3-3-4-5-02 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-5-02

Määruse kuupäev

15. märts 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Jüri Põld

ja Harri Salmann

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 1. veebruari 2001. a määrus haldusasjas nr

3-510/2002

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Linnakohtu 21. detsembri 2001. a määrus tsiviilasjas nr 2/4/241-7794/01.

Saata asi menetlemiseks Tallinna Linnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 21. detsembri 2001. a määrusest tsiviilasjas nr 2/4/241-7794/01 selgub, et

L. Orek esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse kohtutäitur K. Leppiku otsuse peale, milles palus

pangaarve aresti tühistamist. Linnakohtu määruses märgiti, et avaldusest nähtuvalt tasus L. Orek

Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimisnõuete rikkumise eest määratud trahvi 12. septembril 2001.

Kohtutäituri teate täitemenetluse alustamisest 11. septembril 2001 sai ta kätte alles 14. septembril

2001, misjärel teavitas täiturit trahvi tasumisest faksi teel. Pangaülekannet sooritades ei teadnud ta

täitemenetluse algatamisest, kuna täituri kiri oli postitatud alles 12. septembril 2001. Täitur on

seetõttu põhjendamatult arestinud 20. septembril 2001 tema pangaarve täituritasu 295 krooni

saamiseks.

2. Tallinna Linnakohus lõpetas 21. detsembri 2001. a määrusega asja menetluse põhjendusega, et asi

ei kuulu läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras. Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri otsuse ja

tegevuse halduskaristuse otsuse täitmisel. TMS § 77 näeb ette kaebuse esitamise kohtutäituri poolt

tsiviilnõuete täitmise kohta käivate kaebuste läbivaatamisel. Otsuste täitmist haldusasjades reguleerib

TMS 3. osa. Tallinna Liikluskorralduskeskuse trahvinõue tuleneb parkimiskorra nõuete rikkumisest,

mis on reguleeritud HÕS §-ga 951. Haldusõiguserikkumise asjas täituri tehtud otsuse peale esitatud

kaebust ei saa menetleda tsiviilkohtupidamise korras. See kuulub läbivaatamisele halduskohtus.

3. L. Orek esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse kohtutäitur K. Leppiku 15. oktoobri 2001. a otsuse

ja vara (pangaarve) suhtes teostatud arestimise akti peale.

4. Tallinna Halduskohus tegi 1. veebruaril 2002. a määruse, et asja läbivaatamine ei kuulu

halduskohtu pädevusse ja saatis kaebuse pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu haldus- ja

tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule. Halduskohus põhjendas pädevuse puudumist järgmiselt:

Halduskohtu pädevusse ei kuulu täiturite otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamine, sest TMS

§ 77 lg 2 järgi lahendab kaebusi kohtutäiturite otsuste peale kohtutäituri asukohajärgne maa- või

linnakohus.

TMS järgi on võlgnikul nii tsiviil- kui ka haldusasjade täitmisel täitemenetluses ühesugused õigused.

Täiturile pandud ülesannetest ja nende täitmiseks antud õigustest lähtuvalt on need küsimused TMS-s

reguleeritud selle II osa sätetega. TMS III osa "Otsuste täitmine haldusasjades" § 79 lg 6 järgi on

võlgnikul rahatrahvi sissenõudmise asjade täitmisel sama seadustiku §-s 26 sätestatud õigused ja

kohustused. TMS § 79 lg 7 viitab täitmisega seotud kulude sissenõudmisega seoses seadustiku §-le

42. Rahatrahvi mittetasumisel toimub sissenõude pööramine võlgniku varale TKS §-des 49 kuni 64

sätestatud korras. TMS § 23 järgi toimub kohtutäituri tasu maksmise arve alusel toimuva

täitemenetluse vastuväidete lahendamine ja edasikaebamine TMS § 77 lg-tes 2-4 sätestatud korras.

Samuti tuleneb TMS § 43 lg-st 6, et kohtutäituri otsusele täitekulude sissenõudmisel võib esitada

kaebuse kohtutäituri büroo asukohajärgsele maa- või linnakohtule.

Kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks TMS § 77 sätestatud korras on määrava tähtsusega võlgniku,

sissenõudja ja kohtutäituri vahel olevate suhete iseloom, mitte aga asjaolu, millise otsuse täitmisega

on tegemist.

Eeltoodust tulenevalt laieneb TMS 8. peatükis "Võlgniku, sissenõudja ja teiste isikute kaitse

täitemenetluses" sätestatud kohtutäituri tegevuse peale kaebamise kord täituri tegevuse vaidlustamisel

olenemata sellest, millises asjas täitemenetlus on algatatud. Sellise kaebuse läbivaatamine on

kohtutäituri büroo asukohajärgse maa- või linnakohtu pädevuses.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

5. Asja materjalidest nähtuvalt arestis kohtutäitur L. Oreki pangaarve kohtutäituri tasu saamiseks.

L. Orek vaidlustas oma pangaarve arestimise, kuigi sisuliselt ei olnud ta nõus tasuma kohtutäituri

tasu, sest oli trahvi tasunud enne kui sai teate täitemenetluse alustamisest.

6. Kohtutäituri tasu vaidlustamist reguleerib Kohtutäituri seadus. Selle seaduse § 28 järgi võib

kohustatud isik esitada kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohtutäituri büroo asukoha

järgsele maa- või linnakohtule. Kohtutäituri seaduse seda sätet ei saa tõlgendada selliselt, et maa- või

linnakohtus kuulub vaidlustamisele üksnes kohtutäituri tasu suurus. Seaduse § 28 alusel saab

üldkohtusse pöörduda ka kaebusega kohtutäituri tegevuse peale tasu sissenõudmisel. Selline järeldus

tuleneb Kohtutäituri seaduse §-st 29, mis sätestab kohtutäituri kohustuse tagastada alusetult nõutud ja

tasutud summa kohustatud isikule, kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu

sissenõudmisel või tasu suuruse kindlaksmääramisel seadusevastaseks.

Käesolev vaidlus kuulub lahendamisele Tallinna Linnakohtus.

Uno Lõhmus, Henn Jõks, Ants Kull, Jüri Põld, Harri Salmann