3-3-4-3-02 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-3-02

Määruse kuupäev

15. märts 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Jüri Põld

ja Harri Salmann

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 1. veebruari 2002. a määrus haldusasjas nr

3-527/2002

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2001. a määrus tsiviilasjas

nr II-2/1872/2001.

Saata asi menetlemiseks Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno jättis 26. septembri 2001. a otsusega rahuldamata

Balti Autoliisingu AS kaebuse, millega vaidlustati täitemenetluse algatamine kohtutäituri poolt

Tallinna Liikluskorralduskeskuse avalduse alusel trahvi sissenõudmiseks kaebajalt.

2. Balti Autoliisingu AS vaidlustas Tallinna Linnakohtus kohtutäituri otsuse ja väitis, et täituril

polnud õigust algatada täitemenetlust Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 lg 1 p 6 järgi, sest

tegemist on trahvinõude, mitte aga ametiisiku otsusega. Seepärast ei saa trahvinõuet täita TMS alusel.

Ka on trahvinõue aegunud.

3. Tallinna Linnakohus jättis 26. oktoobri 2001. a määrusega tsiviilasjas nr 2/5/31-7099/01 kaebuse

rahuldamata, leides, et see on põhjendamatu. Parkimiskontrolöri trahvinõue on sisult ametiisiku

otsus, millega parkimiseeskirjade rikkujat karistati rahatrahviga. Trahvinõue ei olnud täitemenetluse

algatamise ajaks aegunud.

4. Balti Autoliisingu AS esitas ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus määrus tühistada ja

kohustada linnakohut tagastama kaebuse materjal Tallinna Halduskohtule asja menetlemiseks

seadusega sätestatud korras. Kaebaja väitel ei järginud Tallinna Halduskohus kaebuse kirjaga

linnakohtule edastamisel protsessiõiguse norme, mistõttu on kaebuse esitaja kui protsessiosalise

kaebeõigust piiratud. Halduskohus pidi HKMS § 8 lg 5 järgi andma asja linnakohtule määrusega,

mida kaebaja oleks saanud vaidlustada. Linnakohus aga rikkus Põhiseaduse §-st 24 tulenevat kaebaja

õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Ka on asi lahendatud kohtumäärusega sisuliselt, mis on

vastuolus TsMS § 211 lg-s 1 kohtumäärusele sätestatud nõuetega.

5. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2001. a määrusega tsiviilasjas nr II-

2/1872/2001 tühistati linnakohtu määrus ja tehti uus määrus, millega asja menetlus lõpetati, sest

tegemist pole tsiviilasjaga. Vaidlustatud on kohtutäituri otsus ja tegevus halduskaristuse otsuse

täitmisel. Otsuste täitmine haldusasjades on reguleeritud TMS III osas. Sellest ei tulene, et kaebust

täituri otsuse ja tegevuse peale halduskaristuse otsuse täitmisel saab menetleda tsiviilasjana TMS § 77

järgi, nagu seda tegi linnakohus. TMS II osa, kus paikneb § 77, reguleerib tsiviilnõuete täitmist ja

tulenevalt TMS kui terviku mõttest lahendatakse maa- või linnakohtus üksnes tsiviilnõuete täitmise

kohta käivad kaebused. Balti Autoliisingu AS võib kaebuse kohtutäituri kui ametiisiku tegevuse peale

esitada halduskohtule.

6. Balti Autoliisingu AS esitas kaebuse koos materjalidega Tallinna Halduskohtule.

7. Tallinna Halduskohtu 1. veebruari 2001. a määrusega saadeti HKMS § 3 lg 2 ja 11 lg 5 alusel asi

Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Kohus

leidis:

Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi on kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Seega

on ka kohtutäituri otsus HKMS § 4 lg 1 mõttes haldusakt, mille peale võib kaevata halduskohtusse.

Samas ei kuulu HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. TMS § 77 lg 2 kohaselt alluvad

üldkohtule kaebused kohtutäituri otsuse peale, millega täitur on lahendanud kaebuse enda tegevuse

peale. Seega on seadus sätestanud seda liiki vaidluste lahendamiseks teistsuguse menetluskorra.

See, et seaduses on teistsugune menetluskord paigutatud TMS II ossa üldpealkirjaga "Tsiviilnõuete

täitmine", ei anna alust tõlgenduseks, et kohaldamata tuleb jätta HKMS § 3 lg 2 ja lähtuda tuleks vaid

HKMS § 4 lg-st 1. Seadusandja, sätestades TMS § 77 lg-s 2 edasikaebamise korra "kohtutäituri

otsuse" peale, pidi olema teadlik asjaolust, et kohtutäitur on Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi avalik-

õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kelle otsus on HKMS § 4 lg 1 kohaselt haldusakt, mille peale

võib kaevata halduskohtusse. Ka ei saa trahvinõude täitmist kohtutäituri poolt vaadelda otsuse

täitmisena haldusasjas, sest HKMS rakendamise seaduse § 4 kohaselt arutavad arvates 1. jaanuarist

2001 haldusõiguserikkumise asju seadusega või seaduse alusel selleks volitatud ametiisikud, maa-

või linnakohtud ning ringkonnakohtus ja Riigikohtus kriminaalkolleegium, välja arvatud sama

seaduse § 6 lg-s 3 sätestatud juhul.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

8. HKMS § 3 lg 1 p 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Sama

seadustiku § 3 lg 2 teeb sellest reeglist aga erandi, sätestades, et halduskohtu pädevusse ei kuulu

selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

Täitemenetluse seadustik reguleerib tsiviilnõuete täitmist (II osa), otsuste täitmist haldusasjades (III

osa) ja otsuste täitmist kriminaalasjades (IV osa). Ainsaks sätteks, mis reguleerib täituri tegevuse

vaidlustamist, on seadustiku II osas paiknev § 77. Seadustiku III ja IV osas pole täituri tegevuse

vaidlustamist reguleerivat sätet.

9. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium ja halduskohus on erineval seisukohal selles, milline kohus peab

läbi vaatama kaebuse, mis on esitatud kohtutäituri tegevuse peale trahvinõude täitmisel.

Ringkonnakohtu arvates peab vaidluse lahendama halduskohus, sest täituri tegevuse vaidlustamist

reguleeriv säte paikneb Täitemenetluse seadustiku osas, mis reguleerib tsiviilnõuete täitmist.

Halduskohus arvab, et vaidluse peab lahendama üldkohus, sest tegemist on avalik-õigusliku

vaidlusega, mille lahendamiseks TMS § 77 on sätestanud teistsuguse menetluskorra. Halduskohus

peab TMS § 77 üldnormiks, mis reguleerib kõiki kohtutäituri tegevuse vaidlustamise juhtumeid.

10. Erikogu on seisukohal, et käesoleval ajal on kaebused kohtutäituri tegevuse peale tulenevalt TMS

§ 77 lg-test 3 ja 4 allutatud maa- või linnakohtule. Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mis

HKMS § 3 lg 2 järgi tuleb lahendada üldkohtus. Hoolimata sellest, et TMS § 77 paikneb seadustiku

tsiviilnõuete täitmist reguleerivas osas, on ta käsitletav üldnormina, mis reguleerib täituri tegevuse

vaidlustamist täitemenetluse kõigi täitetoimingute teostamisel. Seetõttu pole kohtutäituri tegevus

rahatrahvi sissenõudmisel vaidlustatav halduskohtus. Vaidlus tuleb lahendada TMS § 77 järgi

Tallinna Linnakohtus.

Seda seisukohta põhjendab erikogu alljärgnevalt.

11. Kohtutäitur on Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik.

Tema tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb avalik-õiguslikes suhetes,

kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on olemuselt

avalik-õiguslik vaidlus, sõltumata sellest, kas tegemist on täitemenetlusega tsiviil-, haldus-,

haldusõiguserikkumise või kriminaalasjas.

12. Täitemenetluse seadustik kehtestab täituri tegevuse vaidlustamiseks spetsiifilise menetluse, mis

erineb Halduskohtumenetluse seadustikuga kehtestatud teiste avalik-õiguslike vaidluste lahendamise

korrast.

TMS § 77 lg 1 annab isikule õiguse kaevata kohtutäituri tegevuse peale täiturile enesele 10 päeva

jooksul kaevatava toimingu tegemisest või sellest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sai sellest

teada. Täitur peab kaebuse läbi vaatama 10 päeva jooksul ja täituri otsuse peale võib 10 päeva jooksul

kaevata üldkohtule (TMS § 77 lg 2). Kohus vaatab kaebuse läbi kahe nädala jooksul (lg 3). Lõikest 4

tuleneb, et maa- või linnakohus lahendab asja määrusega. Kohtumääruse peale saab erikaebuse

esitada ringkonnakohtusse Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (lg 4). Erikogu on

seisukohal, et kohus menetleb täituri tegevuse peale esitatud kaebust Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku 32. peatükiga sätestatud korras TMS §-s 77 sätestatud erisustega.

Kui täituri tegevuse vaidlustamine otsuste täitmisel haldus-, haldusõiguserikkumise ja

kriminaalasjades toimuks Halduskohtumenetluse seadustiku järgi, siis oleks menetlus teistsugune.

HKMS § 9 lg 1 järgi saab kaebuse haldusakti või toimingu peale halduskohtule üldjuhul esitada

kolmekümne päeva jooksul arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada

sai või pidi teada saama. HKMS § 13 järgi vaatab halduskohus asja läbi mitte hiljem kui kahe kuu

jooksul nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest halduskohtus.

Erinevate menetluskordade kohaldamise võimalus täituri tegevuse vaidlustamisel ei ole põhjendatud

ega otstarbekas.

13. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamise kuulumist üldkohtu pädevusse võib

põhjendada ka täituri ning üldkohtu vahekorraga. Kohtutäituri seaduse § 3 lg 2 järgi on kohtutäituri

tööpiirkond maa- või linnakohtu tööpiirkond ja justiitsminister võib mitme maa- või linnakohtu

tööpiirkonna ühendada üheks kohtutäituri tööpiirkonnaks. Sama seaduse § 35 lg 1 annab maa- või

linnakohtu esimehele õiguse nõuda, et justiitsminister algataks täituri suhtes distsiplinaarmenetluse.

Kohtutäituri seaduse § 32 p 1 järgi on täituri distsiplinaarsüüteoks ka ametikohustuste süüline

täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Täitemenetluses toimepandud süütegu võib ilmsiks

tulla just täituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel. Kohtutäituri seadus ei seosta nendes

küsimustes kohtutäiturit halduskohtuga.

14. Täitemenetluse seadustikus käsitletakse rahatrahvi sissenõudmist haldusasjas tehtud otsuse

täitmisena. Paragrahv 80 sätestab, et rahatrahvi määratud tähtajaks mittetasumisel või trahvi osalisel

tasumisel pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale sama seadustiku §-des 49-64 sätestatud

korras, s.o tsiviilnõuete täitmise korras.

Täitemenetluse seadustiku § 79 lg 6 järgi on võlgnikul rahatrahvi sissenõudmise asjades sama

seadustiku §-s 26 sätestatud õigused. Paragrahv 26 lg 1, mis paikneb tsiviilnõuete täitmise osas,

nimetab võlgniku õiguste hulgas ka õigust kaevata kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile või

kohtusse. Erikogu on seisukohal, et Täitemenetluse seadustiku kehtiv redaktsioon peab siin silmas §-s

77 sätestatud spetsiifilist kaebemenetlust, sest § 26 lg-s 1 nimetatakse võimalust kaevata nii

kohtutäiturile enesele kui ka kohtule. Täitemenetluse seadustiku kehtestamisel ei sätestanud ükski

seadus peale TMS § 77 seda, kuidas kaevata täiturile enesele ja täituri poolt sellise kaebuse

menetlemise korda.

1. jaanuaril 2002 jõustus Haldusmenetluse seadus, mille 5. peatükk reguleerib vaidemenetlust. Kui

olla seisukohal, et täituri tegevust haldusasjades tehtud otsuste täitmisel tuleb vaidlustada

halduskohtus, siis saab TMS §-s 26 lg 1 nimetatud võimalust vaidlustada täituri tegevust talle enesele

esitatud kaebuse abil alates 1. jaanuarist 2002 realiseerida üksnes Haldusmenetluse seaduse

vaidemenetlust reguleerivate sätete kaudu. Üheski teises seaduses pole sätteid, mis oleksid

kohaldatavad sellise kaebuse esitamisele ja läbivaatamisele. Haldusmenetluse seadusega sätestatud

vaidemenetlus erineb aga väga oluliselt TMS §-ga 77 sätestatud täiturile enesele esitatud kaebuse

läbivaatamise menetlusest. Selline vaidlustatava täitemenetluse liigist sõltuv menetluslik erinevus on

põhjendamatu.

15. Erikogu peab siinkohal vajalikuks märkida, et olukorra, kus üldkohus ja halduskohus on oma

pädevust piiritlenud erinevalt, üheks põhjuseks on käesolevas otsuses eespool osutatud õigusliku

regulatsiooni ebaselgus.

16. Kohtutoimikus on Tallinna Halduskohtu esinaise 9. oktoobri 2001. a kiri, millega saadeti Tallinna

Halduskohtule esitatud Balti Autoliisingu AS kaebus Tallinna Liikluskorralduskeskuse trahvinõude

tühistamises vastavalt kohtualluvusele kirjaga Tallinna Linnakohtule. Erikogu peab siin vajalikuks

märkida, et HKMS § 8 lg 5 järgi peab kohus, kui ta on pärast kaebuse või protesti vastuvõtmist

kindlaks teinud, et asi ei allu sellele kohtule, tegema määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi.

Siin peetakse silmas asja üleandmist ühelt halduskohtult teisele. HKMS § 11 lg 4 järgi pidi

halduskohus tagastama määrusega kaebuse, mille lahendamine pole halduskohtu pädevuses, näidates

võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.

Uno Lõhmus, Henn Jõks, Ants Kull, Jüri Põld, Harri Salmann