3-2-1-33-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-33-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. märts 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja A. Kull

Kohtuasi

TÜ Jewe hagi Iisaku valla vastu ostu-müügilepingust tuleneva kohustuse

täitmise nõudes.

Vaidlustatud

kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. novembri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr II-2-199/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

TÜ Jewe kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

4. märts 2002. a

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. novembri

2001. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Kadri-Ann Mänd"ile 7. detsembril 2001. a TÜ Jewe

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TÜ Jewe esitas 11. augustil 2000. a Ida-Viru Maakohtule hagiavalduse Iisaku valla vastu, milles

palus kohustada kostjat elektrifitseerima baarihoonet, mis asub Ida-Virumaal Iisaku vallas Kauksi

külas.

2. Avalduse kohaselt sõlmisid pooled 22. juulil 1999. a baarihoone ostu-müügilepingu. Hoonega

tutvudes nägi hageja esindaja, et hoone elektrikilbis puudus arvesti ja lülitid. Iisaku Vallavalitsuse

esindaja lubas, et pärast arvesti paigaldamist lülitatakse hoonesse vool sisse. Seetõttu võeti ostja

nõudel lepingusse punkt 7.1.3, milles müüja kohustus tagama, et lepingu sõlmimise päevaks on

hoone elektrisüsteem korras. Pärast arvesti ja lülitite paigaldamist selgus, et elektrisüsteemi ei saa

kasutada, kuna puudub vool. Hoone elektrisüsteemi töökorda seadmiseks tuleks ostjal teha

lisakulutusi 80 000 krooni ulatuses.

3. Iisaku vald vaidles hagile vastu motiivil, et hagejale oli lepingu sõlmimise ajal elektrisüsteemi

seisund teada, kuna ta oli sellega kohapeal tutvunud. Ostu"müügilepingu p"s 8.1.2 kinnitas hageja, et

on hoolikalt tutvunud müüdava ehitisega, on teadlik selle seisukorrast ja toetub oma uuringutele.

Müüja esindaja informeeris ostjat võimalikest elektrienergiaga varustamise probleemidest.

4. Ida-Viru Maakohtu 6. aprilli 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on

tõendamata, et müüdud ehitises asuvad elektriseadmed pole korras. Ostja oli teadlik elektrisüsteemi

olukorrast. Voolu puudumine elektriseadmetes ei tähenda, et hoonesisene elektrisüsteem pole korras.

Müügilepingus pole müüja võtnud endale hoone elektriga varustamise kohustust. Hageja vaidlus

kolmanda isikuga võrguühenduse saamiseks, ei anna alust hagi rahuldamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Viru Ringkonnakohus jättis 8. novembri 2001. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Otsuse

põhjenduste järgi on hoone elektrisüsteem korras ja probleem on vaid hoone varustamises

elektrienergiaga. Müügilepingu p 7.1.3 järgi võttis müüja Iisaku vald endale kohustuse tagada

lepinguobjektiks oleva ehitise elektrisüsteemi korrasolek lepingu sõlmimise päevaks. Lepingust ei

tulene müüja kohustust hoonet elektrienergiaga varustada.

Hageja väited talle valle info edastamise osas lepingu sõlmimisel on paljasõnalised.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada.

Ringkonnakohus hindas ebaõigesti ostu-müügilepingus sätestatut ning asus ebaõigele seisukohale, et

kostja ei rikkunud ostu-müügilepingu punkti 7.1.3. Ehitise elektrikilbis puudusid arvesti ja lülitid.

Müüja esindaja kinnitas, et peale arvesti paigaldamist lülitatakse vool sisse. Selle kohustuse

täitmiseks müüja poolt lisati müügilepingusse p 7.1.3. Kokkuleppe alusel kohustus kostja tagama

elektrisüsteemi korrasoleku sellisel tasemel, et baarihoones oleks võimalik tarbida elektrienergiat.

7. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ostu-müügileping ei sätesta tingimusi baarihoone

elektrienergiaga varustamiseks ega kohusta seda tegema. Lepingu sõlmimise ajal oli ostja esindaja

teadlik elektrisüsteemi seisukorrast. Elektrienergia saamine nimetatud hoonesse on hageja ja

kolmandate isikute vaheline probleem.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS §-d 231 lg 4 ja 330 lg 4 nõuavad muuhulgas

kohtuotsuses kohtu seisukohta asjas tähtsust omavate asjaolude tuvastatuse, nendest tehtud järelduste

ning kohaldatud seaduste kohta.

9. Pooltel on vaidlus selle üle, kuidas tõlgendada ostu"müügilepingu p 7.1.3, mille kohaselt müüja

tagab müüdavas ehitises lepingu sõlmimise päeval korras elektrisüsteemi. Apellatsioonikohtu

otsusest ei selgu, milliseid tehingu tõlgendamisviise kasutades jõudis kohus järeldusele, et lepingu

p. 7.1.3 kohustas müüjat tagama vaid hoonesiseste elektriseadmete korrasoleku. Tehingu

tõlgendamisel tuleb kohtul juhinduda TsÜS §-st 64 ning arvestada, et TsÜS § 108 lg 1 kohaselt tuleb

tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Viimatinimetatud sättest

tuleneb ka keeld tõlgendada tehingut viisil, mis oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Tehingu teinud

isikute tahte väljaselgitamine saab toimuda tehinguga seotud asjaolude abil. Kohtud pole tuvastanud

sedagi, millistel asjaoludel sellise lepingu sõlmimiseni jõuti.

10. Kui tehingu tõlgendamisel selgub, et müügilepingu punktis 7.1.3 kokkulepitu ei tähenda üksnes

kohustust tagada hoonesiseste elektriseadmete korrasolek, siis tuleb silmas pidada, et ainuüksi

müügilepingu p"st 8.1.2 ei järeldu, et müügilepingut sõlmides ostja teadis või pidi teadma asja

mittenõuetekohasest kvaliteedist ega saa müüja suhtes TsK § 251 lg 1 sätestatud

õiguskaitsevahendeid kasutada.

11. Iseenesest õige, kuid samas kohatu on apellatsioonikohtu märkus, et müüjal ei lasu kohustust

varustada hoonet elektrienergiaga. Seda pole hageja nõudnudki. Hageja nõuet võib käsitleda TsK §-s

251 lg 1 p 3 sätestatud õiguskaitsevahendi - asja puuduse tasuta kõrvaldamine - kohaldamise

nõudena. Vajadusel on apellatsioonikohtul TsMS § 310 lg 3 alusel eelmenetluses võimalik lasta

apellandil oma nõuet selgitada.

J. Luik, H. Jõks, A. Kull