3-1-1-48-02 · Riigikohus

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-48-02 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar Kohtuasi Yuri Kondratenko süüdistus KrK § 2102 lg 2 p-d 1 ja 4 Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Ene Randmäe 27. veebruari 2002. a määrus Yuri Kondratenko süüdistusasjas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Yuri Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 19. märts 2002 Istungil osalenud isikudYuri Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON

1. Erikaebus rahuldada. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe 27. veebruari 2002. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata Yuri Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2002. a määruse peale. 3. Yuri Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2002. a määruse peale võtta Riigikohtu menetlusse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Yuri Kondratenko peeti kahtlustatavana kinni 6. detsembril 2001. a ja tema suhtes valiti tõkendiks vahi all pidamine kuni 6. veebruarini 2002. Y. Kondratenkole esitati süüdistus KrK § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi selles, et ta omandas seni kindlakstegemata ajal ja tuvastamata isikult suures koguses narkootilist ainet (heroiini), mida hoidis edasiandmise eesmärgil tema kasutuses olevas garaa"is. Ta andis nimetatud ainet suures koguses, s.o üle 0,1 grammi teistele isikutele. 2. Uurija esitas taotluse Y. Kondratenko suhtes vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks kuni 6. aprillini 2002. a. Taotlust põhjendas uurija sellega, et Y. Kondratenko on varem kriminaalkorras karistatud isik, keda süüdistatakse II astme kuriteos. Vabaduses olles võib Y. Kondratenko kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda, uusi kuritegusid toime panna ja tõe tuvastamist takistada. Tallinna Linnakohtu kohtunik Piret Liivo 5. veebruari 2002. a määrusega keelduti Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaega pikendamast ja uurija sellekohane taotlus jäeti rahuldamata. Kohtunik leidis, et ei ole põhjendatud süüdistatava edasine vahi all pidamine, sest tal on eluja töökoht, perekond ning kaks alaealist last. 3. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 5. veebruari 2002. a määruse peale esitas Tallinna Prokuratuuri prokurör Rita Siniväli eriprotesti. Prokurör taotles määruse tühistamist ja uurija taotluse " pikendada Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaega kuni 6. aprillini 2002 - rahuldamist. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2002. a määrusega Tallinna Linnakohtu kohtuniku 5. veebruari 2002. a määrus tühistati. Kriminaalkolleegium rahuldas uurija

taotluse Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks kuni 6. aprillini 2002. a. Kriminaalkolleegium võttis Y. Kondratenko vahi alla ja saatis määruse täitmiseks Tallinna Politseiprefektuurile. Prokuröri eriprotest rahuldati. Määruse resolutiivosas märgiti, et määrus on lõplik. 5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2002. a määruse peale esitas Y. Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski erikaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Erikaebuse esitaja ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et nimetatud määrus on lõplik. Ta leidis, et ringkonnakohus lahendas Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaja pikendamise küsimust esmakordselt ja sellest tulenevalt saab vastavalt AKKS § 71 lg 2 sätetele selle vaidlustada Riigikohtus. Samas leidis kaitsja, et ringkonnakohtu määruses toodud motiivid Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks on asjakohatud ja ei kinnita vahistamisaluste olemasolu. 6. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Ene Randmäe 27. veebruari 2002. a otsusega jäeti vandeadvokaat A. Jaroslavski erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2002. a määruse peale läbi vaatamata ja Riigikohtule edastamata. Kohtunik selgitas, et AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. Seega märkis Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma 21. veebruari 2002. a määruses õigesti, et see määrus on lõplik. AKKS § 71 lg 2 sätestab erikaebuse esitamise õiguse Riigikohtule, kuid seda ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määruste peale vahi alla võtmise küsimustes. 21. veebruaril 2002. a vaatas ringkonnakohus läbi eriprotesti Y. Kondratenko tõkendi küsimuses esimese astme kohtu kohtuniku määruse peale. Seega pole tegemist esmakordse määrusega selles küsimuses ja selle vaidlustamiseks Riigikohtus õiguslik alus puudub. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku E. Randmäe 27. veebruari 2002. a määruse peale esitas Y. Kondratenko kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski erikaebuse, milles ta taotleb määruse tühistamist ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2002. a määruse peale esitatud erikaebuse Riigikohtu menetlusse võtmist. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus, pikendades Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaega, tegi selles küsimuses esmakordse lahendi, mis peab olema Riigikohtus erikaebe korras vaidlustatav. Õigustamaks kaebeõigust, viitab kaitsja Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peavad erikaebe korras vaidlustatavad määrused olema korra edasikaevatavad sõltumata sellest, kas need tegi esimese või teise astme kohus. Riigikohtu istungil jäi kaitsja erikaebuses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning taotles erikaebuse rahuldamist. Ühtlasi kinnitas kaitsja, et Y. Kondratenko võeti uuesti vahi alla 4. märtsil 2002. Riigiprokurör leidis, et erikaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele, sest tegemist ei ole esmakordse määrusega AKKS § 71 lg 2 mõttes. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2002. a

määruse tegemise ajal ei viibinud Y. Kondratenko vahi all, vaid oli vabaduses, sest vahi all pidamise tähtaeg lõppes 6. veebruaril 2002. Seega puudus ringkonnakohtul võimalus vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks. Y. Kondratenko võeti ringkonnakohtu määruse alusel uuesti vahi alla 4. märtsil 2002. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrust pidada isiku vahi alla võtmise määruseks, mis on tehtud esmakordselt AKKS § 71 lg 2 mõttes. Asjaolu, et isiku vahi alla võtmine otsustati vormiliselt vahi all pidamise tähtaja pikendamata jätmise määruse peale esitatud eriprotesti läbivaatamisel, ei muuda selle määruse olemuslikku sisu. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud ringkonnakohtu määrus on erikaebe korras vaidlustatav Riigikohtus AKKS § 71 lg 2 alusel. Seega kuulub erikaebus rahuldamisele ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku E. Randmäe 27. veebruari 2002. a määrus tuleb lähtuvalt AKKS § 68 lg 1 p-st 9 ja §-st 76 tühistada. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ott Järvesaar