3-2-1-47-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-47-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. märts 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, J. Luik

Kohtuasi

Lidia Ka"nova hagi Eesti Vabariigi vastu moraalse kahju hüvitamiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2001. a määrus tsiviilasjas nr II-

2/1219/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Lidia Ka"nova erikaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

4. märts 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. detsembri

2001. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule menetluse

jätkamiseks.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada L. Ka"novale 25. jaanuaril 2002. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 18. mai 2001. a otsusega jäeti rahuldamata L. Ka"nova hagi Eesti Vabariigi

vastu moraalse kahju 100 000 krooni hüvitamiseks.

2. Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ning

hagi rahuldada.

3. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi istungile 18. oktoobril 2001. a hageja ei ilmunud ning esitas

samal päeval kirjaliku avalduse asja arutamise edasilükkamiseks. Hageja väitel ei olnud tal piisavalt

aega kohtuistungiks valmistuda, kuna sai kutse kohtuistungile korduva teate põhjal alles

18. septembril 2001. a. 17. oktoobril 2001. a keelduti tema esindajale Eesti viisa andmisest.

4. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. oktoobri 2001. a määrusega jäeti L. Ka"nova

apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kohus leidis, et hageja poolt kohtuistungi edasilükkamise

taotluses toodud asjaolud ei anna alust tema taotluse rahuldamiseks. Hageja sai kutse istungile kätte

18. septembril 2001. a. Seega oli tal piisavalt aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks.

5. Hageja esitas 6. novembril 2001. a taotluse apellatsioonimenetluse uuendamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. detsembri 2001. a määrusega jäeti L. Ka"nova

taotlus apellatsioonimenetluse uuendamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt jättis

ringkonnakohus 18. oktoobri 2001. a määrusega õigesti apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuna

hagejale oli ringkonnakohtu istungist teatatud õigeaegselt ning asjaolu, et hagejat esimese astme

kohtus esindanud isikule keelduti Eesti viisat andmast, ei takistanud hagejat isiklikult kohtusse

ilmumast.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohtu määrusele esitatud erikaebuses leidis hageja, et ringkonnakohus jättis tema

avalduse apellatsioonimenetluse uuendamiseks sisuliselt läbi vaatamata, kuna ei andnud hinnangut

hageja väitele, et tema esindajale R. Massarskile keelduti viisat andmast 17. oktoobril 2001. a, s.o üks

päev enne apellatsioonikohtu istungit. Hageja ei olnud oma tervisliku seisundi ja puuduvate teadmiste

tõttu võimeline ennast kohtus ise esindama, mistõttu esitas ka taotluse asja arutamise

edasilükkamiseks.

8. Vastuses hageja erikaebusele leidis kostja, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu

määruse tühistamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid mõjuvate põhjuste kohta, mis takistasid tema

osavõttu ringkonnakohtu istungist.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 322 lg 1 lubab apellatsioonikohtul jätta

kaebuse läbi vaatamata, kui apellant ega tema esindaja kohtuistungile ei ilmu. Eelnevast ei järeldu, et

kohus võiks apellatsioonkaebuse jätta läbi vaatamata ka siis, kui apellant on enne istungit teatanud

kohtule kohtuistungilt puudumise põhjuse või taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, kuid istungile ei

ilmu. Sellisel juhul on apellant ilmutanud vajalikku huvi oma kaebuse läbivaatamise vastu ja kui tema

kohtuistungilt puudumise põhjus pole seaduslik, võib kohus apellatsioonkaebuse läbi vaadata tema

osavõtuta.

10. Kui apellant või tema esindaja ei ilmu kohtuistungile ning nad pole kohtule õigeaegselt (enne

kohtuistungi algust) teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjust või taotlenud kohtuistungi

edasilükkamist, siis võib kohtus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Kui apellandil või tema

esindajal oli kohtuistungilt puudumiseks seaduslik takistus, millest ei saadud kohtule õigeaegselt

teatada, uuendab kohus TsMS § 323 lg 1 kohaselt apellandi avalduse alusel menetluse.

11. Kuna tsiviilmenetluse seadustik ei näe ette apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määrusele

edasikaebamist ja see määrus ei takista ka asja edasist menetlust, siis tuleb tühistada

apellatsioonikohtu määrus, millega apellatsioonimenetlus jäeti uuendamata. Selles osas saab

Riigikohus teha uue lahendi ja uuendada apellatsioonimenetluse.

J. Odar, H. Jõks, J. Luik