3-1-1-15-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-15-02

Määruse kuupäev

15. märtsil 2002. a.

Kohtukoosseis

Jüri Ilvest, Lea Kivi ja Peeter Vaher

Kohtuasi

AS E. haldusõiguserikkumine Jäätmeseaduse § 481 lg-te 2 ja 4 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2001. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS E. esindaja advokaat Karl Kase kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

29. jaanuaril 2002. a.

Istungil osalenud isikud

Advokaat Karl Kask, Keskkonnainspektsiooni esindaja Toomas Liidja

Resolutsioon

Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2002. a kohtuotsus AS E. haldusõiguserikkumise asjas Jäätmeseaduse § 481 lg-te 2 ja 4 järgi jätta

muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Haldusõiguserikkumise protokolli kohaselt tekitas ja käitles AS E. jäätmeid jäätmeluba omamata ning selleks mitteettenähtud kohas.

2. Viljandi Maakohtu 15. juuni 2001. a otsusega lõpetati menetlus AS E. haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 218 lg 1 p 1 alusel

haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu.

Maakohus leidis, et puuduvad alused toorläga separeerimisel saadava kuivaine jäätmeks tunnistamiseks. Nimetatud ainet ei ole jäätmena

nimetatud Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määrusega kinnitatud Jäätmekategooriate, jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistus.

Samuti ei ole tõendatud, et AS E. oleks saadud kuivaine kasutuselt kõrvaldanud, oleks kavatsenud seda teha või pidanud seda tegema. Seega ei

ole toimunud Jäätmeseadusega (edaspidi: JäätmeS) reguleeritud tegevust.

3. Apellatsioonkaebuse esitas Keskkonnainspektsioon, kes palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on toorläga reovesi Veeseaduse § 2 p 8 tähenduses. Toorläga separeerimisel saadav kuivsõnniku taoline jääk

kujutab endast reovee käitlemisel tekkinud jäätmeid.

4. Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2001. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus ja tühistati Viljandi Maakohtu 15. juuni 2001. a otsus. AS-

le E. määrati JäätmeS § 481 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 10 000 krooni ja JäätmeS § 481 lg 4 järgi 10 000 krooni. Lõplikuks karistuseks

määrati HÕS § 27 lg 2 alusel rahatrahv 20 000 krooni.

Ringkonnakohus märkis, et Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määrusega nr 263 kinnitatud "Euroopa jäätmeloendil põhineva

jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistus" on koodi 02 01 06 all nimetatud jäätmena loomaväljaheited, virts ja sõnnik, eraldi kogutud ja mujal

käideldud vedelad farmiheitmed. Ühtlasi on tegemist jäätmega JäätmeS § 2 lg 1 tähenduses. Selle kõrvaldamiseks ja taaskasutamiseks on

JäätmeS § 30 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt vajalik jäätmeluba. Seakasvatusega tegelev AS E. kasutab sealägast vabanemiseks ühe võimalusena

separeerimist. Separeerimisel saadud kuivainet taaskasutati, müües seda põllumeestele. Selleks omas AS E. kohta, kus ta toorläga kogus ja

separeeris, kuid taoline tegevus toimus ilma jäätmeloata. Samuti puudus seaduses ettenähtud jäätmekäitluskoht.

Ühtlasi leidis ringkonnakohus, et AS E. esindaja väited, et protokolli koostamisel ei ole selgitatud haldusõiguserikkujale tema õigusi ja

kohustusi, pole asjakohased. Keskkonnainspektsiooni esindaja kinnitas nii maakohtus kui ringkonnakohtus, et protokolli koostamisel õigusi

selgitati. Ringkonnakohtul pole alust kahelda staa"ika keskkonnainspektsiooni töötaja selgituste õigsuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuse esitas AS E. esindaja advokaat Karl Kask, kes palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2001. a otsus ja

lõpetada haldusõiguserikkumise asjas menetlus.

Kassaator leiab, et haldusõiguserikkumise protokolli koostamisel on oluliselt rikutud menetlusnorme.

5.1 Rikutud on JäätmeS § 482 p 6, sest haldusõiguserikkumise protokollis ei ole kajastatud haldusõiguserikkumise aega ja kirjeldust. Samuti

puudub protokollis märge selle kohta, et haldusõiguserikkuja esindajale oleks tutvustatud haldusõiguserikkuja õigusi. Põhjendatud ei ole

ringkonnakohtu seisukoht, et haldusõiguserikkumise protokolli koostanud isik selgitas AS E. esindajale õigust kasutada õigusabi. Seda asjaolu

ei saa teha kindlaks keskkonnainspektsiooni töötaja selgitusega.

5.2 Ringkonnakohtu otsus ei ole kooskõlas HÕS §-de 222 lg 2, 225 ja 301 lg 4 sätestatud nõuetega. Kohus ei ole põhjendanud, miks ja

millistel asjaoludel peab ta kuivainet jäätmeks.

5.3 Ühtlasi leiab kassaator, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi. Jäätmeseadus ei olnud käesolevas asjas kohaldatav,

kuna tegemist ei ole jäätmega, vaid väetisega. Isegi, kui kuivainet saaks käsitleda jäätmena, ei ole kohus tuvastanud, et AS E. on kuivaine

keskkonda viinud või selle JäätmeS § 4 lg 6 kohaselt kasutusele võtnud. Kohtu poolt tuvastatud kuivainet puudutav toiming " müük

põllumeestele " ei kujuta endast aine kõrvaldamist või taaskasutamist JäätmeS tähenduses. Ka kohtu poolt tuvastatud toorläga kogumine ja

separeerimine ei ole käsitletav jäätmete keskkonda viimisena ega taaskasutamisena.

6. Keskkonnainspektsioon vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et puuduvad alused ringkonnakohtu otsuse muutmiseks või

tühistamiseks.

Haldusõiguserikkumise ajana on protokollis märgitud 2000. ja 2001. a.

Põhjendatud ei ole kassaatori tuginemine Väetiseseadusele. AS E. ei paranda mullaviljakust ega tegele põllumajandusega. Keskkonnaministri

11. novembri 1999. a määruse nr 93 § 1 järgi käsitatakse reoveesetet jäätmena ja § 9 kohaselt peavad isikud, kes töötlevad setet selle

kasutamiseks põllumajanduses, omama jäätmeluba.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid menetlusosalised oma kirjalikult väljendatud seisukohtade ja taotluste juurde.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Käesoleva vaidluse lahendamisel omab põhilist tähendust küsimus sellest, kas sealäga separeerimisel saadud kuivaine on käsitatav jäätmena

või väetisena. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub selles osas Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2001. a kohtuotsuses väljendatud

seisukohaga, et tegemist on jäätmega, lisades järgmist.

7.1. Nii apellatsiooni- kui ka kassatsioonkaebustes on põhirõhk asetatud asjaolule, et tegemist ei ole sealägaga, vaid selle töötlemisel saadud

uue ainega. Siinkohal jäetakse tähelepanuta, et enne töötlemist oli sealäga, kui tootmise kõrvalprodukt olemas ning seda koguti ja ladustati

suures koguses. Sellises kontekstis on sealäga kaheldamatult käsitatav JäätmeS reguleerimise objektina.

7.2. Vabariigi Valitsuse 18. augusti 1998. a määrusega nr. 183 kinnitatud "Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutustoimingute nimistus" on

muuhulgas jäätmete kõrvaldamistoiminguna nimetatud koodinumbri D9 all - "füüsikalis-keemilist töötlust, mida ei ole käsitletud mujal

käesolevas nimistus ning mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse mis tahes toiminguga D1 - D12 (näiteks aurutamine,

kuivatamine, kaltsineerimine)"

Jäätmete taaskasutustoimingute nimistus on koodinumbri R3 all nimetatud "lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt või

taasväärtustamine (sealhulgas kompostimine ja muu bioloogiline muundamine); koodinumbri R13 all aga "jäätmete kogumine nende

töötlemiseks käesoleva nimistu punktides R1-R12 nimetatud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine ladustamine jäätmete

tekkekohas".

Eeltoodu alusel asub Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et sealäga separeerimisel saadud kuivainet ei saa Jäätmeseaduse kohaselt

lugeda eri aineks vaid jäätmete (sealäga) kõrvaldamistoimingu tagajärjel saadud jäätmete taaskasutamistoimingu esemeks.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatori väitega, et haldusõiguserikkuja esindajale jäeti tema õigused selgitamata, millega

oluliselt rikuti menetlusnorme. Haldusõigusrikkumise protokolli blanketil, enne haldusõiguserikkuja allkirja on märkus, mille kohaselt talle on

selgitatud tema õigusi ja kohustusi vastavalt HÕS §-le 243. Selles paragrahvis sisaldub ammendav loetelu haldusvastutusele võetava isiku

õigustest, sh on nimetatud ka õigust kasutada õigusabi.

Eeltoodud motiividel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et puudub alus kassatsioonkaebuse rahuldamiseks.

Jüri Ilvest, Lea Kivi, Peeter Vaher