitevvõimu esindajatele. Erikaebuses märgitakse, et sellele

järeldusele jõudis põhimõtteliselt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a määruses asjas nr 3-3-1-

38-00 AS Brolex Grupp, OÜ Deiv Grupp ja Maksuameti erikaebuste läbivaatamisel.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Menetluse korra kriminaalasjades sätestab Kriminaalmenetluse koodeks ning Apellatsiooni ja

kassatsiooni kriminaalmenetluse seadustik. Kriminaalmenetluse kord hõlmab ka uurija tegevuse

vaidlustamist. Kriminaalmenetluse raames saab uurija tegevuse peale kaevata prokurörile (KrMK

§ 182). Prokuröri otsuse peale kaebuse lahendamise kohta või prokuröri tegevuse peale uurimisel

võib edasi kaevata kõrgemalseisvale prokurörile (KrMK § 183). Kriminaalmenetluse raames pole

võimalik vaidlustada riigi peaprokuröri otsust kaebuse lahendamisel.

7. Riigikohtu halduskolleegiumi 21. veebruari 2002. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-2-02 asuti

seisukohale: "Menetlusõiguse üldise loogika järgi peaks kriminaalmenetluse küsimusi saama

lahendada kriminaalmenetlusõiguse normide järgi üldkohtus. Olemuselt ei kuulu sellesisulised

vaidlused halduskohtu pädevusse. Kehtivas kriminaalmenetlusõiguses pole aga sätteid, mis annaksid

väidetavale kannatanule võimaluse vaidlustada kriminaalmenetluse alustamisest keeldumist kohtus."

Halduskolleegium asus seisukohale, et kuivõrd kriminaalmenetluses praegu vastav kohtuliku

kontrolli võimalus puudub, siis jääbki ainsaks õiguskaitse võimaluseks kaebuse esitamine

halduskohtule.

Selles haldusasjas oli läbitud Kriminaalmenetluse koodeksiga sätestatud kaebemenetlus ja saadud

riigi peaprokurörilt eitav vastus, mida halduskohtus ka vaidlustati.

8. Käesolev asi aga erineb halduskolleegiumi menetletud eelpoolnimetatud asjast selle poolest, et

kriminaalmenetluse kaebevõimalused pole ammendatud. J. Reinaru ja A. Kukk pole pöördunud riigi

peaprokuröri poole. Kolleegium on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamata jätmist saab

halduskohtus vaidlustada vaid siis, kui on ära kasutatud kõik kriminaalmenetlusõiguslikud

võimalused, so kui on pöördutud riigi peaprokuröri poole. Kriminaalmenetluse alustamata jätmist ei

saa halduskohtus vaidlustada vaidlustamata riigi peaprokuröri poolt kaebuse lahendamisel tehtud

otsust.

J. Reinaru ja A. Kuke erikaebus jääb rahuldamata. Kuid ringkonnakohtu ja halduskohtu määruse

motiive tuleb muuta, asendades need käesoleva määruse motiividega.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel