3-2-1-32-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-32-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 25. märts 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa

Kohtuasi

OÜ UrbanCorp vastulause kohtunikuabi kandeotsusele.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr II-2/971/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

OÜ UrbanCorp kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

4. märts 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri 2001. a

otsus muutmata ning OÜ UrbanCorp kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu registriosa kohtunikuabi 30. novembri 1999. a kandeotsuse alusel kanti

2. detsembril 1999. a äriregistrisse Vibe Promotions OÜ, mille tegevusaladeks oli muusikatarvete ost-

müük, laenutus ja vahendus; meelelahutusürituste korraldamine; toidu- ja tööstuskaupade

vahendamine, nende jae- ja hulgimüük. 1. veebruaril 2000. a esitas OÜ UrbanCorp vastulause sellele

kandeotsusele, milles taotles kandeavalduse rahuldamata jätmist. Vastulause põhjendustel ei tohi

ärinimes ÄS § 12 lg 3 kohaselt kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist tähist kaubamärgi

omaniku notariaalselt tõestatud allkirjaga kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja

tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. 30. novembril 1999. a esitas OÜ

UrbanCorp Patendiametile avalduse, milles taotles sõnamärgi VIBE kaitsmist kaubamärgina kaupade

ja teenuste klassis 41, sh meelelahutusteenuse alal. Tulenevalt kaubamärgiseaduse § 17 lg-st 1 on

kaubamärk "VIBE" meelelahutusürituste korraldamise tegevusalal kaitstav alates registreerimise

taotluse esitamisest, s o 30. novembrist 1999. a ning Vibe Promotions OÜ ei tohi oma ärinimes

sõnamärki "VIBE" kasutada. Kohtunikuabi ei rahuldanud vastulauset ja andis selle läbivaatamiseks

kohtunikule.

2. Pärnu Maakohus jättis 25. veebruaril 2000. a vastulause rahuldamata ja kandeotsuse muutmata.

Otsuse kohaselt on ÄS § 12 lg 3 järgi ärinime registreerimiseks vajalik kaubamärgi omaniku

nõusolek. Kandeotsuse tegemisel puudusid kohtunikuabil andmed selle kohta, et OÜ UrbanCorp

oleks kaubamärgi "VIBE" omanik. Kaubamärgi omanikuks saab isik vastavalt kaubamärgiseaduse

§ 15 mõttele kaubamärgi registrisse kandmise ja kaubamärgitunnistuse väljaandmisega. Seega ei saa

kaubamärgi registrisse kandmise ja kaubamärgitunnistuse väljaandmiseni rääkida kaubamärgi

omanikust ÄS § 12 lg 3 mõttes. Järelikult oli kandeotsuse tegemise ajal sõnalise tähise "VIBE"

kasutamine ärinimes lubatud ning OÜ UrbanCorp nõusolekut ei olnud selleks vaja. Vaidluse esemeks

on kandeotsus, mis tehti 30. novembril 1999. a, mitte 2. veebruaril 1999. a tehtud äriregistri kanne.

Seega ei saa väita, et kaubamärgi registreerimise avaldus oleks esitatud enne kandeotsust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2001. a otsusega jäeti maakohtu kandeotsus muutmata ja

OÜ UrbanCorp vastulause kohtunikuabi kandeotsusele rahuldamata. Kohus nõustus maakohtu

järeldusega, et 30. novembril 1999. a ei olnud kaubamärk "VIBE" kaitstud, kuna kaubamärgiseaduse

mõttest tulenevalt laieneb nimetatud õiguskaitse ainult registreeritud kaubamärkidele.

Kaubamärgiseaduse (KMS) § 17 käsitleb kaubamärgi kehtivust juhul, kui kaubamärk registreeriti.

Vastulause esitaja toodud väited võivad anda küll alust hagi esitamiseks kahju tekitaja vastu, kui on

tegemist Vibe Promotions OÜ pahatahtlusega, kuid ei oma tähendust kandeotsuse läbivaatamisel.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kassatsioonkaebuse kohaselt on apellatsioonikohus asunud põhjendamatult seisukohale, et ÄS

§ 12 lg 3 on kohaldatav vaid nende kaubamärkide suhtes, mis on juba registreeritud. ÄS § 12 lg 3

kohaselt on oluliseks kriteeriumiks kaubamärgi kaitstavus, st et ta vastaks kaubamärgi

registreerimiseks esitatud objektiivsetele nõuetele (KMS § 6). Seega on nimetatud säte kohaldatav ka

kaubamärkidele, mida veel ei ole registreeritud. Kaubamärk VIBE kui OÜ UrbanCorp poolt

korraldatavate meelelahutusürituste tähis oli juba 30. novembril 1999. a üldtuntud.

Kaubamärgiseaduse § 17 lg 1 kohaselt algab kaubamärgi õiguskaitse taotluse saabumise kuupäevast

kuni 10 aasta möödumiseni kaubamärgi registrisse kandmise kuupäevast.

5. Vibe Promotions OÜ ei ole kassatsioonkaebusele kirjalikku vastust esitanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks.

7. ÄS § 12 lg 3 keelab kasutada ärinimes Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või

numbrilist tähist või nende kombinatsiooni kaubamärgi omaniku notariaalselt tõestatud allkirjaga

kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes

kaubamärk ei ole kaitstud. OÜ UrbanCorp esitas vastulause kohtunikuabi kandeotsusele, mille alusel

kanti äriregistrisse Vibe Promotions OÜ, põhjendusel, et tema oli esitanud avalduse sõnamärgi

"VIBE" registreerimiseks riiklikus kauba- ja teenindusmärkide registris Vibe Promotions OÜ-ga

samal tegevusalal. Seejuures esitas OÜ UrbanCorp kaubamärgi registreerimise avalduse

30. novembril 1999. a, s.o samal päeval, mil kohtunikuabi tegi kandeotsuse Vibe Promotions OÜ

kandmise kohta äriregistrisse.

8. Kaubamärgi omaniku õigusi kaitstakse KMS § 32 kohaselt halduskorras või kohtus. ÄS § 731 lg 1

kohaselt võib kohtunikuabi registritoimingule vastulause esitada huvitatud isik. Esitanud avalduse

kaubamärgi VIBE registreerimiseks, oli OÜ UrbanCorp käesolevas menetluses huvitatud isik, kuid

tema vastulause rahuldamine sõltub sellest, kas tema poolt registreerimiseks esitatud kaubamärgile

laienes õiguskaitse, mille alusel võiks öelda, et Vibe Promotions OÜ tuleb jätta äriregistrisse

kandmata, kuna tema ärinimi ei vasta ÄS § 12 lg-s 3 sätestatule.

9. Kaubamärgiseadus eristab kaubamärgi omandamises kahte etappi. Esmalt otsustatakse kaubamärgi

registreerimine ning alles pärast registreerimise otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist või,

vaidlustamise korral, pärast vaidlustamismenetluse lõppemist, kantakse kaubamärk riiklikku kauba-

ja teenindusmärkide registrisse. Kaubamärgitunnistuse annab Patendiamet omanikule pärast

kaubamärgi registrisse kandmist.

10. Kaubamärgi omaniku õigused on KMS § 33 lg 1 kohaselt kaitstud riiklike järelevalveasutuste

poolt alates kaubamärgi kandmisest registrisse. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6

bis tähenduses üldtuntud kaubamärgi omaniku ainuõiguste kaitset seostab sama paragrahvi lg 2 alates

selle kaubamärgi üldtuntuse tunnistamisest kohtu või Patendiameti poolt.

11. OÜ UrbanCorp on vastulauses ja kassatsioonkaebuses tuginenud KMS §-le 17. KMS § 17 asub

kaubamärgiseaduse kolmandas peatükis, mis reguleerib kaubamärgi registreerimist. KMS § 17 lg 1

järgi kehtib õigus kaubamärgile registreerimistaotluse saabumise kuupäevast kümne aasta

möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise

kuupäev omab tähtsust kaubamärgi prioriteedi kindlaks määramisel. KMS § 10 lg 1 kohaselt

määratakse kaubamärgi prioriteet kindlaks kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise

kuupäevast. Esimesena registreerimistaotluse esitanud isikul on eelisõigus kaubamärgi

registreerimiseks vastaval territooriumil

12. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et kaubamärgi prioriteeti määrab küll tema registreerimise

taotluse esitamise kuupäev, kuid kaubamärgi õiguskaitse tekib registreerimistaotluse saabumise

kuupäevast üksnes sel juhul, kui kaubamärk on registrisse kantud.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa