3-1-1-42-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-42-02

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 13. märts 2002

Kohtukoosseis

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

D. A. süüdistus KrK § 143 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Igor Amanni 21. jaanuari 2002. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D. A. erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. märts 2002

Istungil osalenud isikud

D. A. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

Juhindudes AKKS § 68 lg 1 p-st 8 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik I. Amanni määrus 21. jaanuarist 2002. a, millega D. A. erikaebus jäeti

läbivaatamata ja Riigikohtule edastamata, jätta muutmata, D. A. erikaebus jätta rahuldamata.

Määrus jõustub 13. märtsil 2002. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 19. märtsi 2001. a otsusega tunnistati D. A. süüdi KrK § 143 lg 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 6 kuud

tingimisi katseajaga 2 aastat. Nimetatud kohtuotsusega määrati D. A. kriminaalhooldaja järelevalve alla.

2. Tallinna Linnakohtu Lasnamäe Kriminaalhooldusosakond esitas 12. juulil 2001. a Tallinna Linnakohtule erakorralise ettekande D. A.

suhtes kohtuotsuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu ei ela kohtuotsuses elukohana märgitud aadressil, tema asukoht on teadmata

ja ta pole tähtaegselt tasunud kannatanule tekitatud kahju summas 9300 krooni. Kohtualune ei ilmunud kohtusse erakorralise ettekande

arutamisele 2. oktoobril 2001. a, mistõttu lükati kohtuistung edasi. Süüdimõistetu suhtes valiti tõkend - vahi all pidamine ja ta kuulutati

tagaotsitavaks. 14. novembril 2001. a D. A. tabati ning ta võeti vahi alla.

3. 30. novembril 2001. a toimunud erakorralise ettekande arutamisel avaldas süüdimõistetu, et ei ole kriminaalhooldusest teadlikult

kõrvale hoidunud. Ta selgitas, et vahetas peale kohtuotsuse tegemist elukohta ning seetõttu ei ole kriminaalhooldaja kutseid kätte saanud,

sest need saadeti kohtuotsuses märgitud aadressile. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 30. novembri 2001. a määrusega pöörati D. A.

süüdimõistev kohtuotsus täitmisele. Kohtunik leidis, et D. A. ei täitnud talle kohtuotsusega pandud kohustusi.

4. Süüdimõistetu esitas viimatinimetatud määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles ta ei nõustunud karistuse täitmisele

pööramisega.

5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. detsembri 2001. a määrusega jäeti D. A. erikaebus rahuldamata.

Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohtu määrus on põhjendatud ning seaduslik. Kriminaalkolleegium asus kokkuvõtteks seisukohale, et

süüdimõistetu hoidis tahtlikult kriminaalhooldusest kõrvale.

6. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. detsembri 2001. a määruse peale esitas D. A. erikaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu. Süüdimõistetu selgitas, et ei hoidunud kriminaalhooldusest kõrvale. Ta palus võimalust asuda tööle, abistada ema

ja hüvitada kahju. Süüdimõistetu ei nõustunud asjaoluga, et ringkonnakohus jättis rahuldamata tema taotluse osaleda erikaebuse

läbivaatamisel ringkonnakohtus.

7. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Igor Amanni 21. jaanuari 2002. a määrusega jäeti D. A. erikaebus

läbivaatamata ja Riigikohtule edastamata.

Määruses märgiti, et AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku

määruse peale lõplikult. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vaatas oma 27. detsembri 2001. a määrusega läbi kohtualuse

erikaebuse esimese astme kohtu määruse peale, on ringkonnakohtu määrus selles küsimuses lõplik ning selle vaidlustamist Riigikohtus

seadus ette ei näe. Ringkonnakohus saadab Riigikohtule üksnes AKKS § 71 lg-s 2 märgitud küsimustes tehtud erikaebused või -protestid

ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määruste peale. Eeltoodust tulenevalt jättis kohtunik D. A. erikaebuse läbi vaatamata ja

Riigikohtule saatmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Süüdimõistetu D. A. esitas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku I. Amanni 21. jaanuari 2002. a määruse peale

erikaebuse, milles ta avaldab veelkord soovi kanda oma karistust vabaduses ning kinnitab oma valmisolekut teha koostööd

kriminaalhooldajaga. D. A. seletab jätkuvalt, et ei ole kriminaalhooldusest tahtlikult kõrvale hoidnud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

istungil kaitsja toetas erikaebuse rahuldamist, prokurör aga vaidles sellele vastu.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. D. A. erikaebuses taotletakse, et Riigikohus lahendaks erakorralise ettekande alusel sisuliselt küsimuse sellest, kas temale Tallinna

Linnakohtu 19. märtsi 2001. a tehtud kohtuotsusega mõistetud karistus - 6 kuud vabadusekaotust - tuleb täitmisele pöörata või mitte.

Sellist volitust aga Riigikohtul Põhiseaduse § 149 ning kohtute seaduse § 23 lg 2 kohaselt ei ole.

10. Erikaebuste edasikaebe küsimuses nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium täielikult Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik I. Amanni

21. jaanuari 2001. a määruses toodud seisukohtadega, ega pea vajalikuks neile midagi lisada.

Eerik Kergandberg Jüri Ilvest Ott Järvesaar