3-2-1-20-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-20-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. märts 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull, J. Luik

Kohtuasi

OÜ Raideval hagi Valgjärve Puidutööstuse OÜ vastu 65 938 krooni 40

sendi saamiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2-308/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

OÜ Raideval kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

11. veebruar 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 2001. a otsus

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vastavalt 10. detsembri 1999. a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile müüs OÜ Raideval

kostjale kuusepalke, mille eest kostja kohustus tasuma 65 938 krooni 40 senti. Hagiavalduses palus

hageja nimetatud summa kostjalt välja mõista, kuna palgid on kostjale üle antud, kuid ta ei ole ostu

eest tasunud.

2. Kostja vastuväidete kohaselt on ta ostuhinna tasunud hageja esindajale A. Kustavusele, kes esitas

1. jaanuarist 2000. a 31. märts 2000. a kehtiva volikirja täitmise vastuvõtmiseks.

3. Põlva Maakohtu 14. märtsi 2001. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli

A. Kustavusel ostu-müügilepingu sõlmimise ajal 10. detsembril 1999. a kehtiv volitus, kuid asjaolu,

et A. Kustavus esitas kostjale täitmise vastuvõtmisel 17. ja 24. märtsil 2000. a sama aasta 1. jaanuaril

välja antud volikirja, näitab, et varasemad volitused olid kaotanud kehtivuse. Äriregistri andmete ja

seaduse kohaselt on OÜ Raideval juhatajal A. Tiimusel ainuisikuliselt õigus anda osaühingu nimel

volitusi. Kohtumenetluse käigus tehtud käekirja ekspertiisiaktist selgus, et 1. jaanuarist 31. märtsini

2000. a kehtinud volikirjal ei olnud A. Tiimuse allkiri. Tema nime oli volikirjale kirjutanud keegi

teine Järelikult puudus A. Kustavusel 17. ja 24. märtsil 2000. a, kui toimus lepingu täitmine, volitus

hageja nimel tegutsemiseks ja hageja ei kiitnud sellist tegutsemist tagantjärele heaks. Hageja kiitis

heaks lepingu sõlmimise, kuid see ei tähenda heakskiitu lepingu täitmisele. Vastavalt TsÜS §-le 68 ei

too tehingu ühe osa kehtetus kaasa teiste osade kehtetust, kui võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka

kehtetu osata. Järelikult ei tähenda tehingu ühe osa heakskiitmine tehingu heakskiitmist tervikuna.

Kuna kostja täitis lepingu volituseta tegutsenud isikule, on täitmine tühine ja kostjalt tuleb välja

mõista ostu-müügilepingu järgi tasumisele kuuluv.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohtu 1. novembri 2001. a otsusega tühistati maakohtu otsus. Otsuse kohaselt on

asjas tõendatud kostja poolt metsamaterjali müügilepingust tuleneva müügihinna tasumine.

Kohustuse täitmise vastuvõtmisel esitas A. Kustavus volikirja ning kuigi sellel ei olnud A. Tiimuse

allkirja, ei välista see iseenesest volituse kehtivust. Volituse andis A. Kustavusele A. Vallaots.

Volikirja ei muuda õigustühiseks asjaolu, et sellele on juhatuse liikme nime all alla kirjutanud isik,

kes kasutas talle antud volituste piires edasivolitamist. Isegi juhul, kui A. Kustavusel puudus volitus

täitmise vastuvõtmiseks, tuleb lugeda kostja võlast vabanenuks, kuna A. Kustavusel oli õigusnäivus

selles, et ta on õigustatud täitmist vastu võtma. Pooltevaheliste suhete iseloomust võib järeldada, et

kostjal puudus alus eeldada, et volikiri ei ole kehtiv. A. Kustavus andis raha edasi OÜ-le Viraatus

Service. Seega tuleb lugeda kostjapoolne oma kohustus täidetuks ka seetõttu, et kohustuse täitmisest

saadut on kasutatud hageja kohustuste täitmiseks kolmanda isiku ees.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuses leidis hageja, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi

ja rikkus menetlusnorme. Kohtuotsusest ei nähtu, mis tõendab asjaolu, et vaatamata esindaja võltsitud

volikirjale ei ole volituste olemasolu välistatud ning mille alusel järeldab kohus, et esindaja

õigusnäivuse tõttu saab kohustist lugeda täidetuks. Taoliste järeldustega rikkus kohus TsMS § 330

lg 4. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu väide, et kohustis tuleb lugeda täidetuks, kuna kohustise

täitmisest saadut on kasutatud saaja kohustuste täitmiseks kolmandate isikute ees. ÄS § 180 lg 1

kohaselt esindab ja juhib osaühingut juhatus. Samas ei ole tõendatud, et OÜ-l Raideval oli täitmata

kohustusi OÜ Viraatus Service ees. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on kohus

jõudnud järeldusele, et A. Vallaotsal oli edasivolitamise õiguse alusel õigus esindada OÜ Raideval.

6. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele kirjalikku vastust esitanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuse

väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

8. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt on volitus õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava

nimel. Esindaja volitust väljendab TsÜS § 99 lg 1 kohaselt temale esindatava poolt antud volikiri.

Volitus võib TsÜS § 100 lg 1 järgi olla tähtajaline või tähtajatu.

9. Kui isik müüb kaupu või osutab teenuseid teise isiku ülesandel, loetakse teda TsÜS § 98 lg 3 alusel

volitatuks sellest tulenevaid tehinguid tegema. Sellest sättest järeldub, et kaupade müügi või teenuste

osutamise puhul ei ole vajalik volitatu volituste kontroll. Käesoleval juhul ei ole pooltel vaidlust, et

A. Kustavusel OÜ Raideval esindajana oli volitus ostu-müügilepingut sõlmida ja ta oli sellega

õigustatud samuti lepingust tulenevaid õigustoiminguid tegema. A. Kustavus esines hageja volitatud

esindajana ning kostjal ei olnud põhjust kahelda hageja töötaja A. Kustavuse volitustes, kuna too oli

kostjaga korduvalt metsamaterjali ostu" müügilepinguid sõlminud. Raha vastuvõtmisel esitas

A. Kustavus pealegi kostjale volikirja. Alles hiljem kohtuekspertiisi tulemusel selgus, et volikirjale ei

olnud alla kirjutanud selleks õigustatud isik. Kui volitaja tahtis välistada voliniku õigust lepingu

täitmiseks raha vastu võtta, oleks ta pidanud sellest eraldi kostjale teatama enne, kui kostja lepingu

järgi hagejale tasumisele kuuluva ostusumma A. Kustavusele ära maksis. Kostja oli veendunud, et

tasub võla isikule, keda hageja on volitanud täitmist vastu võtma.

10. Väär on kassatsioonkaebuse väide TsMS § 330 lg 4 rikkumise kohta apellatsioonikohtu poolt.

Ringkonnakohus asus õigustatult seisukohale, et kohustis hageja ees on täidetud. Küsimus

A. Kustavuse poolt 17. ja 24. märtsil 2000. a esitatud volikirja ehtsusest ei oma eelmärgitu põhjal

pooltevahelise vaidluse lahendamisel tähtsust.

11. Hagiavaldus esitati lepingujärgse kohustuse täitmise nõudes. Kas kohustuse täitmisest saadut on

väidetavalt kasutatud hageja kohustuste täitmiseks kolmandate isikute ees, ei oma hageja nõude

suhtes tähtsust. See ei saa kinnitada ega ümber lükata kostja poolt kohustuse täitmise fakti.

J. Odar, A. Kull, J. Luik